Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Ulvi Loonurm, Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-35863
Tsiviilasi
OÜ Julianus Inkasso hagi S A vastu võlgnevuse 220, 48 euro ja viivise nõudes.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.06.2012 otsus
Apellatsioonkaebuse hind
220, 48 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S A apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja OÜ Julianus Inkasso (registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Ene Solovjev Kostja S A (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), esindajad adv Alar Urm ja Jüri Aava
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tühistada Harju Maakohtu 18.06.2012 otsus. OÜ Julianus Inkasso hagi S A vastu jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Tsiviilasi nr 2-11-35863 Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue OÜ Julianus Inkasso esitas 18.10.2011 Harju Maakohtule hagi S A vastu lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Nõude kostja vastu loovutas hagejale AS Elisa Eesti. Kostja ja AS Elisa Eesti õiguseellase Radiolinja Eesti AS vahel sõlmiti 12.12.2004 liitumisleping nr 1144859, lepingus on märgitud, et SIM-kaarti kasutab tegelikult kostja alaealine poeg H A. Lepingu kohaselt kohustus teenuste pakkuja pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingul kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. Kostja sõlmis 03.03.2008 liitumislepingu nr 1144859 lisa - soodushinnaga müügilepingu (tl 100), mille kohaselt omandas ta telefoni LG KU580, kohustusega olla 18 kuu jooksul aktiivne klient. AS Elisa Eesti esitas kostjale osutatud teenuste eest ja/või kaupade eest arved, mille alusel kostja oli kohustatud arved tasuma arvetel märgitud tähtajaks. Kostja jättis teenuse eest ajavahemikus aprill 2009 kuni juuni 2009 osaliselt tasumata. AS Elisa Eesti esitas kostjale maksmata arvete osas 10.09.2009 nõude summas 4139, 89 krooni. 30.09.2010 loovutas AS Elisa Eesti nõude kostja vastu summas 220, 48 eurot koos lisanduvate kõrvalnõuetega hagejale (tl 53). Vastavalt lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõudis kostjalt lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kostja ei ole kohustust täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevusena 220, 48 eurot ja viivist summas 220, 43 eurot. Viivist tuleks kostjal perioodi 18.07.2009 kuni 17.10.2011 eest tasuda kokku 271, 52 eurot, kuid hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni, s.o 220, 43 euroni. Käsitlustasu 2000 krooni puhul on tegemist nõudega hüvitada turuhinnast soodsamatel tingimustel saadud mobiiltelefoni hinnavahe. 03.03.2008 ostis kostja AS-lt Elisa Eesti soodushinnaga telefoni, saades selle tasuta, kohustusega olla fikseeritud tähtaja jooksul aktiivne klient. 26.06.2009 lõpetas teenusepakkuja ühepoolselt maksmata arvete tõttu kostjaga lepingu, mistõttu tuleb telefoni hinnavahe hüvitada. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ega kostja poeg ei ole eritariifsetele numbritele sõnumeid saatnud. Seega on arved esitatud teenuste eest, mida kostja tarbinud ei ole. Kostja, saades märtsis 2009 arve nr 0815104386, mis sisaldas 8 sõnumi saatmist eritariifsetele numbritele summas 199, 94 krooni, tasus selle heauskselt. 2009. a aprilli, mai ja juuni arved sisaldasid juba 16 saadetud sõnumit summas 399, 88 krooni, kokku 1199, 64 krooni. Kostja oli seisukohal, et AS Elisa Eesti on esitanud talle arved alusetult ning vaidlustas need J A kirjaga 02.07.2009. Vaidlustamise põhjuseks oli see, et kostja ei ole AS Elisa Eesti koostööpartnerilt sõnumite saatmist tellinud. Eelnevalt, 30.06.2009 oli Jüri Aava tasunud esitatud arved, kus märkis ka selgituses, mis põhjusel ja milliste summade hüvitamisest on keeldutud. Vaatamata sellele esitas AS Elisa Eesti kostjale juulis 2009 arve, millele oli lisatud lepingust mittetulenev ja arusaamatu käsitlustasu 2000 krooni. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja selgituse kohaselt tuleneb juuni 2009 arves sisalduv käsitlustasu 2 000 krooni sellest, et kostja ostis 03.03.2008 soodushinnaga telefoni LG KU580. Kostja on AS-ga Elisa Eesti sõlminud 03.03.2008 liitumislepingu lisa, mille kohaselt omandas kostja telefoni, võttes ühtlasi endale kohustuse olla 18 kuu jooksul aktiivne klient. Puudub vaidlus, et 26.06.2009 lõpetas AS Elisa Eesti
Tsiviilasi nr 2-11-35863 kostjaga sõlmitud liitumislepingu maksmata arvete tõttu. Seetõttu on hagejal 03.03.2008 lepingu alusel õigus nõuda käsitlustasu 2000 krooni. Maakohus pidas nimetatud nõuet põhjendatuks. Poolte vahel on vaidlus eritariifsele numbrile saadetud sõnumite osas. Kostja väidab, et ei tema ega tema poeg pole eritariifsetele numbritele sõnumeid saatnud. Hageja väitel on tema teenuse vahendaja, mitte osutaja. Teenuse saamiseks tuli end teenuse osutaja internetileheküljel esmalt kasutajaks registreerida ja saata registreerimise kinnitamiseks sõnum. Kohus tegi eelistungil hagejale ettepaneku tõendada väidet, et kostja on teenuse kasutajaks registreerunud. Hagejal ei õnnestunud tõendada vaidlusaluse teenuse kasutamiseks registreerimise fakti, kuid esitas teenusepakkuja poolsed logid teenuse kohta. Kohtule on esitatud ka Tarbijakaebuste komisjoni esimehe 06.10.2010 otsus nr 7-1/01999-138-10, mille järgi oli teenuse osutaja näol tegemist tänaseks tegevuse lõpetanud Soome äriühingu Sunset Wireless poolt korraldatud tarbijamänguga, mille käigus saadeti numbrilt 12404 tasulisi viktoriiniküsimusi, millele saatis mängus osaleja tasuta tekstisõnumiga vastuse. Mängust osavõtmiseks pidi eelnema tarbija poolt teatud tegevus - mängu korraldaja kodulehel tuli sisestada mobiiltelefoni number ning hiljem saata veel eraldi märgusõna numbrile 12404. Ka hageja saadetud logidest nähtub, et kostja telefonile on saadetud viktoriiniküsimusi. Kohus leidis, et õigussuhte kohustatud pooleks on kostja, kes on hageja õiguseellasega sõlminud teleteenuste lepingu. Kostja võib anda telefoni üle pereliikmetele või kolmandatele isikutele, kuid jääb lepingulises suhtes sellest sõltumata kohustatud isikuks. Kuigi hageja ei suutnud tõendada, et kostja registreeris ennast tarbijamängu ja tasuliste tekstisõnumite osutaja koduleheküljel mängijaks, on hageja nõue kohtu hinnangul põhjendatud. Kuivõrd teenuse osutajaks oli tänaseks tegevuse lõpetanud kolmas isik, ei ole hagejal võimalik neid tõendeid esitada. Hageja oli teenuse vahendaja. Samas on Tarbijakaitse komisjoni esimehe otsusega leidnud kinnitust, et teenuse saamiseks tuli esmalt teenuse osutaja juures registreerida. Tegemist on õigusliku tähendusega tahteavaldusega. Tasulise teenuse saamist ilma vastava tahteavalduseta ei pea kohus antud juhul eluliselt usutavaks, sest see saaks võimalik olla vaid tehnilise rikke korral. Seda ei ole aga antud juhul tuvastatud. Peale internetileheküljel registreerimise tuli teenuse aktiveerimiseks saata sõnum ka telefonilt, mis tähendab seda, et teenuse tellija valdas kostja telefoni. Nagu eelnevalt märgitud, vastutab telefoni kasutamisest tulenevate kohustuste eest kostja. VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Seetõttu asus kohus seisukohale, et kostja vastuväited ei anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on liitumislepingus kokku leppinud viivisemääraks põhivõlgnevuselt 0,15% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist 220, 43 eurot. Kohtupraktika on aktsepteerinud viivist kuni põhinõude ulatuseni, mistõttu tuleb viivisenõue rahuldada. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse kohaselt on maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ning rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaobjektiivselt, rajades otsuse eeldusele, et kostja on numbrilt 12404 teenust tellinud. Kostja ei ole nimetatud numbrile kunagi sõnumeid saatnud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja esitas vastuväited AS-le Elisa Eesti kohe peale arvete sisust teadasaamist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tasulise numbrile 12404 sõnumeid saatnud või numbrilt 12404 sõnumite saatmist tellinud.
Tsiviilasi nr 2-11-35863 25.01.2012 toimunud eelistungil tõdes ka kohus, et hagi on tõendamata, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on tasulisele numbrile 12404 sõnumeid saatnud või endale sõnumite saatmist tellinud. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada eelnimetatud fakti tõendamiseks täiendavaid tõendeid. Ühtlasi leidis kohus, et kuna hagi on tõendamata, ei ole ka kostja tunnistajatelefoni tegeliku valdaja H A - ülekuulamine otstarbekas, mistõttu kostja taotlusest loobus. Seevastu tegi kohus üllatusliku otsuse ja rahuldas hagi. Ilmselt oli see üllatuslik ka hagejale, kes oli aru saanud tõendite kogumise võimatusest ja teinud kostjale 23.02.2012 e-kirjaga ettepaneku kompromissiks, mille sisuks oli hagist loobumine ja menetluskulude poolte endi kanda jätmine. Maakohus märkis, et kuigi hagejal ei õnnestunud tõendada vaidlusaluse teenuse kasutamiseks registreerimise fakti, esitas ta logid teenuse kohta. Kostja ei ole kunagi vaidlustanud asjaolu, et tema telefonile nimetatud sõnumid saadeti. Kostja ei ole numbrile 12404 ise ühtegi sõnumit saatnud, seda kinnitab kostja poolt esitatud väljavõte telefonikõnede eristuse kohta. Saabunud sõnumid kostja kustutas, arvates et tegemist on ilmse eksitusega. Teenuse saamist ilma tahteavalduseta ei pidanud maakohus aga eluliselt usutavaks, sest see saaks võimalik olla üksnes tehnilise rikke korral. Maakohus on meelevaldselt leidnud, et antud juhul ei ole seda tuvastatud. Maakohus on otsuses viidanud, et Tarbijakaebuste komisjoni otsusega on leidnud kinnitust, et teenuse saamiseks tuleb end esmalt teenuse osutaja juures registreerida. Kostja nõustub selles osas maakohtuga. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et nimelt seetõttu pöörduski kostja Tarbijakaebuste komisjoni poole, et tema ei ole ennast teenuse saamiseks registreerinud ega teenust tellinud. Tarbijakaebuste komisjon lõpetas menetluse mitte kaebuse põhjendamatuse tõttu, vaid seetõttu, et kaebuse lahendamine ei olnud ilma uurimise ja tunnistajate ärakuulamiseta võimalik. Komisjonil puudus võimalus tuvastada tarbija poolt mängus osalemist või mitteosalemist. Maakohus pidas põhjendatuks 2000 kroonist (127, 82 eurot) käsitlustasu. Kohus leidis, et kuna kostja sai lepinguga tasuta mobiiltelefoni, siis käsitlustasu hõlmab hinnavahet. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et leping AS Elisa Eesti ja kostja vahel sellist teenustasu ei sisaldanud. Hageja poolt kohtule esitatud lepingu lisal kajastub kostjale tasuta antud telefoni maksumus 1299 krooni (83, 02 eurot). Kostja oli enne lepingu lõpetamist AS Elisa Eesti klient kohustuslikust 18 kuust 13 kuud, seega ei saa eelmainitud summa olla ka hagis ja kohtuotsuses märgitud soodustingimustel saadud mobiiltelefoni hinnavahe. Pealegi tekkis kostja võlgnevus seetõttu, et AS Elisa Eesti hakkas kostjale esitama arveid teenuse eest, mida kostja ei olnud tellinud. AS Elisa Eesti klienditeenindaja nõusolekul pidas kostja läbirääkimisi teenuse osutajaga Soomes, kuid läbirääkimised vilja ei kandnud. 30.06.2009 hüvitas kostja AS-le Elisa Eesti kõik tasumata arved, v.a tellimata teenuse osas, märkides seda ka maksekorraldustel. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu põhjendused käsitlustasu põhjendatuse kohta alusetud. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 peab ringkonnakohus võimalikuks teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja telefonile saabusid numbrilt 12404 tasulised sõnumid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tellinud vastavaid sõnumeid oma telefonile, millest tulenevalt lasuks tal kohustus nende eest tasuda. Maakohus, tuginedes Tarbijakaebuste komisjoni 06.10.2010 otsusele, tuvastas, et vaidlusaluse tasulise teenuse näol oli tegemist
Tsiviilasi nr 2-11-35863 praeguseks tegevuse lõpetanud Soome äriühingu korraldatud Sunset Wireless tarbijamänguga, mille käigus saadeti numbrilt 12404 tasulisi viktoriiniküsimusi, millele mängus osaleja saatis tasuta tekstisõnumiga vastuse; mängust osavõtmiseks pidi eelnema tarbija poolt teatud tegevus - mängu korraldaja kodulehel tuli sisestada mobiiltelefoni number ning hiljem saata numbrile 12404 ka eraldi märgusõna. Kuna hageja nõue tugines eeldusele, et kostja on vaidlusaluse teenuse tellinud, tuli hagejal hagi rahuldamiseks seda asjaolu tõendada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Toimikust nähtuvalt tegi maakohus hagejale ettepaneku tõendada väidet, et kostja on teenuse kasutajaks registreerunud. Kõnealuseid tõendeid hageja kohtule ei esitanud. Ka maakohus nentis, et nõutud tõendeid hageja ei esitanud, märkides samas, et hageja esitas teenuse pakkumist kajastava materjali (kuigi sõnumite saabumise üle ei olnud pooltel vaidlust). Vaatamata sellele hindas kohus hageja nõuet põhjendatuks. Kohus leidis, et teenuse pakkuja tegevuse lõpetamise tõttu ei saanud hageja oma väiteid tõendada. Eeltoodud käsitlusega ringkonnakohus ei nõustu. Kostja jättis aprillist juunini 2009 esitatud arved vaidlusaluse teenuse osas tasumata ning esitas 02.07.2009 avalduse AS-le Elisa Eesti (tl 80-81), milles selgitas omapoolset seisukohta. Sellele kirjale vastas 29.07.2009 AS Elisa Eesti jaekliendihaldur, kes muuhulgas selgitas, et reaalseks teenusepakkujaks (eritariifse numbri omanikuks) on Ericsson Internet Payment Exchange AB ning kuna sõnumid on kohale toimetatud, lasub kostjal kohustus nende eest tasuda. Ka 30.06.2009 maksekorralduste selgitusse arvete tasumise kohta märkis kostja, et keeldub tasumast numbrilt 12404 saadetud sõnumite eest (tl 82-83). Toimiku materjalist ei nähtu, et AS Elisa Eesti oleks püüdnud omalt poolt selgitada, millega oli konkreetsel juhul tegemist. Kuigi AS-le Elisa Eesti oli teada, et vaidlusaluses mängus osalemine eeldas ka osaleja poolt sõnumi saatmist, ei pidanud ta vajalikuks kostja kui kliendi väiteid kontrollida. 25.01.2012 eelistungil (protokoll tl 113-114) on hageja esindaja möönnud, et sõnumite saamiseks tuli vastaval internetileheküljel kasutajaks registreerida ja saata registreerimise kinnitamiseks sõnum, ning et praegu puudub kõnede eristus, kust nähtuks sellise sõnumi saatmine. Kuigi vaidluse tekkimise ajal oleks AS-l Elisa Eesti olnud võimalik neid andmeid kontrollida, heitis hageja kostjale ette, et viimase poolt kohtule esitatud kõnede eristuses kajastuvad ainult tasulised SMS-id, samuti püsititas hageja oletuse, et registreerimise sõnum võidi saata ka varem, s.o enne veebruarit 2009 (siinkohal kohus selgitas, et haginõude tõendamise kohustus lasub hagejal). 27.02.2012 kohtule esitatud seisukohas (tl 116-117) avaldas hageja arvamust, et kui kostja ei oleks lepingut sõlminud ja teenust tarbida soovinud, oleks ta tellinud vastava kõnede eristuse, millega saaks vaidlustada lepingu sõlmimiseks vajaliku tekstisõnumi saatmist. Kostja on seda teinud. 10.11.2011 vastusele on kostja lisanud muude tõendite hulgas kõnede eristuse ajavahemiku 02.02.2009 kuni 19.05.2009 kohta (tl 71-79). Nimetatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks oma telefonilt saatnud sõnumeid numbrile 12404, küll aga nähtub, et nimetatud numbrilt on 23.24.02.2009 saadetud kostjale 8 eritariifset sõnumit. Kui hageja väitis, et kostja esitatud väljavõte kõiki kõnesid/sõnumeid (väljaminevaid) ei kajasta, tuli temal seda tõendada. Ka juhul, kui hageja pidas tõenäoliseks, et sõnum telefonimängus osalemiseks oli saadetud enne kõnede eristuse alguskuupäeva, tuli ka seda temal tõendada. Kohtul ei olnud alust jätta kõrvale kostja esitatud sellekohast tõendit. Sõnumite saabumisest ei saanud kohus teha järeldust nende tellimise (mänguga liitumise) kohta. Asjaolu, et hageja väitel ei olnud vastavad andmed säilinud, ei võimaldanud hagejat tõendamiskoormusest vabastada. Viitega elektroonilise side seaduse § 1111 lg-le 4 märkis hageja, et tal ei ole vaidlusalusel perioodil kasutatud teenuste kohta andmeid säilinud (seaduse kohaselt tuleb vastavaid andmeid säilitada ühe aasta jooksul teenuse osutamisest). Teenuse osutaja, teades viidatud asjaolu,
Tsiviilasi nr 2-11-35863 oleks pidanud arvestama vajadusega tõendada kohtumenetluses oma väiteid. Tõendeid oleks saanud ka eelnevalt koguda, sest juba juulis 2009 oli teada, et kostja ei nõustu teenuse eest esitatud arveid täies ulatuses vabatahtlikult tasuma. Nõude omandaja, esitades hagi kohtule enam kui kaks aastat hiljem, pidi arvestama nõude tõendamisel tekkivate võimalike raskustega. Eeltoodud põhjustel ei ole tõendatud kostja võlgnevus teenuse pakkuja ees. Seega ei olnud AS-l Elisa Eesti alust lepingut kostjaga lõpetada ega telefoni maksumust temalt nõuda. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse, tühistab esimese astme kohtu otsuse ja jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud tervikuna hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.