Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

ELWO AS

1 150.41 eurot BL Tehnika OÜ 837.24 eurot ISS Eesti AS 43.82 eurot Määrata pankrotihaldurile Terje Eipre lõplikuks tasuks x eurot (lisandub sotsiaalmaks), mis maksta välja pankrotivarast Advokaadibüroo Eipre ja Partnerid OÜ arveldusarvele nr 221019550566 Swedbank, mille kaudu haldur tegutseb. Kohtu 16.01.2012 määrusega määratud pankrotihalduri esialgne tasu summas x eurot tasaarvestada halduri lõpliku tasuga. Kinnitada AS JP Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluse vajalikeks ja põhjendatud kulutusteks pankrotimääruse ja jaotusettepaneku kinnitamise määrusega kinnitamata kulutused summas 2956 (kaks tuhat üheksasada viiskümmend kuus) eurot ja 52 (viiskümmend kaks) senti. Määrata AS JP Ehitus (pankrotis) dokumentide hoidjaks Enno Jamnes (isikukood, elukoht Pärnu). Vabastada pankrotihaldur Terje Eipre pankrotihalduri kohustustest pärast pandiga tagatud nõudega võlausaldajale AS Swedbank pankrotipessa jäänud summa väljamaksmist. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord

Käesolev määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamise/Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna

2 (7)

Tsiviilasi nr 2-10-16298 Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud AS JP Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur (edaspidi haldur) Terje Eipre esitas 03.01.2013 kohtule kinnitamiseks lõpparuande milles palub: - määrata talle tasuks pankrotihalduri ülesannete täitmise eest x eurot (lisandub sotsiaalmaks), mis tasaarvestada välja makstud esialgse tasuga; - kinnitada pankrotimenetlusega seotus väljamaksed summas 10 998.08 eurot; -vabastada haldur AS JP Ehitus (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest; -määrata dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige Enno Jamnes. Teade lõpparuandega tutvumiseks on avaldatud väljaandes Ametlikes Teadaannetes 21.12.2012, teate on haldur lisanud aruandele. Lõpparuande kohaselt on pankrotivara realiseerimisest ja nõuete sissenõudmisest laekunud käesolevas menetluses 261 063.31 eurot, millest kinnistu aadressil Vana-Sauga 44, Pärnu müügist 76 700 eurot ja kinnistu aadressil Tallinna mnt 93B, Pärnu müügist 255 646.59 eurot. Vastavalt 30. juunil 2011 kohtu poolt kinnitatud kompromisslepingule ning selle alusel 26. septembril 2011 sõlmitud müügilepingule müüdi Tallinna mnt 93B, Pärnu asuv kinnistu 255 646.59 euroga, millest omakorda 91 074.10 eurot hüvitati tehingu teisele poolele Baltic 1 Capital OÜ-le ning pankrotivarasse jäi 164 572.49 eurot. Enampakkumistel ning pankrotitoimkonna otsuste alusel on realiseeritud ka kommertspandiga koormatud vallasvara, peamiselt tööriistad ja seadmed, millest on laekunud 10 807.25 eurot, millele lisandus käibemaks 2 161.45 eurot, seega kokku 12 968.70 eurot. Lisaks on laekunud veel 1193.94 eurot pangaintressi ja pankrotieelsed debitoorsed võlgnevused 5 628.19 eurot, millest viimane laekumine on samuti kommertspandi esemeks. Aruande kohaselt on pankrotimenetlusega seotud väljamaksed seisuga 20.12.2012 järgmised: - vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad rahalised nõuded – 91 074.10 eurot; - massikohustused summas 8905.55 eurot (sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 296.34 eurot, tulumaks ajutise halduri tasult 186.69 eurot, kohustuslik kogumispensioni makse ajutise halduri tasult 8.98 eurot, maamaks 137.28 eurot, käibemaks (sh sisendkäibemaks) 2171.26 eurot, sotsiaalmaks esialgselt halduri tasult 3953.81 eurot, sotsiaalmaks halduri arvestuslikult lõplikult tasult (väljamaksmata osa) 2151.19 eurot) - pankrotimenetluse kulud summas 26 225.11 eurot (ajutise pankrotihalduri tasu x eurot, ajutise halduri kulud 249.06 eurot, pankrotimenetluse bürookulud (ilma k/m-ta) 2000 eurot, raamatupidamisteenus (ilma k/m-ta) 2200 eurot, kuulutused AT jms 52.30 eurot, pankrotmenetlusega seotud transpordikulud (bensiin, parkimine) 375.22 eurot, riigilõiv 322.75 eurot, pangakulu 47.41 eurot, pankrotivara valitsemisega seotud kulud (lumekoristus, valve, Eesti Energia, Elion) 1114.92 eurot, Eri Kinnisvara eksperthinnang 639.12 eurot, postikulu 22 eurot, halduri esialgne tasu (brutosummas) 11981.25 eurot, halduri arvestuslik lõplik tasu (väljamaksmata osa) x eurot. Väljamaksed kokku seega 35 130.67 eurot, millest kohus on varasemalt määrustega kinnitanud 24 132.59 eurot. Käesolevas pankrotimenetluses tehakse väljamakse üksnes hüpoteegipidajast võlausaldajale AS-le Swedbank summas 226 485.66 eurot. Müümata vara käesoleval ajal puudub. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara käesolevas pankrotimenetluses puudub.

3 (7)

Tsiviilasi nr 2-10-16298 Haldur leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud määrata haldurile tasu määras, mis ületab tasu alammäära, kuid on väiksem tasu ülemmäärast, kuna täidetud on PankrS § 65 lg 51 eeldused. Pankroti väljakuulutamisel oli raha jääk summas 553.18 eurot. Halduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud 258 901.86 eurot (käibemaksuta summa). PankrS § 651 lg 1 järgi pankrotivaralt suurusega 128 001-320 000 eurot võetakse baastasuks 12 334 eurot ning sellele liidetakse pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt veel 3,5 % ehk käesoleval juhul x 334 + 3,5% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (ehk (x – 128 001) x 3,5 % = 4 581,53) ehk tasu alammääras seega kokku x eurot (x + x). Tasule lisandub sotsiaalmaks. PankrS § 651 lg 2 järgi pankrotivaralt suurusega 128 001-320 000 eurot võetakse baastasuks 14 412 eurot ning sellele liidetakse pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt veel 4 % ehk käesoleval juhul 14 412 + 4% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (ehk (258 901,86 – 128 001) x 4 % = 5 236,03) ehk tasu ülemmääras seega kokku x eurot (x + 5 x). Tasule lisandub sotsiaalmaks. Haldur leiab, et käesolev pankrotimenetlus on olnud mahukas ja keerukas, kuid haldur on suutnud tagada kiire ja efektiivse ning võimalikult väheste kuludega pankrotimenetluse. Haldur on osalenud edukalt kohtumenetluses ning saavutanud võlgnikule kuulunud kinnistu tagastamise pankrotivarasse. Samuti on haldur olnud edukas debitoorsete nõuete kohtuvälisel sissenõudmisel. Arvestades, et esialgse halduri tasuna on haldurile välja makstud x eurot (sisaldab tulumaksu), taotleb haldur täiendavalt kinnitada tasu summas x eurot ehk kokku lõpliku halduri tasuna x eurot (lisandub sotsiaalmaks). Haldur märgib, et 18. oktoobril 2012.a toimus Advokaadibüroos Eipre & Partnerid pankrotitoimkonna (edaspidi toimkond) koosolek. Koosolekul osales toimkonna liige M.E., kes oli nõus pankrotimenetluses tehtud kulutuste kinnitamisega seisuga 30.09.2012 (pankrotimenetluse kulud ei ole käesolevas lõpparuande esitamise seisuga muutunud) ning lõpliku pankrotihalduri tasu määramisega summas x eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Toimkonna liikmed T.K. ning V.K. koosolekule ei ilmunud. Samas on V.K. oma 18. oktoobril 2012 haldurile edastatud e-kirjas kinnitanud, et 30.09.2012 seisuga esitatud kulude, sh lõpliku halduri tasu summas x eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, osas tal vastuväiteid ei ole. Kuluaruanne seisuga 30.09.2012, toimkonna 18.10.2012 koosoleku protokoll ning V.K. e-kiri on 21.10.2012 kohtule edastatud. 10.01.2013 esitas V.K. kohtule 08.01.2013 pankrotitoimkonna koosoleku protokolli, millest nähtuvalt oli päevakorras ülevaade lõpparuandest ja pankrotimenetluse laekumistest ja väljamaksetest, pankrotimenetluse kulud seisuga 30.09.2012 ja pankrotihalduri tasu. Toimkond on otsustanud, et kuluaruannetes ja lõpparuandes kajastatud pankrotimenetluse kulud (va. halduri tasuga seonduv) on vajalikud ja põhjendatud. Toimkond ei kinnita, et kuluaruannetes ja lõpparuandes oleks kajastatud kõik menetluse jooksul arvelduskontodel toimunud laekumised ja väljamaksed ning et menetluses ei ole tehtud alusetuid väljamakseid. Haldur ei ole toimkonna nõudmisel esitanud võlgniku SEB Panga konto väljavõtet. Halduri tasu osas toimkond nimetatud koosolekul ühisele seisukohale ei jõudnud. Kaks toimkonna liiget on seisukohal, et õiglane tasu on alammääras x eurot, üks toimkonna liige on nõus halduri tasu taotlusega summas x eurot. V. K on kohtule teatanud, et enne pankrotihalduriks saamist oli pankrotihaldur ca 1 aasta ka saneerimisnõustaja ja seega oli ta JP Ehituse olukorraga kursis. Võimalik, et selle töö eest on ta saanud ka eraldi tasu. Samuti juhtis ta kohtu tähelepanu pankrotihaldurilt nõutava hoolsuskohustuse täitmisele (PankrS § 55). Antud menetluses pidi toimkond pidevalt haldurile meelde tuletama, et võlgniku debitoorsete võlgnevuste sissenõudmiseks tuleb võlgnikega aktiivselt tegeleda. Vallasvara müügi korraldamiseks vara pildistamise ja üleskirjutamisega tegelesid toimkonna liikmed. Toimkonna liikmetel oli raske saada halduri toimikust tutvumiseks/kontrollimiseks dokumente. Kohtumenetluse alustamise Tallinna mnt kinnistu tagasivõitmiseks alustas haldur

4 (7)

Tsiviilasi nr 2-10-16298 iseseisvalt, ilma toimkonnaga kooskõlastamata (pandipidajal oli selle kinnistu osas toimumas täitemenetlus). Maksejõuetuse tekkimise peamisteks teguriteks võib halduri hinnangul pidada järgmisi asjaolusid: 1) seoses saneerimismenetlusega ei võimaldanud isegi pikaajalised koostööpartnerid ja hankijad AS-le JP Ehitus enam põhitegevuse jätkamiseks vajalike materjalide ostmist maksetähtajaga, vaid asuti nõudma ettemaksu. Paraku sellises mahus ettemaksu tasumiseks materjalide eest võlgnikul finantse ei tekkinud, mistõttu puudus võimalus uusi tellimusi täita ning uusi lepinguid sõlmida, kuna tellijad teiselt poolt ei olnud nõus tööde eest ettemaksu tasuma, kartes jääda ilma nii ettemaksust kui tööst; 2) täiendavaid käibevahendeid ei tekkinud ka loodetud tellimustest, kuna suuremaid töid läbirääkimistele vaatamata AS-lt JP Ehitus viimastel kuudel ei tellitud; 3) kuigi AS JP Ehitus nägi lahendust käibevahendite puudumisele selles, et Tallinna mnt 93b kinnistu ostja suudab kokkuleppel tasuda ostuhinna suuremas osas varem, kui lepingu järgi, ei tekkinud ostjal kahjuks neid lisavahendeid. Kuna ostuhinna osamakse varasema tasumise arvelt loodeti tasuda kohustused maksuameti ees, plaan nurjus ja tekkis võlgnevus maksude osas üle 600 000 krooni. Töötajate koondamiseks vahendeid samuti nappis ega oleks toonud kohest leevendust käibevahendite puudusele; 4) 18. oktoobril 2010 hakkas saabuma arvelduskrediidi tagasimakse tähtpäev ning lootus arvelduskrediidilepingu tähtaega uueks perioodiks pikendada väljakujunenud olukorras sisuliselt puudus. Ligi 1 000 000 krooni kohene tasumine pangale oleks olnud ebarealistlik. Halduril pole andmeid, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteotunnustega tegu ning maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu. Maksejõuetus tekkis septembris 2010.a. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada, sest sellest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et AS JP Ehitus (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks on maksejõuetuse tekkimine muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes, eelkõige just käibevahendite puudumine ning tellimuste puudus olukorras, kus pangale tuli tagastada arvelduskrediidilepingu alusel suur summa. Keegi võlausaldajatest ei ole esitanud lõpparuandele vastuväiteid PankrS § 163 lg 2 kohaselt ja tähtajal. Lõpparuandest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgnik või võlausaldajate õigusi PankrS § 163 lg 6 mõttes. Halduri tasu osas on kohus seisukohal, et PankrS § 65 lg 5 ja 651 lg 1 alusel on õige määrata pankrotihaldurile tasuks x eurot (lisandub sotsiaalmaks 5582.12 eurot), mis on halduri tasu alammäär. Esialgne tasu summas x eurot (lisaks sellelt makstud sotsiaalmaks 3953.81 eurot) tasaarvestatakse halduri lõpliku tasuga. Kohus ei jaga halduri arvamust, et antud juhul oleks põhjendatud määrata haldurile alammäärast kõrgem tasu PankrS § 65 lg 51 alusel. PankrS § 65 lg 5 järgi määratakse reeglina haldurile tasu alammääras. Sellest kõrgema tasu võib PankrS § 65 lg 51 alusel määrata, kui (järgneb seaduse tekst): 1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; 2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi; 3) kohus peab seda põhjendatuks.

5 (7)

Tsiviilasi nr 2-10-16298 Pankrotitoimkonna nimel kohtule toimkonna seisukohad ja 08.01.2013 toimunud koosoleku protokolli esitanud V. K.. kinnitusel algatas haldur pankrotivarasse tagasinõudmise menetluse Baltic1Capital OÜ vastu toimkonnalt seisukohta küsimata, samuti on temale pidanud pidevalt meelde tuletama vajadust debitoorsete võlgnevuste sissenõudmiseks. Kuni toimkonna koosolekuni 08.01.2013 ei esitanud haldur konto väljavõtet võlgniku SEB Pangas asuvast kontost, kuigi see kohustus tal PankrS § 73 lg 2 sätetest tulenevalt on. Seetõttu on toimkonna nõusolek pankrotimenetluse kulude osas antud klausliga, et toimkond ei kinnita asjaolu, kas kõik kulutused on aruandes kajastatud (mis on kajastatud, neid toimkond kinnitab). Kohus ei leia, et käesolev pankrotimenetlus oleks halduri seisukohalt olnud mahukas või keerukas, kuivõrd haldur oli enne pankrotimenetlus sama ettevõtte saneerimisnõustaja ja sai ka nõustajana tegutsedes kohtu 12.08.2010 määruse alusel tasu (tasunõude on ta hiljem loovutanud, kuid see ei oma tähtsust) x krooni. Seega oli haldur juba enne pankrotimenetlust kursis võlgniku majandustegevusena ja omas ettekujutust sellest, mida pankrotimenetluses on vaja teha. Halduri tegevus debitoorsete nõuete tagasivõitmisel on lisaks toimkonna arvamusele ka kohtu arvates olnud tagasihoidlik, kuivõrd halduri enda poolt ajutise pankrotihaldurina koostatud aruande kohaselt oli enne pankroti väljakuulutamist võlgnikul debitoorseid nõudeid (ajutise pankrotihalduri aruande lisa 7) üle 350 000 krooni (kohus ei arvesta Baltic1Capital ja pankrotistunud AS Renet vastu olnud nõudeid). Pankrotimenetluses on neid aruande kohaselt sisse nõutud 5628.19 eurot ehk alla neljandiku summast. Halduri märgitud kohtuvaidlus lõppes kiire kompromissiga ning ka 26 töötaja osas hüvitise saamise avalduse esitamine ei ole kohtu hinnangul sedavõrd keeruline töö, millest lähtuvalt tuleks suurendada halduri tasu üle alammäära. Halduri lõpparuandes esitatud väide, et V. K. puudusid 18.10.2012 saadetud e-kirja kohaselt vastuväited halduri tasule, ei ole õige, sest nimetatud toimkonna liige nõustus vaid tehtud vajalike kulutustega, kinnitades õigustatult (kohus on selles osas haldurile ja toimkonna liikmele e-kirja teel vastanud), et halduri tasu osas ei saa toimkond PankrS § 65 lg 1 järgi enne lõpparuande esitamist seisukohta võtta. Lisaks eelnevale jääb kohtule arusaamatuks halduri käitumine lõpparuande esitamisel, mille ta on saatnud toimkonnale alles nädal pärast sellega tutvumise kuulutuse avaldamist Ametlikes Teadaannetes ja selle esitamist kohtule. Kohtu arvates väldib haldur selliselt PankrS §-s 73 toimkonnale pandud järelevalvekohustust ja raskendab toimkonna tööd võlausaldajate huvide kaitsel. Kuna antud olukorras jääb halduri tasu aruandes toodust väiksemas määras määramisel pankrotipessa rahalisi vahendeid nii tasu kui sellelt arvestatava sotsiaalmaksu osas summas 2107.35 eurot, tuleb nimetatud summa (aruandele lisatud kuluaruande kohaselt on pandipidajale lisaks välja maksmata 11 108.13 eurot) halduril välja maksta AS-le Swedbank kui ainsale pandiga tagatud nõudega ehk I rahuldamisjärgu võlausaldajale, kes ei saanud oma nõuet rahuldatud täies ulatuses (rahuldamata jäi nõue 179 043.06 euro ulatuses). Pankrotimenetluses tehtud kulutuste osas ei ole toimkonnal PankrS § 66 mõttes vastuväiteid ning kuigi toimkonna seisukoha järgi ei ole kindlat teadmist võlgniku nimel AS-s SEB Pank asuvalt kontolt tehtud kulutuste kohta, puudub kohtul alus arvata, et haldur oleks teinud muid (aruandes märkimata jäetud) või põhjendamatuid kulutusi. Pealegi ei ole võlgnikul selleks teadaolevalt vajalikke vahendeid. Kohus märgib, et halduri tasu ei kuulu hüvitatavate vajalike kulutuste alla PankrS § 66 järgi, mistõttu tuleb käesolevaga kinnitada seni kinnitamata kulud (võrreldes jaotusettepanekuga kinnitatutega), sh: - sotsiaalmaks haldurile käesoleva määrusega lisaks makstavalt tasult 1628.31 eurot; - raamatupidamisteenus 1200 eurot; - kuulutused AT-s jm 20.13 eurot; - pangakulu 4.72 eurot; - postikulu 22 eurot;

6 (7)

Tsiviilasi nr 2-10-16298 - Eri Kinnisvara eksperthinnang 319.56 eurot. Nimetatud summat tuleb vähendada pankrotivara valitsemisega seotud kulude vähenemise tõttu (jaotusettepanekus 1353.12 eurot, lõpparuandes 1114.92 eurot) 238.20 euro võrra. Seega tuleb lõpparuandega kinnitada pankrotimääruse ja jaotusettepaneku kinnitamise määrusega kinnitamata vajalikud kulutused summas 2956.52 eurot. AS JP Ehitus (pankrotis) dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige Enno Jamnes, kes on kohtule kirjaliku nõusoleku selleks andnud. Kohus vabastab halduri pankrotimenetluse lõpetamisel PankrS § 165 lg 3 alusel oma kohustuste täitmisest pärast ülalmärgitud väljamakse tegemist AS-le Swedbank.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.