2-12-16806/13 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hageja esitas kostjale kokku arved summas 451,58 eurot, mis hagiavalduse esitamise seisuga on tasumata. Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 415,75 eurot ja võla sissenõudmiskulu 30,23 eurot ning viivise 5,60 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 27,07 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud 47,93 eurot. Kostja vastus Kohtule 24.09.2012. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Lepingus märgitud kostja elukoha aadress ja telefon on ebakorrektsed. Kostja kaotas oktoobri alguses rahakoti, kuid jättis teadmatusest dokumentide kaotamisesest teavitamata. Hageja klienditeenindaja ei võrrelnud lepingu sõlmija nägu ja ID kaardi fotot. Kohtu põhjendused 18.12.2012. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud 30.10.2011. a. kliendileping ja järelemaksuga müügileping, mille alusel osutas hageja kostjale teenust ja müüs kostjale arvuti iPad2 Apple kogumaksumusega 599 eurot. Lepingu alusel esitas hageja kostjale arved summas 415,75 eurot, mille kostja jättis tasumata. Kostja eitab võlgnevust. Samuti leiab kostja, et hageja on müügilepingu ja kliendilepingu sõlminud võltsitud andmete alusel. Kostja kaotas oktoobri alguses rahakoti, kuid jättis teadmatusest dokumentide kaotamisesest teavitamata. Hageja klienditeenindaja ei võrrelnud lepingu sõlmija nägu ja ID kaardi fotot. Kohtu hinnangul ei vabasta kostja väidetav rahakoti kaotus kostjat oma lepinguliste kohustuste täitmisest hageja ees. Kostja poolt kohtumenetluses esitatud väite kohaselt kaotas ta oktoobri alguses rahakoti koos selles olnud ID kaardiga. Samas ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et kostja oleks politseile vastava avalduse teinud või teavitanud kodakondsus- ja migratsiooniametit. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja oma väidete kinnituseks kohtule ühtegi tõendit esitanud ei ole. Kohus kostja väiteid veenvaks ei pea. Kostja poolt väidetud rahakoti ja dokumendi kaotamine toimus 2011. a oktoobri alguses. Vaidlusalune leping hagejaga sõlmiti 30.10.2011. a. Seega jäi rahakoti kaotamise ja lepingu sõlmimise vahele ühe kuu pikkune ajavahemik. Kohtu hinnangul oli kostjal piisavalt pikk aeg politseile vastava avalduse tegemiseks või kodakondsus- ja migratsiooniameti teavitamiseks. Koos ID kaardiga väljastatakse ID kaardi saajale ka juhend selle kohta, kuidas käituda ID kaardi kaotsimineku korral. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja väiteid kogenematuse kohta pidada asjassepuutumatuteks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks väidetavale dokumendi kaotamisele mingilgi viisil reageerinud. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue on põhjendatud. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 5.10 ning hageja hinnakirja p 2.8.2 on kostja kohustatud tasuma ka võla sissenõudmise kulud summas 30,23 eurot. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 445,98 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud tasumata põhisummalt viivist kooskõlas VÕS § 113 lg 1 ja lepingu punkt 3 ning üldtingimuste p 6.11, mille kohaselt oli makse mittetähtaegse tasumise korral viivis 0,15% tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas. Kokku moodustab 5,60 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Kohus on seisukohal, et arvete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 405 lg 1 p 3 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu (s.h. riigilõiv 75 eurot) täies ulatuses.