2-12-7620/25 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-12-7620 esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded Swedbank P&C Insurance AS esitas Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagiavalduse KORTERIÜHISTU RAHU 28A vastu nõudega mõista KORTERIÜHISTULT RAHU 28A tagasinõude korras välja 2 928.80 eurot. Hagiavalduse kohaselt pöördus Sergei Kossatšok Swedbank P&C Insurance AS-i poole seoses korteris, asukohaga: Ida-Viru maakonnas, Narvas, Rahu 28a-10, mis kuulub Jekaterina Kossatšova omandisse, toimunud kahjujuhtumiga, kus katuse läbijooksu tagajärjel sai allasetseva korteri siseviimistlus veekahju. Jekaterina Kossatšova korter oli kindlustatud hageja juures, mille kinnituseks on väljastatud ettevõtte kodukindlustuse sertifikaat nr OK1014615507. Vastavalt OÜ Liiklus- ja Kindlustusbüroo sündmuskoha ülevaatuse aktile korteris nr.10, esinesid veekahju jäljed elutoa lael kollased vee laigud, elutoa seinakattel seineks veekahju jäljed, esiku lael kollane veekahju jälg, esiku seinal veekahju jäljed, magamistoa lael kollased veekahju jäljed, magamistoa seinal kollased veekahju jäljed, koridori seinakate seineks lahti ja koridori põrandal laminaatparketi liitekohad olid üles pundunud. Veeavarii fakti kohta avas hageja kahjutoimiku nr OK1011090, mille alusel maksti kannatanule välja kindlustushüvitis summas 2928.80 eurot s.o, Kolloss OÜ hindas eelkalkulatsioonis Jekaterina Kossatšova korteri siseviimistluse taastuse maksumuseks 3024.67 eurot, mille hageja hindas Jekaterina Kossatšova korteri siseviimistluse kahjujuhtumi eelse olukorra taastamiseks täies ulatuses vältimatult tarvilikuks. 26.07.2011 hüvitas Swedbank P&C Insurance AS Kolloss OÜ-le korteri siseviimistluse taastamise esimese osamakse 27.06.2011.a. arve nr.1 alusel, summas 1512.34 eurot. 19.08.2011 hüvitas hageja Koloss OÜ-le korteri siseviimistluse taastamise teise osamakse 10.08.2011.a., arve nr.2 alusel, summas 1416.46 eurot. Kokku maksis Swedbank P&C Insurance AS Jekaterina Kossatšova korteri kahjujuhtumi raames välja kindlustushüvitise kogusummas 2928.80 eurot, so Jekaterina Kossatšova korteri siseviimistluse taastamise maksumus, summas 3024.64 eurot, millest lahutada kindlustusvõtja omavastutus summas 95.87 eurot. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et kuna kahjukäsitlustoimiku materjalidest nähtuvalt oli veekahju põhjustajaks ebakvaliteetne katus, mille läbijooksu tõttu sai veekahju Jekaterina Kossatšova korter nr 10, siis VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu, ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju, mis sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui VÕS § 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud

2-12-7620 isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest ehk terviklikkuse taastamise kulust. Kahjukäsitlustoimiku materjalidest nähtuvalt oli veekahju põhjuseks nõuetele mittevastav katusekonstruktsioon, mille tõttu sai sadevesi valguda läbi ehituskonstruktsiooni korterisse, ning mille tõttu sai Jekaterina Kossatšova korter nr.10 veekahjustusi. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et katus on TsÜS § 55 järgi ehitise oluline osa ja kaasomandi esemeks KOS § 1 lg 2 mõttes. Vastavalt KÜS § 2 lg 1 on korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamine korteriühistu eesmärgipärane ülesanne. Seega oli KÜ Rahu 28a esmaseks kohustuseks hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Ehitise ja selle osade hooldamine on regulaarne tegevuste ja tööde kompleks selleks, et säilitada ehitise ning selle osade, seisundi vastavus ettenähtud nõuetele. Ehitis peab kasutuses oleku jooksul pidevalt vastama sh mehaanilise tugevuse ja püsivuse, tervislikkuse ja kasutusohutuse nõuetele. Hageja hinnangul näitab katuse läbijooks selliselt, et selle tagajärjel saab korteri siseviimistlus veekahju, et KÜ Rahu 28a ei täitnud kaasomandi eseme korrashoiukohustust kohaselt. Swedbank P&C Insurance AS on seisukohal, nimetatud rikkumine on kahju tekkimisega ilmselges otseses kausaalsuses. Majandamine tähendab KÜS § 15 ja §15 1 järgi muuhulgas eluruumi remonti, milleks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on katuse renoveerimine eluruumi remont ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Juhul, kui KÜ Rahu 28a tellis katuse remonttööd kolmandalt isikult, siis märgib hageja, et kui vara kahjustamine leidis aset kolmandast isikust tulenevatel asjaoludel, ei elimineeri see KÜ Rahu 28a vastutust kahjujuhtumi eest. Kuna VÕS § 1054 lg 3 järgi, kui isik teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle. Swedbank P&C Insurance AS hagejana pidas tõendatuks kannatanu (Jekaterina Kossatšova) õigushüve, so omandiõiguse kehalise eseme suhtes, kahjustumine kaasomandi eseme rikke tagajärjel, on ühtlasi KÜ-l kui kaasomandi eseme majandamise kohustusekandja vastutuse tekkimiseks vajalikud eeldused. VÕS § 492 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatav kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja kostjale 31.10.2011.a. tagasinõude summas 2928.80 eurot. Kuna tänaseni kostja nõuet täitnud ei ole, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole nimetatud summa väljamõistmiseks. Palus hagi rahuldada. Swedbank P&C Insurance AS-i poolt esitatud nõuete tõendamiseks esitas hageja kohtule järgmised dokumendid. 1) Kodu kahjutaotluse (tl.5-7), mille kohaselt tekkis veekahju 19.11.2010.a. kell 01.53 kui korteri laest avastati leke, mis oli tingitud katkisest katusekattest. Veeavariiga rikuti elutoa, esiku, koridori ja magamistoa laed, seinad, parkett ja tapeet. Eeldatav kahjusumma 40 000.- krooni. Oletatav kahju põhjustaja – KORTERIÜHISTU RAHU 28A. 2) Ehitise ülevaatuse akti 24.11.2010.a. koos lisadega (tl.8-11). 3) OÜ Viimistlustrust hinnapakkumise Ljudmila Semõkina korteri nr.10 kosmeetiliseks remondiks (tl.12), mille kohaselt oleks olnud remondi maksumuseks 55 548.00 krooni. 4) Liiklus ja Kindlustusbüroo eelkalkulatsioonid 16.12.2010.a. ja 08.12.2010.a. (tl.13-14). 5) OÜ Kolloss hinnapakkumise Ljudmila Semõkina korteri nr.10 kosmeetiliseks remondiks (tl.15-16), mille kohaselt oleks remondi maksumus olnud 3 024.67 eurot. 6) OÜ Kolloss akti töö tegemise kohta ja arve (tl.19). 7) Swedbank P&C Insurance AS-i garantiikirja nr.61959505 22.06.2011.a. (tl.20) OÜ-le Kolloss remondi teostamiseks summas 2 928.80 eurot. 8) Tagasinõude nr.B05.10-275-02/1189 31.11.2011.a. KORTERIÜHISTU RAHU 28A vastu (tl.24-26) summas 2 928.80 eurot. 9) EHITUSARK santehnika poolt KORTERIÜHISTULE RAHU 28A väljastatud õiendi

2-12-7620 20.11.2010.a. (tl.30), mille kohaselt seoses 2010.a. novembri lõpul alanud sula ja tugevate tuulepuhangutega, mis kiiresti asendusid tugeva pakasega, seejärel aga jällegi sulaga, ei pidanud maja katus vastu, vaid rebenes katki, mis põhjustas mõningates korterites üleujutuse. 10) Swedbank P&C Insurance AS-i poolt tehtud fototabelid Ljudmila Semõkina korteri nr.10 seisukorra kohta (tl.32-49). Kostja vastuväited Kostja, KORTERIÜHISTU RAHU 28A, vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud panna Swedbank P&C Insurance AS-i kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt ei saa veekahju põhjuseks kuidagi olla nõuetele mittevastav katuse konstruktsioon. Puuduvad alused arvata ja väita, et katusekonstruktsioon ei vasta nõuetele, kuna nii maja kui ka majas olemasolev katuskonstruktsioon on ehitatud kooskõlas vastavate ehitusprojektidega ning on olemas maja ekspluatatsiooni luba, mis on väljastatud kohaliku omavalitsuse poolt. Isegi kui katusekonstruktsioon ei vasta nõuetele, siis ei ole siin kostja süü, kuna kostja ei osalenud nii maja kui ka katusekonstruktsioonide ehitamises ega ekspluatatsiooni võtmisel. Kostja on täitnud kaasomandi eseme korrashoiukohustust kohaselt, mistõttu kostja tegevuses puudub süü, õigusvastasus ja põhjuslik seos. Kostja on seisukohal, et kuna poolte vahel tekkinud vaidluses puuduvad hageja ja kostja vahel lepingulised suhteid, siis rakendamisele kuuluvad lepinguvälised suhteid puudutavad VÕS sätteid. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellist kostja rikkumist tõendama. Hageja seda teinud ei ole. Kostja asus kirjalikus vastuses seisukohale, et VÕS §1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS 15 1 lg 2 kohaselt eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Kostja leiab, et tema täitis seadusega ettenähtud kohustused nõuetekohaselt ning vajaliku hoolsusega. Korteriühistu esindab oma liikmete huvisid korterühistu liikmete üldkoosoleku otsuse alusel. KüS §13 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Oma kohustuste täitmisel kostja teostas korteriühistu katuse remonditööd 2007 ja 2010.a., mille aluseks on korteriühistu liikmete otsus, mis on kostjale täitmiseks kohustuslik. Kooskõlas kostja liikmete üldkoosoleku otsustega 23.04.2007.a. ja 19.01.2010.a. kostja sõlmis töövõtjaga, OÜ Kesk Log & Eksped (registrikood: 10661487), töövõtulepingud nr 19/01/10 ja 23/04/07. Sõlmitud töövõtulepingute kohaselt töövõtja teostas maja asukohaga Rahu 28a katuse remonditööd. Töid teostati kooskõlas vastavate ehitusprojektiga. Seega, on kostja täitnud nii seadusest kui ka üldkoosoleku otsusest tuleneva kohustust hoida elamu kasutuskõlblikus seisundis ning teostada vajalikud töid, mistõttu puudub kostja tegevuses õigusvastasus. Kostja möönis oma kirjalikus vastuses, et kostja võib vastutada võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, ainult kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma, et võlausaldajal ei tekiks kahju. Kostja on seda teinud, ning teostas hoone katuse remondi mistõttu puudub kostja teos õigusvastasus VÕS §1045 mõttes. VÕS §1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole

2-12-7620 kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kostja tegi kõik mõistliku kahju tekkimise ärahoidmiseks, siis puudub kostja tegevuses süü. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et üleujutus toimus kostjast mitte mõjutavatest põhjustest, seoses ilmastikutingimustega, ehk vääramatu jõu tõttu, mille tulemusena ei pidanud maja katus vastu, vaid rebenes katki. VÕS §103 lg 2 ja 3 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes, ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Sellest tulenevalt, isegi juhul kui eeldada, et kostja on mingil viisil oma kohustust rikkunud, siis VÕS §103 on see vabandatav, kuna katuse rebenes katki vääramaatu jõu tõttu ning kostja ei saanud mitte kuidagi mõjutada ilmastikutingimusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja mingi kohustust rikkunud ning puudub tema tegevuses õigusvastane tegevus ja süü. KORTERIÜHISTU RAHU 28A kostjana mitte ühtegi tõendit oma vastuväidete õigsuse kohta kohtule ei esitanud. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil Hageja, Swedbank P&C Insurance AS, lepinguline esindaja, Kadri Erm, palus kohtuistungil hagi rahuldada täies ulatuses ning panna menetluskulud kostja kanda. Hageja lepinguline esindaja, Kadri Erm, selgitas kohtuistungil, et hageja tagasinõue põhineb Ida – Virumaal, Narva linnas, Rahu 28a, korteris 10 toimunud kindlustuskahju juhtumiga. Korteri omanikuks oli Jekaterina Kossatšova. J.Kossatševa ja hageja vahel oli sõlmitud kodukindlustusleping. Toimus kindlustusjuhtum, kus Swedbank P&C Insurance hüvitas kahju VÕS § 492 alusel. Öösel oli katuselt tekkinud veeleke, mis tuvastati Swedbank P&C Insurance AS-i partneri, Liiklus- ja Kindlustusbüroo poolt, kes koostas kindlustusjuhtumi kohta aktid. Ülevaatus toimus 24.11.2010. Vaidlust ei ole selles, et katus lasi läbi. Kostja leiab, et nad ei vastuta selle eest. Remondifirma on ühistu hallata. Varakindlustus paraku katusele ei pääse, see ei ole tema võimuses. Ta lähtub ütlustest, kindlustusevõtja seletustest, kellel on infoandmise kohustus kindlustuseandja ees. Piltidega tahame tõendada veekahjustusi. Maksime välja kindlustusevõtjale 26.06.2011 1512,34 eurot ja 19.08.2011 1416,46 eurot, kokku 2928,80 eurot. Hageja lepinguline esindaja, Kadri Erm, asus kohtuistungi seisukohale, et hagi esitamise aluseks oli asjaolu, et korteriomanik on teatavas käsunduslepingu laadses suhtes korteriühistuga. Korteriomanik on andnud korralduse korteriühistule hallata kaasomandi esemeks olevad ehitise konstruktsioone (sh ka katust). Fakt on, et KORTERIÜHISTU RAHU 28A hallata oleva paljukorterilise elumaja katus ei vastanud katustele esitatavatele tehnilistele nõuetele, kuna lasi sademeid läbi, mille tõttu sai kahjustatud Jekaterina Kossatšova korteriomand, aadressil: Ida-Viru maakond, Narvas linn Rahu 28a-10. Kadri Erm asus seisukohale, et on tõendatud olukord, kus katus ei vastanud nõuetele, mille tõttu sai veekahjustusi kindlustatud Jekaterina Kossatšova korter. Kostja, KORTERIÜHISTU RAHU 28A, seaduslik esindaja, Ljudmila Semõkina ja lepinguline esindaja, Andrei Matvejev, jäid kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde, vaidlesid kohtuistungil hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja esindajad selgitasid kohtuistungil, et nende arvates tegeles kahju hüvitamise menetlusega vale isik. Ei ole ühtegi dokumenti, mis on esitatud selle kahju juhtumi kohta kindlustusevõtja või korteriomaniku poolt. Selgusetuks jäi, mille alusel Sergei Kossatšov esitas Swedbank P&C Insurance AS-ile kindlustusjuhtumi toimumise avalduse, seda dokumentides ei ole. Küsimus on selles, et kui Swedbank P&C Insurance AS-ile läks üle kindlustusvõtja nõue, siis igal juhul nõude esitamine toimub kahju sissenõudmise korras. Kui keegi esitab kahjunõude, siis peab ta ka tõendama teatud asjaolud, nt teo, mille tõttu tekkis kahju, kahju suuruse, põhjendused

2-12-7620 jne.. Kohtuistungil möönas Andrei Matvejev, et Korteriomandiseaduse § 15 lg.1 järgi lasub korteriomanikel kohustus on säilitada maja, teostada remont jne. Korteriühistu eesmärgid on seevastu piiratud. Andrei Matvejev asus kohtuistungil seisukohale, et kohasteks kostjateks käesolevas tsiviilasjas oleksid korteriomanikud. Lisaks eelnevale ei ole Swedbank P&C Insurance AS tõendatud neid asjaolusid, mis on käesolevas asjas tähtsad – põhjuslikku seost leke ja korteriühistu tegevuse vahel. Vaidlust ei ole selle üle, et korteriühistu ja korteriomaniku vahel on käsundusleping. Antud juhul ei ole tegemist lepingulise kahju nõudega vaid lepinguvälise kahju nõudega. Riigikohus on asunud seisukohale mismoodi jaotatakse tõendamiskoormus kahju nõudes. Kohus ütles selgelt, et hageja peab tõendama õigusvastase teo olemasolu, põhjusliku seose olemasolu, kahju suuruse. Ja kostja peab tõendama süü puudumise. Ilmastiku probleemidega ei saa tõendada põhjuslikku seost. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte nõuete, väidete ja vastuväidetega, toimiku materjalidega, aga samuti poolte seletustega kohtuistungil kogumis, asus seisukohale, et Swedbank P&C Insurance AS kindlustushüvitise tagasinõude hagi KORTERIÜHISTU RAHU 28A vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavaldusega, kostja kirjaliku vastusega ning poolte seletustega kohtuistungil luges kohus tuvastatuks asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Jekaterina Kossatšova korteriomandis, asukohaga: Ida-Viru maakond, Narva linn, Rahu 28a-10, toimus kindlustusjuhtum (üleujutus veega), mille põhjustas paljukorterilise elumaja katkine katus. Kostja ei ole vaidlustanud kindlustusjuhtumi asjaolusid, asjaolu, et Swedbank P&C Insurance AS maksis välja kindlustushüvise, asjaolu, et Jekaterina Kossatšoval tekkis nõue, mis läks üle kindlustusandjale, Swedbank P&C Insurance AS-ile. Pooled ei vaidle selle üle, et Swedbank P&C Insurance AS-il on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud isiku vastu, aga samuti ei vaidle pooled haginõude suuruse üle, mille tõttu luges kohus need asjaolud tuvastatuks. Kohus asus seisukohale, et täiendavalt on ülapoolnimetatud mittevaidlusalused asjaolud tuvastatud veel: 1) Ehitise ülevaatuse aktiga 24.11.2010.a. ja selle lisadega (tl.8-11); 2) OÜ Viimistlustrust hinnapakkumisega Ljudmila Semõkina korteri nr.10 kosmeetiliseks remondiks (tl.12), mille kohaselt oleks olnud remondi maksumuseks 55 548.00 krooni; 3) Liiklus ja Kindlustusbüroo eelkalkulatsioonidega 16.12.2010.a. ja 08.12.2010.a. (tl.13-14); 4) OÜ Kolloss hinnapakkumisega Ljudmila Semõkina korteri nr.10 kosmeetiliseks remondiks (tl.15-16), mille kohaselt oleks remondi maksumus olnud 3 024.67 eurot; 5) OÜ Kolloss aktiga töö tegemise kohta ja arve (tl.19); 6) Swedbank P&C Insurance AS-i garantiikirjaga nr.61959505 22.06.2011.a. (tl.20) OÜ-le Kolloss remondi teostamiseks summas 2 928.80 eurot ning 7) Swedbank P&C Insurance AS-i poolt tehtud fototabelitega Ljudmila Semõkina korteri nr.10 seisukorra kohta (tl.32-49). Poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle, kas hagi on esitatud kohase kostja vastu. KORTERIÜHISTU RAHU 28A asus seisukohale, et ta ei ole kohane kostja ja kohaseks kostjaks oleksid kõik elumaja korteriomanikud. KORTERIÜHISTU RAHU 28A asus seisukohale, et ta on täitnud nõuetekohaselt elumaja remondikohustuse ja tellinud katuse remonditöid vastavalt KORTERIÜHISTU RAHU 28A üldkoosoleku otsustele. Remondid on teostatud kvaliteetselt. Samuti vaidlustas KORTERIÜHISTU RAHU 28A Jekaterina Kossatšovale õigusvastaselt kahju tekitamisele vastuväite, et hageja ei ole esitanud tõendeid delikti koosseisu kohta, puudub põhjuslik seos kindlustusjuhtumi toimumise ja KORTERIÜHISTU RAHU 28A tegevuse vahel, aga samuti ei ole KORTERIÜHISTU RAHU 28A kahju tekitamises süüdi, kuna kahju on tekitanud halvad ilmastikuolud ehk vääramatu jõu poolt, millele KORTERIÜHISTU RAHU 28A ei ole suuteline mõju avaldama. Kohus asus seisukohale, et kuna elumajas on moodustatud korteriühistu, siis kuuluvad korteriomandi seaduse sätted kohaldamisele käesolevas tsiviilasjas ainult niivõrd, kui nad ei ole

2-12-7620 vastuolus korteriühistu seadusega. KORTERIÜHISTU RAHU 28A liikmeteks on korteriomanikud, kelle omanduses on korteriomand, mille tõttu asus kohus seisukohale, et tähtis on välja selgitada korteriomandi ja selle reaalosa olemus ning korteriomaniku kohustused. Korteriomandi mõiste on sätestatud korteriomandi seaduse §1 lg.1, mis sätestab, et korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandi seaduse §2 lg.1 ja lg.2 sätestavad korteriomandi reaalosa mõiste, mille kohaselt on korteriomandi eseme reaalosaks piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Korteriomandi seaduse §11 lg.1 kohaselt on korteriomanik kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad korteriomandi seaduse §11 lg1 p.1 nimetatud piiridesse ning 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Kodu kahjutaotlusega (tl.5-7), mille kohaselt tekkis veekahju 19.11.2010.a. kell 01.53 kui korteri laest avastati leke, mis oli tingitud katkisest katusekattest. Veeavariiga rikuti elutoa, esiku, koridori ja magamistoa laed, seinad, parkett ja tapeet. Eeldatav kahjusumma 40 000.- krooni. Oletatav kahju põhjustaja – KORTERIÜHISTU RAHU 28A. Samuti ehitise ülevaatuse aktiga 24.11.2010.a. koos lisadega (tl.8-11) luges kohus tuvastatuks, et veeavarii Jekaterina Kossatšova korteris põhjustas KORTERIÜHISTU RAHU 28A elumaja katki rebenenud katus. Seda asjaolu ei ole vaidlustanud ka kostja. Kohus luges tuvastatuks, et paljukorterilise elumaja katus ei kuulu mitte ühegi korteriomandi reaalosa hulka ning et korteriomanikul on kohustus hoida korras ainult oma korteriomandi reaalosa, siis ei saa korteriomanikele (sh ka Jekaterina Kossatšovale) panna kohustust hoida korras korteriomandi kaasomandi eset (katust). Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et Jekaterina Kossatšova oma tahtliku tegevusega oleks ise rikkunud katust, millega kohus luges mitteasjakohaseks KORTERIÜHISTU RAHU 28A vastuväite selles osas, et kohaseks hagejaks käesolevas tsiviilasjas peaksid olema kõik korteriomanikud. Korteriühistu seaduse §2 lg.1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kohus luges tuvastatuks, et KORTERIÜHISTU RAHU 28A on käesolevas tsiviilasjas kohaseks kostjaks ja hagi KORTERIÜHISTU RAHU 28A vastu on esitatud õigesti, kuna KORTERIÜHISTU RAHU 28A on korteriomanike (sh ka Jekaterina Kossatšova) loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomanikud on KÜS §2 lg.1 alusel teinud KORTERIÜHISTULE RAHU 28A korralduse (käsundi laadne õigussuhe) ühiselt majandada korteriomanditeks jaotatud paljukorterilist elumaja ning esindada liikmetest korteriomanike ühiseid huvisid. Korteriühistu seaduse §151lg.1 ja lg.2 sätestavad, et majandamiskulud korteriühistu seaduse

2-12-7620 tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kohus luges tuvastatuks, et KORTERIÜHISTU RAHU 28A poolt paljukorterilise elumaja majandamine seisneb eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduses ja remondis. Eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras. Kohus asus seisukohale, et KORTERIÜHISTUL RAHU 28A oli seadusest tulenevalt kohustatud regulaarselt tegema katuse hooldustöid ning jälgima regulaarselt katuse seisukorda, et katus vastaks ehitustehnilistele nõuetele ja ei laseks läbi sademeid. Eluruumi remondiks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Kohus asus seisukohale, et KORTERIÜHISTUL RAHU 28A oli seadusest tulenev kohustus teha elumaja katuse ennistustöid juhul, kui katus oli mingil põhjusel katki rebenenud. Elumaja katuse remondikohustust tunnistas ka KORTERIÜHISTU RAHU 28A, kuid väitis, et ta on täitnud oma remondikohustust piisavalt, tehes ainult plaanilisi remonte KORTERIÜHISTU RAHU 28A üldkoosolekute otsuste alusel. VÕS §100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus asus seisukohale, et KORTERIÜHISTU RAHU 28A rikkus kohustust täites mittekohaselt ja viivitustega KÜS §2 ja §151alusel tekkinud võlasuhtest tulenevat elumaja katuse korrapärase hooldamise kohustust, mis seisnes katuse seisukorra regulaarses jälgimises, et tagada katuse nõutav ehitus-tehniline seisukord. KORTERIÜHISTU RAHU 28A poolt kohustuse rikkumise tagajärjel hakkas elumaja katus läbi laskma sademeid, tekitades sellisel viisil Ljudmila Semõkina korteriomandis üleujutuse, millega põhjustas Ljudmila Semõkina korteriomandile varalise kahju. VÕS §1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg1, p.7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus asus seisukohale, et KORTERIÜHISTU RAHU 28A on oma õigusvastase tegevusega tekitanud varalist kahju Ljudmila Semõkinale, kuna KORTERIÜHISTU RAHU 28A jättis õigusvastaselt täitmata KÜS §2 ja §151 tuleneva elumaja katuse hooldamise ja seisukorra jälgimise kohustuse, mille tagajärjel katus rebenes ning millise asjaolu tõttu tekkis Ljudmila Semõkina korteriomandis veekahju. Kuna Ljudmila Semõkinal kahju tekkimise fakti üle ja kahju suuruse üle poolte vahel vaidlust ei ole, siis luges kohus selle asjaolu tuvastatuks ilma täiendava analüüsita. VÕS §127 lg.4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kodu kahjutaotlusega (tl.5-7), mille kohaselt tekkis veekahju 19.11.2010.a. kell 01.53 kui

2-12-7620 Ljudmila Semõkina korteri laest avastati leke, mis oli tingitud katkisest katusekattest, luges kohus tuvastatuks asjaolu, et KORTERIÜHISTU RAHU 28A õigusvastase käitumise katuse hooldamisel ja seisukorra jälgimisel ning Ljudmila Semõkinal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kohus asus seisukohale, et ilma KORTERIÜHISTU RAHU 28A õigusvastase teota, st juhul kui KORTERIÜHISTU RAHU 28A oleks hooldanud ja kontrollinud elumaja katust piisava regulaarsusega, oleks ta avastanud katuse riknemise aegsasti ja oleks saanud selle ka koheselt kõrvaldada. Katki rebenenud katuselt ei oleks toimunud intensiivset vee läbivoolu ning ei oleks üleujutusega seoses kahju tekkinud ka Ljudmila Semõkinal. Kohus asus seisukohale, et põhjuslik seos Ljudmila Semõkinal kahju tekkimise ja KORTERIÜHISTU RAHU 28A õigusvastase teo vahel on tuvastatud veel EHITUSARK santehnika poolt KORTERIÜHISTULE RAHU 28A väljastatud õiendiga 20.11.2010.a. (tl.30), mille kohaselt seoses 2010.a. novembri lõpul alanud sula ja tugevate tuulepuhangutega, mis kiiresti asendusid tugeva pakasega, seejärel aga jällegi sulaga, ei pidanud maja katus vastu, vaid rebenes katki, mis põhjustas mõningates korterites üleujutuse. VÕS §1050 lg.1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hinnates KORTERIÜHISTU RAHU 28A vastuväiteid süü puudumise osas, mille kohaselt ei ole KORTERIÜHISTU RAHU 28A Ljudmila Semõkinale kahju tekitamises süüdi, kuna kahju on tekitanud halvad ilmastikuolud ehk vääramatu jõu poolt, millele KORTERIÜHISTU RAHU 28A ei ole suuteline mõju avaldama, asus kohus järgmisele seisukohale. VÕS §103 lg.1, lg.2 ja lg.3 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. KORTERIÜHISTU RAHU 28A poolt osutatud vääramatu jõu mõju tõlgendamisel lähtub maakohus Riigikohtu 20.juuni 2006.a. otsuse nr.3-2-1-64-06 p.15, mille kohaselt selgitas Riigikohus, et asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, et hageja märkis oma arvestus-otsuses hüvitatava kahju liigiks loodusõnnetuse. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Sama otsuse p.16 selgitas Riigikohus, et Kolleegium on 16. oktoobri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03 (RT III 2003, 33, 340) leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Kolleegium ei pea vajalikuks varasemat seisukohta muuta. Kohtud leidsid õigesti, et lumesadu ei olnud AS-ile R kahju tekkimist põhjustanud vääramatuks jõuks. AS-ile R tekkis kahju Xxxxxxx tn x elamu seina küljest vihmaveerenni lahtitulemise ja allakukkumise tagajärjel. Vihmaveerenni kinnituste tugevuse kontrollimine oli kostjate mõjupiirkonnas olev asjaolu. Kolleegium lisab veel, et kostjatel oli võimalik lumesadu ette näha ning kahju tekkimist ära hoida näiteks sellega, et nad oleksid vihmaveerenni tugevamini kinnitanud elamu seina külge.

2-12-7620 EHITUSARK santehnika poolt KORTERIÜHISTULE RAHU 28A väljastatud õiendiga 20.11.2010.a. (tl.30), luges kohus tuvastatuks, et seoses 2010.a. novembri lõpul alanud sula ja tugevate tuulepuhangutega, mis kiiresti asendusid tugeva pakasega, seejärel aga jällegi sulaga, ei pidanud maja katus vastu, vaid rebenes katki, mis põhjustas mõningates korterites üleujutuse. Eeltoodu alusel asus maakohus seisukohale, et KORTERIÜHISTU RAHU 28A poolt viidatud ilmastikuolusid - 2010.a. novembri lõpul alanud sula ja tugevate tuulepuhangutega, mis kiiresti asendusid tugeva pakasega, seejärel aga jällegi sulaga – ei saanud olla Ljudmila Semõkinal kahju tekkimist põhjustanud vääramatuks jõuks. Kohus luges tuvastatuks, et Ljudmila Semõkinale ei tekitanud kahju mitte ilmastikuolud vaid maja katuse katki rebenemine. Kohus asus seisukohale, et KORTERIÜHISTUL RAHU 28A oli võimalik ebasoodsaid ilmastikuolusid ette näha kui KORTERIÜHISTU RAHU 28A oleks täitnud temale KÜS §2 ja §151 pandud kohustusi ning hooldanud maja katust piisavalt, aga samuti kontrollinud maja katuse olukorda piisava sagedusega, milline tegevus oleks suutnud ära hoida maja katuse katki rebenemise, aga samuti ka Ljudmila Semõkinal kahju tekkimise. Kohus asus seisukohale, et maja katuse piisav hooldamine ja maja katuse olukorra piisava sagedusega kontrollimine, aga samuti vajaduse korral ka maja katuse kiire ja operatiivne remontimine oli KORTERIÜHISTU RAHU 28A mõjupiirkonnas olev asjaolu. Kohus pidas vajalikuks rahuldada Swedbank P&C Insurance AS hagi KORTERIÜHISTU RAHU 28A vastu kindlustushüvitise tagasinõudes ning mõista KORTERIÜHISTULT RAHU 28A välja Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks 2 928.80 eurot, mis moodustub Swedbank P&C Insurance AS-i poolt kindlustusvõtjale välja makstud kindlustushüvitise summa. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS §173 lg.2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §162 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Et kohus rahuldas Swedbank P&C Insurance AS-i hagi KORTERIÜHISTU RAHU 28A vastu kindlustushüvitise tagasinõudes, siis pidas kohus vajalikuks panna Swedbank P&C Insurance AS menetluskulud KORTERIÜHISTU RAHU 28A kanda ning KORTERIÜHISTU RAHU 28A menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS §174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja