OÜ NV Steel hagi Tatjana Kontseuse vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
50 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ NV Steel apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ NV Steel (registrikood: 10855932), seaduslik esindaja Vladimir Nartov
esindajad
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 06. juuli 2012 otsus
Vastustaja (kostja): Tatjana Kontseus (isikukood: 46701272216)
1.Tühistada Viru Maakohtu 06. juuli 2012 otsus osas, milles jäeti rahuldamata OÜ NV Steel hagi Tatjana Kontseuse vastu viivise väljamõistmiseks ning teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista Tatjana Kontseuselt OÜ NV Steel kasuks viivis seisuga 06.07.2012 46,20 eurot ja alates 07.07.2012 viivis põhivõlgnevuselt 50 eurot 0,2% päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 06. juuli 2012 otsus
4.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Rahuldada OÜ NV Steel hagi Tatjana Kontseuse vastu.
4.2.Välja mõista Tatjana Kontseuselt OÜ NV Steel kasuks põhinõude katteks 50 eurot (viiskümmend eurot).
4.3.Välja mõista Tatjana Kontseuselt OÜ NV Steel kasuks viivis seisuga 06.07.2012 46,20 eurot (nelikümmend kuus eurot 20 senti) ja alates 07.07.2012 viivis põhivõlgnevuselt 50 eurot 0,2% päevas kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.4.Menetluskulud maakohtus jätta Tatjana Kontseuse kanda.“
5.Menetluskulud Kontseuse kanda. Edasikaebamise kord
ringkonnakohtus
jätta
Tatjana
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ NV Steel (hageja) esitas 02. märtsil 2012 hagi Tatjana Kontseuse (kostja) vastu hagiavalduse, milles taotles kostjalt põhivõlgnevuse summas 50 eurot, 02. märtsi 2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 39 eurot ja alates 03. märtsist 2012 kuni kohustuse täitmiseni viivise (0,2% päevas põhivõlgnevuselt 50 eurot) väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16. veebruaril 2011 lepingu, mille kohaselt hageja pidi valmistama ja paigaldama metalluksed aadressil XXX. 01. märtsil 2011 anti kostjale välja arvesaateleht nr 01032 summas 400 eurot (sh käibemaks). Arve maksetähtaeg saabus
04.märtsil 2011. Kostja pidi iga tasumisega viivitatud päeva eest tasuma viivist 0, 2% päevas.
18.märtsil 2011 allkirjastas kostja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja tasus 350 eurot, millega ta tunnustas arvet. Tasumata jäi 50 eurot. 03. jaanuaril 2012 saatis kostja hagejale tähtkirjaga nõude, milles palus võlgnevuse ja viiviste tasumist. Tähtkiri saabus hagejale tagasi tähtaja möödumisele. Kostja kirjale ei vastanud ning võlgnevust ei tasunud. 02. märtsi 2012 seisuga oli viiviste suuruseks 39 eurot.
Kostja poolt esitatud väited suulise kokkuleppe kohta, mille kohaselt kostja ei pidanudki ülejäänud 50 eurot maksma, hindas hageja paljasõnalisteks. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud kirjalikus vormis leping, siis oleks pidanud ka muudatused kirjalikult vormistama. Samuti ei olnud hageja nõus kostja poolt esitatud kompromissettepanekuga, mille kohaselt kostja tasub põhivõla summas 50 eurot, kuid hageja loobub viiviste ja menetluskulude hüvitamise nõudest.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli vastavalt töövõtulepingu p-le 2 tööde tähtajaks määratud 28. veebruar 2011 ning tehtud tööd pidid vastama kvaliteedinõuetele. Hageja ei teostanud töid aadressil XXX lepingus märgitud kuupäevaks ning teostatud töö olid tehtud ebakvaliteetselt. Uks oli valmistatud ja paigaldatud ilmsete defektidega (ukse ja piida vahel olid pilud, uks sulgus halvasti, lukud töötasid halvasti, uks kõikus jne). Kostja esitas hagejale korduvalt kirjalikke pretensioone ja hageja kõrvaldas korduvalt paigaldatud ukse defekte. 28. veebruariks 2011 ei olnud lepingus kokkulepitud töid teostatud. Tööd kestsid kuni 18. märtsini 2011. Korteris aadressil XXX elas kostja üheksandat kuud rase tütar. Nii kostja kui kostja tütar olid sunnitud esitama pretensioone, taluma defektide kõrvaldamisega seotud ebamugavusi ja pidevalt pärast tööde teostamist trepikojas koristama. Kostja tütar sünnitas 08. märtsil 2011, seega toimus ukse defektide kõrvaldamine ajal, mil korteris oli vastsündinu. Tööde teostamine sel ajal häiris nii perekonna, lapse kui ka naabrite rahu. Kostja ise on invaliid, mistõttu mõjutas hageja tegevus teda ka füüsiliselt. Kostja maksis hagejale tehtud tööde eest 350 eurot. 2011. aasta märtsis pärast tööde lõpetamist leppisid kostja ja hageja esindaja suuliselt kokku, et kostja ei pea ülejäänud 50 eurot tasuma. Nimetatud summa pidi hüvitama kostjale ukse korduva remontimise ja ukse paigaldamise tähtaja ületamisega seotud ebamugavused. Kokkulepet kinnitab asjaolu, et enne hagiga kohtusse pöördumist ei esitanud hageja kostjale seoses 50 euro maksmisega pretensioone. Kuivõrd hageja pretensioone ei esitanud, siis arvas kostja, et pooltevaheline kokkulepe kehtib ja kostja on lepingut kohaselt täitnud. Hageja poolt saadetud tähitud kirja kostja saanud ei olnud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja ei ela aadressil, kuhu kiri saadeti. Kuivõrd hagejal oli olemas kostja telefoni number, siis oleks hageja võinud kostjale ka helistada.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 06. juuli 2012 otsusega rahuldati hagi osaliselt, mõisteti välja T. Kontseuselt põhinõude katteks OÜ NV Steel kasuks 50 eurot. Maakohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus leidis, et poolte vahel 16. veebruaril 2012 sõlmitud lepingu puhul oli tegemist tarbijatöövõtulepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 4 tähenduses. Leping sõlmiti OÜ NV Steel, kes tegutses oma majandus- või kutsetegevuse raames, milleks äriregistri andmetel oli mujal liigitamata metalltoodete valmistamine, ja kostja vahel, kes oli tarbija VÕS § 34 tähenduses. Lepingu esemeks oli metallukse valmistamine ja paigaldamine, seega oli maakohtu hinnangul tegemist vallasasja valmistamise ja paigaldamisega. Töö lepingutingimustele mittevastamist VÕS § 641 lg 1 ja VÕS § 341 lg 2 p 5 mõistes kinnitas asjaolu, et hageja ei vaielnud vastu kostja väidetele, et hageja kõrvaldas korduvalt paigaldatud ukse defekte ning töö valmis alles 18. märtsil 2011, kuigi lepingus oli ette nähtud tähtaeg 28. veebruar 2011. Nimetatud asjaolu tõendas ka üleandmise-vastuvõtmise akt, mis allkirjastati
18.märtsil 2011. Kostja 18. märtsi 2011 teisest pretensioonist hagejale nähtub, et kõiki puudusi ei olnud töö üleandmise ajaks kõrvaldatud. Maakohus, viidates VÕS § 642 lg-le 1, leidis, et kuivõrd töö
üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati 18. märtsil 2012, siis oli põhjendatud eeldada, et lukk, mille vahetamist või parandamist kostja oma teises pretensioonis palus, ei töötanud korralikult ka üleandmise hetkel. Maakohus viitas, et asja materjalidest nähtuvalt sõlmiti töövõtuleping 16. veebruaril 2011 ning tööd lõppesid 18. märtsil 2011.Tellimise, paigaldamise, pretensioonide esitamise ja parandamise vahe oli kokku üks kuu ja kaks päeva, mistõttu VÕS § 644 lg 1 kohaselt ei saanud olla vaidlust selles, kas käesoleval juhul ületati seaduses ettenähtud teavitamistähtaega. Maakohus leidis, et kuna asja materjalidest ei nähtunud, et töövõtja oleks teises pretensioonis märgitud luku parandanud või asendanud ning seda ei kinnitanud ka hageja, siis võis eeldada, et parandustööde käigus tehtud tööd ei õnnestunud täiel määral või keeldus hageja luku parandamisest. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kuivõrd poolte vahel oli olemas kehtiv töövõtuleping, hageja kui töövõtja poolt toimus oluline lepingurikkumine, töövõtja oli lepingurikkumise eest vastutav ning tellija teavitas töövõtjat lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, siis oli tellija õigustatud vähendama töövõtjale tasumisele kuuluvat tasu. Kuna kostja oli oma vastuses hageja seisukohtadele pakkunud hagejale kompromissi, mille kohaselt ta oli nõus hageja arvest hüvitama 50 eurot, leidis maakohus, et oli põhjendatud rahuldada hageja hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 50 eurot. Maakohus jättis välja mõistmata nii sissenõutavaks muutunud kui ka lisanduva viivise. Maakohus, lähtudes TsMS § 163 lg-st 2, oli seisukohal, et kuivõrd hagi rahuldati samasuguses ulatuses nagu pakkus kompromissina välja kostja, siis oli põhjendatud jätta nii kostja kui hageja menetluskulud hageja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ NV Steel esitas Viru Maakohtu 06. juuli 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ja uue otsuse tegemist, millega mõistetakse vastustajalt välja viivised 28. märtsi 2012 seisuga summas 39 eurot ja alates 29. märtsist 2012 kuni kohustuse täitmiseni tekkivad viivised 0, 2% iga viivitatud päeva eest põhivõlgnevuselt 50 eurot. Apellant taotles vastustajalt esimese ja teise kohtuastme menetluskulude väljamõistmist. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) rikkus maakohus menetlusnorme ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme, kuivõrd otsus tehti kostja tõendamata ja palajasõnaliste selgituste põhjal. Otsus on seega vastuolus TsMS § 436 lg-tega 1, 2 ja 3. Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastas 18. märtsil 2011 kostja tütar, sest kostjaga polnud võimalik ühendust saada. See asjaolu aga ei tõenda, et uks oleks defektiga olnud; 2) koostas ja esitas kostja hagejale pretensiooni üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise hetkel, s.o 18. märtsil 2011. Maakohus tegi 18. märtsi 2011 pretensioonist ebaõige järelduse, et hageja rikkus oluliselt lepingut. Vastustaja pole tõendanud, et uks oli defektiga. Kohus ei võtnud arvesse, et pooled allkirjastasid töö üleandmise-vastuvõtmise akti; 3) ei põhjendanud maakohus viiviste väljamõistmata jätmist. Apellandi hinnangul sõlmis vastustaja lepingu, mille rikkumise eest tuleb tasuda viiviseid, kuivõrd vastustaja allkirjastas üleandmise-vastuvõtmise akti ja viivitab arve tasumisega. Apellant ei ole lepingut rikkunud.
5.Vastustaja T. Kontseus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda.
Vastuväidete kohaselt: 1) on vastustaja Viru Maakohtu otsuse juba täitnud, makstes vastustajale 31. juulil 2012 põhivõlgnevuse summas 50 eurot ning apellatsioonkaebus on esitatud pärast nimetatud võlgnevuse tasumist; 2) tuvastas maakohus õigesti faktilised asjaolud ja andis neile õigusliku hinnangu. Apellatsioonkaebus ei sisalda konkreetseid materiaal- ja menetlusõigusnormide rikkumisi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 06. juuli 2012 otsus tuleb tühistada osas, milles jäeti rahuldamata OÜ NV Steel hagi T. Kontseuse vastu viiviste väljamõistmiseks ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab välja T. Kontseuselt OÜ NV Steel kasuks viivise seisuga 06.07.2012 46,20 eurot ja alates 07.07.2012 viivise põhivõlgnevuselt 50 eurot 0,2% päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 06. juuli 2012 otsus muutmata.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja põhinõudelt viivised välja mõistmata. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid viiviste väljamõistmata jätmise osas.
8.Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole vaidlustatud otsuses põhjendanud viiviste väljamõistmata jätmist. Maakohus on otsuses asunud seisukohale, et tellija (s.o kostja) on õigustatud vähendama töövõtulepingu järgi töövõtjale (s.o hagejale) tasumisele kuuluvat tasu, samas on aga vaidlustatud otsusega kostjalt välja mõistetud hageja kasuks põhivõlg (lepingujärgne tasumata tasu töö eest) 50 eurot. Seega ei ole maakohus vähendanud töövõtulepingu järgset tasu ning jätnud põhjendusi esitamata kostjalt välja mõistmata sissenõutavaks muutunud viivise ning viivise kuni põhikohustuse täitmiseni kostja poolt. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kostja poolt hagejale esitatud pretensioonist (tl 35-38) nähtub, et ta nõudis ukseluku vahetamist, kuna see tema arvates ei töötanud, s.o kostja on nõudnud õiguskaitsevahendina lepingu täitmist. Asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, kas kostja poolt esiletoodud puudus esines ja kui esines, kas selle kõrvaldas hageja või kostja ise. Juhul, kui hageja ei kõrvaldanud väidetavat puudust mõistliku aja jooksul, võis kostja ise seda teha või lasta seda teha ja nõuda hagejalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 646 lg 5). Antud juhul aga ei ole kostja nõudnud hagejalt väidetava puuduse kõrvaldamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Maakohus on asunud seisukohale, et tellija (s.o kostja) on õigustatud vähendama töövõtulepingu järgi töövõtjale (s.o hagejale) tasumisele kuuluvat tasu. Töövõtjale makstava tasu vähendamise näol on tegemist hinna alandamise erijuhuga ning töövõtulepingu alusel tehtud töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul tuleb töövõtjale mastava tasu vähendamisele suunatud õiguskaitsevahendi kasutamisel esmalt arvestada VÕS §-s 112 sisalduva üldregulatsiooniga. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja esitanud tasu vähendamise nõuet ning seetõttu ei ole ka tuvastatud seda, kas esinevad VÕS §-is 112 sätestatud eeldused tasu vähendamiseks. Lähtudes eeltoodust on maakohus otsuse tegemisel tuginenud asjaolule, mida pooled ei ole esitanud ning sellega rikkunud TsMS § 436 lg-d 3 ja 4.
9.Asja materjalide kohaselt sõlmisid pooled 16. veebruaril 2011 lepingu metallukse valmistamiseks ja paigaldamiseks (tl 20). Õige on maakohtu seisukoht, et nimetatud leping on käsitletav tarbijatöövõtulepinguna VÕS § 635 lg 4 tähenduses.
Lepingu p-i 3.1. kohaselt kohustus tellija tasuma töövõtjale 400 eurot, millest ettemaks oli 150 eurot (p 3.1.1.) ja pärast paigaldamist tuli tasuda 250 eurot (p 3.2.2.). Lepingu p-s 3 leppisid pooled kokku, et pärast määratud tähtaega võlgnevuse mittetasumisel maksab tellija viivist 0,2% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kuna lepingu p-i 5.2. järgi tellija (kostja) kohustus töö vastu võtma aktiga, siis muutus lepingu p-is 3.1. sätestatud töövõtja (hageja) tasunõue sissenõutavaks 18. märtsist 2011, mil pooled vormistasid töö üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 21). Samuti tuleneb VÕS § 637 lg-st 3, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Seega on ebaõige hageja seisukoht, et kostja on tasu maksmisega viivituses alates 04.03.2011. Arvestades seda, et tasunõue muutus sissenõutavaks 18. märtsist 2011, ning ka seda, et kostjale oleks tulnud andma mõistlik aeg tasu vabatahtlikuks maksmiseks, siis on õiglane arvestada viivist alates 01. aprill 2011. Lähtudes eeltoodust oli maakohtu otsuse tegemise aja seisuga 06.06.2012 sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 46,20 eurot (viivitatud päevi 462 x viivis päevas 0,10 eurot = 46,20 eurot) ning see tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis 0,2% päevas alates 07.07.2012 põhivõlgnevuselt 50 eurot kuni selle tasumiseni.
10.Kuna hagi tuleb rahuldada, siis jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud maakohtus kostja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel samuti kostja kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.