Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud, menetluse käik Swedbank AS (edaspidi hageja) ja Anna Sipina (edaspidi kostja) sõlmisid 16.08.2010. a laenulepingu nr * summas 80 413,16 krooni intressimääraga 20% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.08.2015. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12. kuupäeval. Kostja jäi lepingust tuleneva laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 12.09.2010. 08.02.2012 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 23.02.2012 ja hoiatusega juhul, kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. 28.02.2012 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. 04.06.2012 seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 7074,18 eurot, millest põhiosa on 5139,34 eurot, intress 1603,77 eurot, lepingutasu 2,88 eurot ning viivis 328,19 eurot. 04.09.2012 esitas hageja kohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse 7074,18 euro nõudes. 25.09.2012. a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 12.10.2012 esitas kostja vastuväite hagiavaldusele. 29.10.2012 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. 09.11.2012 esitas kostja avalduse kompromissi sõlmimiseks. 27.11.2012 toimus kohtuistung Pärnu Maakohut Haapsalu kohtumajas. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ning mitteilmumise põhjusest kohtule ei teatanud. 07.12.2012 esitas hageja kohtule nõude täpsustuse. 07.01.2013 toimus Pärnu Maakohut Haapsalu kohtumajas kohtuistung. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ning mitteilmumise põhjusest kohtule ei teatanud. Hageja nõuded, selle aluseks olevad asjaolud ja kirjalikud seisukohad Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista laenulepingust nr * tuleneva võlgnevuse summas 7074,18 eurot, millest põhivõlgnevus on 5139,34 eurot, intress 1603,77 eurot, lepingutasu 2,88 eurot ja viivis 328,19 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivised protsendina põhinõudelt (5142,22 eurot, s.o lepingu põhisumma 5139,34 eurot + lepingutasu 2,88 eurot) alates hagiavalduse esitamisest (04.09.2012) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja nõue tuleneb laenulepingust nr *, mille hageja ja kostja sõlmisid 16.08.2010. a. Lepingu alusel kohustus kostja iga kuu tasuma hagejale laenu põhiosa ja intressi. Alates 12.09.2010 kuni 28.02.2012 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses kaheksateistkümne üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu * punkti 10.1 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määras, milleks on EKP intress + 7% aastas.

Hageja on esitanud nõude tõendamiseks poolte vahel 16.08.2010. a sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 63-67/; laenu tagastamise graafiku /tlk 68-69/; lepingul nr * sõlmitud operatsioonid /tlk 9-11/ ja teatise lepingu ülesütlemisest /tlk 12/. 07.01.2013 toimunud kohtuistungil jääb hageja hagiavalduse ja nõude täpsustuse juurde. Hageja loobus kohtuistungil otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisest ning palub kindlaks määrata menetluskulude jaotus. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisest hageja käesoleval ajal loobus, sest seda saab teha alles pärast kohtuotsuse jõustumist. Kostja kirjalikud vastuväited Hagiavaldus koos lisadega on 25.09.2012. a * allkirja vastu üle antud. Kostja esitas 12.10.2012 kohtule vastuse hagile, et ei ole nõus võlgnevuse summaga. Vastuse kohaselt on kostja saanud 08.02.2012 panga poolt lepingu ülesütlemise teatise, kus kajastub võlgnevuse summa 2361,90 eurot. Kostja soovib saavutada kompromissi võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel alates november 2013. a. Kostja ametlik palk on 385 eurot. 09.11.2012 esitatud avalduses on kostja nõus tasuma kompromissi korral 50 eurot kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja esitas kostja vastu laenulepingust nr * tuleneva nõude kogusummas 7074,18 eurot, millest põhiosa on 5139,34 eurot, intress 1603,77 eurot, lepingutasu 2,88 eurot ja viivis 328,19 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu, millega leppisid laenu ja intressi tagastamiseks kokku iga kuu kindla kuupäeva. Kostja rikkus lepingut ning jättis tagasimaksed tähtaegselt tasumata. 08.02.2012 saatis hageja kostjale teatise, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja hagejale võlgnevust ei tasunud. 12.10.2012 kohtule saadetud vastuväites ei ole kostja nõus võlgnevuse summaga, kuna 08.02.2012 panga poolt saadud ülesütlemise teatises on võlgnevuse summa 2361,90 eurot. 08.02.2012 kostjale saadetud ülesütlemishoiatuses on hageja märkinud, et kui hageja poolt märgitud tähtajaks (23.02.2012) tekkinud võlgnevust summas 2361,90 eurot ei tasuta, siis ütleb hageja lepingu ennetähtaegselt üles ning lisaks olemasolevale võlgnevusele tuleb tasuda

ka laenujäägid ja krediidilimiidid koos selleks kuupäevaks kogunenud intresside ja viivistega vastavalt lepingu tingimustele. Eeltoodust tulenevalt on kostjale teatatud, et lisaks kirjas märgitud võlgnevusele lisanduvad lepingu ülesütlemisel ka need summad, mille tasumise kuupäev veel selleks hetkeks saabunud ei olnud. Seega oleks kostjal tulnud võlgnevuse summas 2361,90 euro tasumisel jätkata graafikujärgsete igakuiste maksete tasumist kuni laenu tagastamise lõpptähtajani (12.03.2012). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 5139,34 eurot ja intressid 1603,77 eurot. Hageja on andnud kostjale laenu summas 80 413,16 krooni (5139,34 eurot), mille tasumist pole kostja alustanud. Lisaks on hageja arvestanud intressi kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 28.02.2012. Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue ja intressinõue on põhjendatud. Hageja on arvestanud viiviseid tasumata põhiosa summadelt alates makse sooritamiseks ettenähtud päevast. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud põhiosa viiviseid ajavahemiku 12.09.2010 kuni 05.06.2012 eest summas 328,19 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu nr * punkti 10.1 kohaselt on hagejal õigus arvestada viiviseid puudujäävalt summalt, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamine algab eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel, s.o EKP intress + 7% aastas. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja ei ole maksegraafikus ettenähtud osamakseid õigeaegselt tasunud, siis on põhjendatud kostjalt viiviste väljamõsitmine hageja kasuks summas 328,19 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise arvestatuna protsendina põhinõudelt (s.o 5142,22 eurot, millest 5139,34 eurot on lepingu põhisumma ja 2,88 eurot lepingutasu) alates hagiavalduse esitamisest 04.09.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Lepingutasu on tasu, mida tuleb tasuda lepingu sõlmimise eest. See on lepingu vormistamise nn. teenustasu, mis lisandub laenusummale. Seega on tegemist kõrvalnõudega, mitte põhinõudega ning nimetatud summalt TsMS § 367 alusel viivist välja mõista ei saa. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud põhinõudelt summas 5139,34 eurot. Hageja nõuab viivist alates hagiavalduse esitamise päevast, s.o alates 04.09.2012. Kuna kostjal on võlgnevus hageja ees, siis on hagejal õigus nõuda viivist ning kuna ei ole ette teada, millal kostja võlgnevuse tasub, siis tuleb kostjalt viivis välja mõista protsendina põhinõudelt summas 5139,34 eurot. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue

TsMS § 367 alusel on põhjendatud osaliselt, seega tuleb nimetatud viivisenõue rahuldada osaliselt. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud sätete ning esitatud tõendite alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt Anna Sipina’lt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista laenulepingust nr * tulenev võlgnevus summas 7074,18 eurot, millest põhivõlgnevus on 5139,34 eurot, intress 1603,77 eurot, lepingutasu 2,88 eurot ja viivis 328,19 eurot. Samuti kuulub Anna Sipina’lt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (5139,34 eurot) alates 04.09.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1,2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude TsMS § 367 alusel lepingutasult summas 2,88 eurot, mis alates hagiavalduse esitamisest (s.o 04.09.2012) kuni kohtulahendi kuulutamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras on 0,09 eurot. Nimetatud summa moodustab protsentuaalselt kogu nõudest 0,001 %, seega ümardatult rahuldab kohus ikkagi 100% nõudest, mistõttu jätab kohus hageja kanda 100 % menetluskuludest. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.