Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
06.07.2012.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-9063
Tsiviilasi
OÜ NV Steel hagi T K vastu võla nõudes
Menetlusosalised, esindajad
OÜ NV Steel, reg.kood 10855932, asukoht Rahu 22-51, 20608 Narva, e-post: [email protected]; seaduslik esindaja Vladimir Nartov, ik XXX, asukoht XXX;
T K, ik XXX, elukoht XXX. Kirjalik menetlus Hagi hind 50 eurot
Hagi rahuldada osaliselt.
Välja mõista T K põhinõude katteks 50 (viiskümmend) eurot OÜ NV Steel kasuks. Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Hageja nõuded
02.03.2012 esitas hageja seaduslik esindaja Viru Maakohtule hagiavalduse T K vastu võlgnevuse nõudes. Kohtu nõudel esitas hageja seaduslik esindaja 28.03.2012 parandatud hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.02.2011 lepingu, mille kohaselt hageja võttis endale kohustuse valmistada ning paigaldada aadressil XXX metalluksed ning akna taha metallkasti aadressil XXX. 01.03.2011 on kostjale väljastatud arve-saateleht nr 01032 summas 400 eurot (sh käibemaks). Kostja tasus 350 eurot, millega ühtlasi tunnustas arvet. Mittetasutud arve jääk on 50 eurot. Arve maksetähtaeg saabus 04.03.2011. Iga mittetasumisega viivitatud päeva eest kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,2% võlasummalt päevas. 18.03.2011 on kostja allkirjastanud tööde vastuvõtmise-üleandmise akti. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 50 eurot, viivised seisuga 28.03.2012 summas 39 eurot ning viivis alates 29.03.2012 0,2% põhisummalt (50 eurot) iga viivitatud päeva eest. Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et hageja lepingus märgitud tähtajaks töid ei täitnud, metallukse paigaldamise tööd aadressil XXX olid tehtud ebakvaliteetselt. Uks oli valmistatud ja paigaldatud ilmsete defektidega (ukse ja piida vahelised pilud, uks sulgus halvasti, lukud töötasid halvasti, uks kõikus jne). Seoses mittenõuetekohase töö täitmisega esitas kostja hagejale korduvalt kirjalikke pretensioone, hageja aga kõrvaldas korduvalt paigaldatud ukse defekte. 16.02.2011 lepinguga ettenähtud tööd ei olnud 28.02.2011 täidetud, vaid jätkusid kuni 18.03.2011. Kostja ja kostja korteris elav tütar, kes oli üheksandat kuud rase, olid sunnitud korduvalt käima kontoris esitamas pretensioone ukse defektide suhtes, kannatasid pikka aega ebamugavusi defektide korduvate kõrvaldamiste ajal, koristasid iseseisvalt pärast tööde tegemist trepikojas prügi. Lepingujärgsete tööde täitmise ajal kostja tütar sünnitas 08.03.2011 lapse ja ukse paigaldamisega seotud defektide kõrvaldamine toimus ka siis, kui korteris oli vastsündinud, mis rikkus lapse, kogu perekonna ja naabrite rahu. Kostja ise on invaliid, kellel 21.01.2011 oli raske teistkordne kirurgiline operatsioon, seetõttu kõik ebamugavused, põhjustatud hageja toimingutega, osutasid ka temale rasket füüsilist mõju. Kostja maksis hagejale tehtud tööde eest 350 eurot, pärast tööde lõpetamist 2011 märtsis oli kostja ja hageja esindaja vahel hageja kontoris suuliselt kokku lepitud, et 50 eurot võib jätta maksmata, kuna see summa on hüvitiseks ebamugavuste eest seoses hageja poolt korduva ukse remondiga ja selle paigaldamise tähtaja rikkumisega. Kahjuks ei nõudnud kostja sellele kokkuleppele kirjalikku tunnistust. Kokkuleppe olemasolu võib kaudselt kinnitada fakt, et aasta jooksul enne hagi esitamist ei saanud kostja mingeid teateid hagejalt 50 euro maksmise suhtes, arvates põhjendatult, et kokkulepe hageja poolt 50 eurose hüvitise suhtes kehtib. Hageja viitab tähitud kirja saatmisele kostja aadressile, kuid kostja seda saanud ei ole. Hagejal oli kostja telefoni number ja seega oleks saanud kostjaga ühendust võtta. Võttes arvesse hageja poolt lepingutingimuste rikkumist, leiab kostja, et kohtuvaidlust on võimalik lahendada kompromissiga ja teeb hagejale ettepaneku maksta talle põhivõlg summas 50 eurot 5 päeva jooksul pärast kompromissi kinnitamist, hageja aga loobub viivise ja menetluskulude sissenõudmisest. Hageja arvamus kostja vastusele
Hageja leiab, et kostja väide poolte suulise kokkuleppe sõlmise kohta 50 euro mittetasumisest on paljasõnaline. Poolte vahel on sõlmitud kirjalik leping, millest tulenevalt kõik muudatused pidid olema sõlmitud samuti kirjalikus vormis. Hageja ei nõustu ka väitega, et ta ei ole aasta jooksul nõudnud kostjalt lepingu täitmist. 03.01.2012 tähtkirjaga palus hageja kostjal tasuda võlgnevus. Kirjas märkis hageja ka oma konto numbri ja teavitas kohtusse pöördumisest tasumata jätmise korral. Kostja kirjale ei vastanud ega võlgnevust ei tasunud. Kostja esitatud kompromissis loobub hageja menetluskulude väljanõudmisest kostjalt. Hageja kannab kostjalt võlgnevuse väljanõudmiseks menetluskulusid, seega ei sobi hagejale kompromiss sellisel kujul. Hageja lisab ka, et iga vastus kostjale suurendab hageja menetluskulusid, mistõttu tuleks asi lahendada kirjalikus menetluses, et vältida menetluskulude suurenemist. Kostja seisukoht hageja arvamusele Kostja märgib, et ei ole hagejalt saanud kirjalikku pretensiooni võlgnevuse tasumiseks. Asja materjalidest nähtub, et kostja ei ela aadressil, kuhu kiri saadeti. Kostja põhielukoht on XXX. Veelgi enam, hagiavaldusele lisatust on näha, et hageja 03.01.2012 kiri on saadetud peaaegu 10 kuud hiljem ning ei olnud kostja poolt kätte saadud. Seega ei ole õige hageja väide, et kostjat oli informeeritud vajadusest tasuda võlgnevus. Kostja sai teada vajadusest tasuda võlgnevus alles 10.04.2012 hagiavalduse kättesaamisel. Kostja nõustub samuti asja kirjaliku menetlusega. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel 16.02.2011 sõlmitud lepingu näol on tegemist tarbijatöövõtulepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 4 tähenduses. VÕS § 635 lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Antud juhul on leping sõlmitud OÜ NV Steel, kes tegutses oma majandus- või kutsetegevuse raames, milleks äriregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt on mujal liigitamata metalltoodete tootmine ning T K vahel, kes on tarbija VÕS § 34 tähenduses ehk füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Lepingu esemeks oli metallukse valmistamine ja paigaldamine, seega oli tegemist vallasasja valmistamise ja paigaldamisega. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 341 lg 2 p 5 kohaselt ei vasta töö mh lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest. Seda, et töö ei vastanud esialgselt lepingutingimustele, kinnitab ka asjaolu, et hageja ei vaidle vastu kostja väidetele, et hageja kõrvaldas korduvalt paigaldatud ukse defekte ning töö valmis alles 18.03.2011, kuigi lepingus oli ettenähtud tähtaeg 28.02.2011. Seda tõendab ka üleandmisevastuvõtmise akt, mis on allkirjastatud 18.03.2011 (tl 21).
VÕS § 642 lg 1 teise lause kohaselt tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Kostja 18.03.2011 teisest pretensioonist hagejale nähtub, et kõik puudused ei olnud töö üleandmise ajaks kõrvaldatud. Kuna aga töö üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud (töö on üleantud) 18.03.2011, siis on põhjendatud eeldada, et lukk, mille vahetamist või parandamist kostja oma teises pretensioonis palub, ei töötanud korralikult ka üleandmise hetkel. VÕS § 644 lg 1 teise lause kohaselt peab tarbijatöövõtu puhul tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Asja materjalidest nähtub, et töövõtuleping sõlmiti 16.02.2011 ja tööd lõppesid vastuvõtmise aktiga 18.03.2011. Seega oli tellimise, paigaldamise, pretensioonide esitamise ja parandamiste vahe kokku 1 kuu ja 2 päeva, seega ei saa olla vaidlust selle üle, kas seaduses ettenähtud teavitamise tähtaega on ületatud. VÕS § 647 lg 2 kohaselt tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. VÕS § 648 p-de 1 ja 2 kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö või kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et teises pretensioonis oleva luku parandamine või asendamine oleks töövõtja poolt tehtud ning seda ei kinnitanud ka hageja, võib eeldada, et parandustööde käigus tehtud tööd ei õnnestunud täiel määral või keeldus hageja luku parandamisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna poolte vahel oli olemas kehtiv töövõtuleping, hageja kui töövõtja poolt toimus oluline lepingurikkumine, töövõtja oli lepingurikkumise eest vastutav ning tellija teavitas töövõtjat lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, on tellija õigustatud vähendama töövõtjale tasumisele kuuluvat tasu. Kuna kostja on oma vastustes hageja seisukohtadele teinud hagejale kompromissi, milles ühtlasi nõustub hagejale arvest tasumata 50 eurot hüvitamist, leiab kohus, et on põhjendatud rahuldada hageja hagi osaliselt ning mõista kostjalt välja põhivõlg 50 eurot hageja kasuks, nii sissenõutavaks muutunud viivis kui ka lisanduv viivis aga jätta välja mõistmata. Menetluskulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuna hagi rahuldatakse samasuguses ulatuses nagu on kostja kompromissina välja pakkunud, on põhjendatud jätta kostja menetluskulud hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel
30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Marika Leimann Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud tartu Ringkonnakohtu 14.01.2013.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.