Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-10-16298 Sisulised asjaolud AS JP EHITUS esitas kohtule 01.10.2010.a võlgniku pankrotiavalduse. Selle kohaselt on ettevõte asutatud 1993.a, põhitegevusalaks on olnud kliima- ja ventilatsioonisüsteemide projekteerimine, ehitus ja müük. 2010.a halvenesid ettevõtte majandusnäitajad ning tekkis käibevahendite puudus, kuid ettevõte nägi võimalust saneerimiseks ja esitas kohtule vastava avalduse. 14.05.2010.a algatas Pärnu Maakohus saneerimismenetluse ning kinnitas 12.08.2010.a saneerimiskava. Paraku ei ole ettevõttel õnnestunud saneerimiskavas viidatud eesmärke täita, kõiki objekte ei ole õnnestunud soovitud tähtajal lõpetada ning täiendavalt 2010.aastaks prognoositud käive ca 2 miljonit krooni on olnud selgelt optimistlik. Maksuvõla osas saavutati küll ajatamise graafik, kuid ka seda ei ole olnud võimalik täita. Võlgnik on seisukohal, et saneerimiskavas ettenähtud abinõud ei ole ilmselt piisavad maksejõuetuse vältimiseks, puuduvad kasumlikud lepingud ja käibevahendid. Seisuga 31.08.2010.a ületab ettevõtte võlgade bilansiline väärtus varasid ca 2,1 miljoni krooni võrra, tegelik turuväärtuste vahe on aga ilmselt veelgi suurem. Maksejõuetus on tekkinud septembris 2010.a. Kohtu 13.10.2010.a määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ning nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) saneerimisnõustaja Terje Eipre. Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud avalduse juurde, nõustudes halduri aruande järeldustega. Saneerimismenetluse ajal on tehtud mitmeid hinnapakkumisi, kuid reaalselt ei ole tööobjekte õnnestunud juurde saada. Kuna võlgade tõttu oli AS JP EHITUS üleval ka Krediidiinfos, hakati nõudma ettemaksu kaupade eest ning see ei olnud käibevahendite nappusel võimalik. Hetkel on veel pooleli üks objekt Keilas (USIN-TR OÜ tootmishoone), kuid tellija võlgnevuse tõttu ei ole seda saanud veel lõpetada. Saada on ka raha Kuressaare Muusikakooli eest. Samas on ilmne, et pankrotisituatsiooni need lõpetamata tööd ei muuda ja lähiajal tuleb lõpetada ka töölepingud. Võlgnik toetab T. Eipre jätkamist pankrotihaldurina. Halduri aruandest lähtuvalt oli kohtu kinnitatud saneerimiskava reaalne ja selles nimetatud eesmärkide täitmisel olnuks võimalik ettevõte päästa. Paraku ei õnnestunud pärast kava kinnitamist saada loodetud uusi objekte, samuti ei õnnestunud välja üürida võlgniku kasutuses olevaid tühje ruume, mis oleks toonud võlgnikule juurde käibevahendeid. Pooleliolevate objektile kasumlikkus on minimaalne, investoreid ei ole ettevõte leidnud. Võlgniku vara, mis koosneb pangakonto vahenditest, nõuetest ostjate vastu, laomaterjali varudest, kinnisvarast (hoonestatud kinnistu Vana-Sauga 44), kontorimööblist ja –tehnikast ning võimalusest realiseerida liisingus olev sõiduk, omab väärtust hinnanguliselt 3,7 – 4,7 miljonit krooni (sõltuvalt kinnistu müügi hinnast). Kohustusi võlausaldajate, töötajate ning Maksu- ja Tolliameti ees on haldurile teadaolevalt üle 10 miljoni krooni (sellest rohkem kui pool AS-le Swedbank). Panga ees on saabunud arvelduskrediidi tagastamise kohustus summas 1 000 000 krooni. Halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud majanduslangusest, mis tõi kaasa käibevahendite nappuse, saneerimismenetluse, mis omakorda põhjustas ettemaksude nõuded, samuti ei õnnestunud Pärnu linnas Tallinna mnt 93b asuva kinnistu müügist saada müügihinda kokkulepitust (viimane makse 25.01.2011.a) varem. Need asjaolud on kogumis hinnatavad pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 kohase muu asjaoluna. Võlgniku majandustegevus on lõppemas, vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi haldur ei ole tuvastanud. Saneerimiskava tuleb tühistada ja võlgniku pankrot halduri arvates välja kuulutada, sest vähemalt alates 2010.a septembrist on tegemist alalise maksejõuetusega. Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-10-16298 ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Antud juhul ei näe kohus alust äsjanimetatud seaduse eelduses kahelda, võlgniku majanduslikku olukorda on saneerimismenetluses ja hiljem halduri poolt korduvalt kontrollitud ning esitatud asjaoludel (varad jäävad mitmekordselt kohustustele alla ja see olukord süveneb) ei ole alust pankroti väljakuulutamata jätmiseks. Pankrotisituatsiooni põhjuseks on olnud ilmselt majanduslangus, mis oluliselt mõjutas võlgniku tegevuse spetsiifikast lähtudes tema käivet ja majandustegevust, sest võlgnik oli seotud ehitusturuga, millele majanduslangus mõjus kõige hävitavamalt. Sisuliselt on maksejõuetuse põhjus muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Pankroti väljakuulutamine säästab võlgnikku PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt kasvavatest kõrvalnõuetest. Pankrotikuriteo tunnustega tegu võlgniku tegevuses ei väljendu, ta on proovinud ka läbi saneerimismenetluse pikka aega toiminud ettevõtet päästa, paraku ei andnud saneerimiskavas pakutud ja kohtu poolt heaks kiidetud abinõud soovitud tulemust. Saneerimismenetlus tuleb saneerimisseaduse § 51 lg 1 p 7 alusel lõpetada ja saneerimiskava tühistada. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et võlgniku pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja AS JP EHITUS pankrot välja kuulutada. Kohus määrab esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Pankrotihalduriga seotud ja võlgniku suhtes nõuet omanud Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ on 12.11.2010.a teatanud võlgnikule ja kohtule, et ta on oma nõude võlgniku vastu loovutanud ning seetõttu ei ole takistusi T. Eipre jätkamisel pankrotihaldurina ega teki küsimust tema sõltumatuses võlgnikust ja võlausaldajatest PankS § 56 lg 3 mõttes. Pankrotimenetluse kulude osas teeb kohus eraldi määruse.

Toomas Talviste Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.