Julianus Inkasso OÜ hagi Silja Kiviranna vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
714,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Julianus Inkasso OÜ (rk 10686553; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn), lepinguline esindaja: Silver Eensaar (e-post [email protected]) kostja: Silja Kivirand (ik 47110122736; elukoht XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt. Mõista Silja Kivirannalt välja Julianus Inkasso OÜ kasuks põhivõlg 245 eurot 16 senti ja viivis 245 eurot 16 senti. Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ nõue põhivõla 112 euro ja 12 sendi ning viivise 112 euro ja 7 sendi osas.
2.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja kanda riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasumisele kuuluvat madalamat riigilõivumäära; jätta muudest menetluskuludest 1⁄2 hageja ja 1⁄2 kostja kanda.
3.Välja mõista Silja Kivirannalt menetluskulu 175 eurot (ükssada seitsekümmend viis eurot) Julianus Inkasso OÜ kasuks.
4.Silja Kivirannal tasuda hageja kasuks Julianus Inkasso OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Otsust toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Julianus Inkasso (hageja) esitas Tartu Maakohtule 17. septembril 2012 hagi Silja Kivirand (kostja) vastu võlgnevuse 357 euro 28 sendi ja viivise 357 euro 23 sendi nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud, sh kostja poolt tasutud riigilõiv 125 eurot ja kostja esindajale makstud tasu õigusabi eest 287 eurot 60 senti. Hagiavalduse kohaselt oli AS Elisa Eesti ja kostja sõlminud 21. novembril 2001 liitumislepingu nr 1007229 ning 12. augustil 2008 liitumislepingu nr 1677257. AS Elisa Eesti kohustus lepingutega pakkuma telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja on kinnitanud lepingutel, et ta kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuse kasutamise tingimusi (üldtingimused). AS Elisa Eesti esitas kostjale osutatud teenuste ja/või kaupade eest arved, millel märgitud summad oli kostja kohustatud tasuma arvel ettenähtud tähtajaks. Hageja nõudis kostjalt nii suuliselt kui ka kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kostja ei ole praeguse hetkeni oma kohustust täitnud ja nõuet rahuldanud. Lepingu ja üldtingimuste järgi kohustub kostja, kui ta ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, tasuma tasumata summalt viivist 0,15% viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest. AS Elisa Eesti loovutas 30 septembril 2010 hagejale põhinõude kostja vastu 357 eurot 28 senti koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja tugineb oma nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lõigetele 1 ja 6 ning VÕS § 113 lg-le 1. Hageja arvestas viiviseid alates kostjale esitatud viimasest arvest, so 18. oktoobrist 2009. Kui viivise arvutamise alguseks lugeda 18. oktoober 2009 ning lõpuks 13. september 2012, siis viivise määra 0,15% juures oleks viivisenõude suuruseks 568 eurot 61 senti. Hageja vähendab viivise nõuet põhivõlani.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja leidis, et AS Elisa Eesti on lasknud kostjal pahausklikult võlgu jääda ja ei ole võlgnevust takistanud teenuse osutamise piiramisega nagu seda näeb ette teenuste kasutamise üldtingimuste punkt 4.7.1. Kostja leidis, et temaga ei ole telefoniteenuste osutamist lõpetatud, kuigi kostja on seda palunud teha võla tekkimise järel. Telefoni ja numbrit kasutas võlgnevuse tekkimise ajal kostja alaealine tütar, kelle arved läksid sedavõrd suureks, et kostja ei jõudnud arveid tasuda ning uskus, et AS Elisa Eesti sulgeb teenuse. 1. juulil 2009 esitatud arvel 0815642611 kajastuv eelmisest perioodist jäänud võlgnevus 1260 krooni 65 senti on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsüS) § 142, 143 ja 144 järgi aegunud. Kui kostja käis 2009 aastal koos Marko Gläser ́ga
2/7
AS Elisa Eesti kontoris, lõpetas Elisa s lepingu. Dokumenti teenuse osutamise lõppemise kohta ei ole kostja saanud. Kostja vastuväidete suhtes leidis hageja kohtule 16. oktoobril 2012 saadetud seisukohtades, et kostja väited on asjakohatud ning tõendamata. Hageja leidis, et asjasse puutumatu on väide selle kohta, kes kasutas liitumislepingu alusel kostjale väljastatud sim-kaarti. Vastutav isik on kostja kui lepingu pool, mitte keegi kolmas isik. Tõendamata on kostja väide väidetavast soovist lepingut lõpetada ning see, et AS Elisa Eesti ei lõpetanud lepingut. Hageja AS-ilt Elisa Eesti saadud informatsiooni kohaselt lõpetas AS Elisa Eesti kostjaga sõlmitud lepingu 23. septembril 2009 maksmata arvete tõttu. 30. juulil 2009 on kostja saanud maksepikendust, kostja lubas tasuda võla 7. augustiks 2009 – kuid ei tasunud. Seega on AS Elisa Eesti käitunud korrektselt, mitte lõpetades kohe esimese tasumata arve peale lepingut, vaid andes võlgnikule võimaluse võlga tasuda täiendava tähtaja jooksul. Kostja viidatud üldtingimuste punkt 4.7.1. ei sätesta AS Elisa Eesti kohustust takistada väljahelistamist. Hagile lisatud arvetest nähtub, et hageja nõude moodustavad kostjale perioodil 1.juuli 2009 - 1.oktoober 2009 esitatud arvete summad teenuseperioodide juuni 2009 – september 2009 kohta. Hageja ei nõua kostjalt 1. juuli 2009 arvel nr 0815642611 kajastatud eelmiste perioodide võlgnevust 1260 krooni 85 krooni, kuna kostja on nimetatud summa tasunud. Seega on asjakohatu kostja aegumise vastuväide nõude osas, mis on tasutud ja mida hageja ei nõua.
3.Hageja selgitas 16. oktoobril 2012 maakohtule saadetud vastuses oma nõuet kostja vastu, selgituste kohaselt nõuab hageja kostjalt : 1. juuli 2009 arve tasumist summas 1546 krooni 51 senti
1.augusti 2009 arve tasumist summas 2289 krooni 54 senti (millele lisandub eelmise perioodi võlgnevus 1546 krooni 51 senti)
1.oktoobri 2009 arve tasumist summas 1150 krooni (millele lisandub eelmiste perioodide võlgnevus 4440 krooni 30 senti). Kokku on kostja võlg 5590 krooni 30 senti (357 eurot 29 senti), mida hageja nõuab hagiavalduses põhivõlana. Hageja on seisukohal, et ainuüksi lepingu täitmiseks teenuste osutamine ei näita alusetut rikastumist. Alusetust rikastumist võiks juttu olla just kostja enda puhul, kuna kostja on tarbinud teenuseid ning jätnud saadud teenuste eest maksmata. Hageja selgitab täiendavalt, et hagejal ei ole nõuet kostja vastu, mis tuleneks 21. novembril 2001 sõlmitud liitumislepingust nr 1007229. Hageja nõue tuleneb ainuüksi 12. augustil 2008 sõlmitud liitumislepingust nr 1677257 ning selle lisaks olevast järelmaksuga müügilepingust. Viimasest tuleneb kostja viidatud 1. oktoobri 2009 arvel kajastatud käsitlustasu nõue.
4.Tartu Maakohtu 16. novembri 2012 määrusega kohustas kohus hagejat tõendama hageja väidetud AS Elisa Eesti kostjale antud maksetähtaja pikendamist. Hageja väitis kohtule 21. novembril 2012 saadetud vastuses, et tegemist ei olnud kirjaliku kokkuleppega, vaid kliendile vastutulelikkusega teenusepakkuja poolt. Kostja on seisukohal, et mingisugust palvet maksepikenduseks ei olnud ning kostja käis hagejalt arvete suhtes selgitust palumas.
3/7
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6; § 108 ning § 113 alusel välja mõista põhivõlg 245 eurot 16 senti ja viivis 245 eurot 16 senti.
6.Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks järgmised asjaolud: - Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 21. novembril 2001 mobiiltelefoniteenuste kasutamise lepingu. - Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid liitumislepingu lisana 12. augustil 2008 järelmaksuga müügilepingu, mille esemeks oli mobiiltelefon Nokia 5610. - Hageja on esitanud Elisa Eesti AS arved juunis 2009 osutatud teenuste eest 1546 krooni 51 senti; juulis 2009 osutatud teenuste eest 2289 krooni 54 senti; augustis 2009 osutatud teenuste eest 604 krooni 30 senti ja septembris 2009 osutatud teenuste eest 150 krooni ning käsitlustasu 1000 krooni järelmaksuga müügilepingust. - Elisa Eesti AS loovutas nõude kostja vastu hagejale 30. septembril 2010
7.Hageja nõuab kostjalt mobiiltelefoniteenuste kasutamise eest ja järelmaksuga müügilepingus ettenähtud käsitlustasu eest esitatud arvete tasumist. Hageja on hagile lisanud ka Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimused, kuid poolte
21.novembril 2001 sõlmitud müügilepingu järgi on osapoolte õigused ja kohustused reguleeritud Radiolinja Eesti AS kasutamise eeskirjadega ja hinnakirjaga, mis on liitumislepingu lisa. Hageja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis viitaks Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste muutumisele hageja ja kostja vahelise mobiiltelefoniteenuse lepingu osaks. Samas tugineb kostja oma vastuses ka ise hageja poolt esitatud üldtingimustele, mis annab võimaluse kohtule tõlgendada hagile lisatud üldtingimusi siiski lepingu osaks saanud tüüptingimustena.
8.VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja vaidleb hageja nõuetele vastu, leides, et Elisa Eesti AS oleks pidanud teenuse osutamise lõpetama, kuna kostja palus tal seda teha. Kostja viitab ka sellele, et Elisa Eesti AS tüüptingimuste p. 4.7.1. kohaselt võib Elisa Eesti AS piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuste eest tasumisega üle 14 päeva. Sellega, et Elisa Eesti AS on jätnud nimetatud võimaluse kasutamata, on kostja väitel Elisa Eesti AS käitunud pahausklikult.
9.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole avaldanud selgelt soovi öelda üles telefoniteenuste osutamise ja järelemaksuga müügileping Elisa Eesti AS-ga. Kostja on küll väitnud, et ta eeldas, et Elisa Eesti AS lõpetab teenuse osutamise, kuid konkreetset tahteavaldust sõlmitud lepinguid kindlaksmääratud kuupäevast üles öelda (sh ka telefoni müügilepingut) kostja kohtule esitanud ei ole. Lepingu ülesütlemise tahteavaldus peab olema selge, avaldusest peab nähtuma võlasuhte lõpetamise täpne kuupäev, ülesütlemise alus jms. Kohus on seega seisukohal, et Elisa Eesti AS ja kostja vaheline leping oli vaidlusaluste arvete esitamise ajal kehtiv ja kostjal oli kohustus tasuda Elisa Eesti AS-le osutatud mobiiltelefoniteenuste kasutamise eest.
4/7
Kostja ja Elisa Eesti AS vahelise mobiiltelefoniteenuste kasutamise lepingu lisaks olevate üldtingimuste p. 5.2.2. järgi pidi kostja õigeaegselt tasuma Elisa Eesti AS esitatud arveid. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole Elisa Eesti AS esitatud arveid õigeaegselt tasunud. Kostja väitel kasutas Elisa Eesti AS osutatud teenust tema alaealine tütar, kes põhjustas hageja suure nõude kostja vastu. Kohus nõustub hagejaga selles, et Elisa Eesti AS sõlmitud lepingu pooleks on kostja, kellel tuleb lepingust tulenev kohustus täita. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja on arvetel esitatud mobiiltelefoniteenust osutanud ning sellele, et ta ei ole osutatud teenuste eest tasunud. Seega on kostja oma kohustust rikkunud ning hagejal õigus nõuda kostjalt lepingujärgse tasu maksmise kohustuse täitmist.
10.Kohus leiab, et hageja nõuet õiguskaitsevahendite kasutamiseks tuleb piirata. VÕS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohus on seisukohal, et hageja on kaotanud õiguse nõuda tasu septembris ja augustis 2009 osutatud mobiiltelefoniteenuste kasutamise eest, kuna alus õiguskaitsevahendi kohaldamiseks on tekkinud tema enda käitumise tagajärjel. Hageja väitel andis Elisa Eesti AS kostjale 30. juulil 2009 aega tasuda kostjal tekkinud võlg 7. augustiks 2009. Vaatamata sellele, et kostja nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud, jätkas Elisa Eesti AS mobiiltelefoniteenuse osutamist 2009. a augustis ja septembris. Kostja eitab Elisa Eesti AS maksepikenduseks antud tähtaega ning väidab, et ta käis Elisa Eesti AS-lt selgitust palumas suurte arvete suhtes. Hageja ei ole ei hagiavalduses ega ka täiendavates seisukohtades põhjendanud, miks Elisa Eesti AS kostjaga lepingut ei lõpetanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa tugineda täitmisnõudele kui õiguskaitsevahendile augustis ja septembris osutatud teenuste eest, kuna ta oleks võinud teenuse osutamise lõpetada, kui kostja vaatamata maksetähtaja pikendamisele esitatud arvete eest ei tasunud. Kui Elisa Eesti AS on oma üldtingimuste p.s 4.7.1. ise viidanud oma õigusele teenuse osutamist piirata, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuste eest tasumisega üle 14 päeva, on arusaamatu, miks Elisa Eesti AS jättis selle võimaluse kasutamata ka siis, kui kostja oli arvete tasumisega viivituses mitu kuud ning ei tasunud arveid ka täiendava maksetähtaja järel. Kohtu hinnangul ei ole Elisa Eesti AS käitunud kostja suhtes heas usus. Seega tuleb jätta kostjalt välja mõistmata tasu 2009. a augustis ja septembris osutatud mobiiltelefoniteenuste eest vastavalt 604 krooni 30 senti (38 eurot 62 senti) ning 150 krooni (9 eurot 59 senti), kokku vähendada hageja nõuet 48 euro 21 sendi võrra.
11.Hageja nõuab kostjalt 2009 septembri arves järelemaksuga müügilepingust tulenevalt käsitlustasu 1000 krooni (63 eurot 91 senti). Kostja ei ole konkreetselt sellele hageja nõudele vastu vaielnud. Nimetatud tasunõue tuleneb kostja ja Elisa Eesti AS vahelise müügilepingu tingimustest, millega on Elisal õigus mh juhul, kui liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu, nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise SIM-kaardi sulgemisega ja/või teenuspaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 1000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on käsitatav Elisa Eesti AS tüüptingimustena. Riigikohtu 17. juuni 2008. a otsuse p.-s 13 leidnud, et juhul, kui pooled vaidlevad tüüptingimuste sisu üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus on seisukohal, et käsitlustasu tuleb
5/7
tõlgendada lepptrahvi nõudena. Nii kõrge käsitlustasu, mis Elisa Eesti AS tüüptingimuste järgi sisaldab üksnes lepingu lõpetamise või ümbervormistamisega seonduvat, on kohtu arvates ebamõistlikult kahjustav lepingu sõlmimise ajal 12. augustil 2008 kehtinud VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi ning seega tühine ja hageja käsitlustasu nõue tuleb jätta rahuldamata.
12.Hageja on hagis vähendanud viivise nõuet põhivõlani. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 245 eurot 16 senti. Kohus on seisukohal, et hageja on ise piiranud viivise nõuet põhivõla suurusega, seega tuleb ka viivise nõuet vähendada ning mõista kostjalt välja viivis 245 eurot 16 senti. Välja mõistmata tuleb jätta viivis 112 eurot 7 senti. Menetluskulud
13.TsMS § 162 lg 5 näeb ette, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja ei esitanud hagiavaldust veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja tasus riigilõivu täismääras. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi osalist rahuldamist, TsMS § 162 lg-t 5, § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4, tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: hageja kanda tuleb jätta riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasumisele kuuluvat madalamat riigilõivumäära; muudest menetluskuludest tuleb jätta 1⁄2 hageja ja 1⁄2 kostja kanda.
14.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja tasu 287,60 eurot (tlk 14). Kostja ei ole oma menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. TsMS § 405 lg 1 p-st 3, menetluskulude jaotusest ja hageja menetluskulude nimekirjast lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 175 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 50 eurot ja õigusabikulu 125 eurot). Käesoleva hagi hind on TsMS § 133 alusel 714,51 eurot, millelt tuleb tasuda RLS lisa 1 kohaselt avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu riigilõivu 100 eurot, täismääras aga 125 eurot. Hageja ei esitanud hagiavaldust veebilehe www.etoimik.ee kaudu ja tasus riigilõivu kokku 125 eurot. Lähtudes eeltoodust ja menetluskulude jaotusest, tuleb kostjal hüvitada hagejale 1⁄2 riigilõivu madalamast määrast, s.o 50 eurot. Hageja õigusabikulu on 287,60 eurot. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 125 eurot (TsMS § 175 lg 1).
6/7
15.TsMS § 177 lg 2 ja hageja taotluse (tlk 14) alusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejale käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.