Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Tsiviilasi nr 2-11-58444 Sõpruse pst 192 asuvas elamus korteriomandi omanik (korter nr 123). Korteri eelmisel omanikul N L oli võlgnevus korteriühistu ees, mille sissenõudmiseks esitati maakohtule hagi (tsiviilasi nr 2-1021059). Kõnealuses tsiviilasjas oli KÜ Sõpruse pst 192 esitanud hagi N L vastu, kuid hageja taotlusel asendati 02.06.2011 määrusega senine kostja OÜ-ga Aires Liising. 25.08.2011 tasus hageja korteriühistule võlgnevuse 8722, 98 eurot ja ühistu loobus hagist ning 21.10.2011 kohtumäärusega menetlus lõpetati. Hageja väitel on võlgnevuse tasumise tõttu kostja saanud alusetult 3473, 11 eurot, s.o põhivõlgnevusena 2465, 67 eurot ja viivisena 1007, 44 eurot. Hageja palus nimetatud summa võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel kostjalt välja mõista. Nõude aluseks on asjaolu, et korteriühistu on arvestanud liikmele vee eest kulusid tegelikku tarbimist arvestamata. Hageja oli seisukohal, et korteriühistu üldkoosoleku 05.04.2006 otsus vee arvestamise osas on tühine, sest rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosolekul võeti vastu otsus, mis nõuab põhikirja muutmist, kuid kokkukutsumise teates polnud päevakorra osas märgitud põhikirja muutmist. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt saab majandamiskuludest erineva arvestuse kehtestada vaid põhikirja muutmisega. 29.03.2012 menetlusdokumendis on hageja oma seisukohta muutnud, leides, et vaidlusalune üldkoosoleku otsus on tühine, sest otsusega kinnitatud juhendi punkti 2 kehtestamine ei ole korteriühistu liikmete üldkoosoleku pädevuses. Selline kord peaks olema kehtestatud kohaliku omavalitsuse aktiga. Kostja vastuväited hagi suhtes Kostja vaidles hagile vastu. Antud vaidluse osas on olemas jõustunud kohtulahend. Harju Maakohtu 21.10.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-21059 lõpetati menetlus vaidluses samade poolte vahel sama eseme üle samal alusel. Seega esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja ei nõustunud, et 05.04.2006 korteriühistu üldkoosoleku otsuse punkt 7 on tühine. Üldkoosolek viidi läbi seaduslikult ja seal vastu võetud otsused on õiguspärased. Nimetatud otsus kuulub üldkoosoleku pädevusse KÜS § 2 lg 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p 8 alusel. Otsust ei ole vaidlustatud. Kostja põhikirja punkti 3.2.1 kohaselt peab ühistu liige täitma ühistu põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et vee arvestamise kord on vastuolus KÜS § 151 lg-s 1 sätestatu ja põhikirjaga. Tulenevalt põhikirja punkti 3.2.4 teisest lausest peab ühistu liige lisaks majandamiskuludele tasuma ka veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojaveevarustuseks vajaliku soojusenergia eest ja maksma maamaksu. Korteriühistu endine liige jättis igakuiselt veenäidud esitamata ega pöördunud ühistu esindaja poole üldkoosoleku poolt vastuvõetud juhendi „Korterite vee eest tasumise korra“ punktist 3 tulenevalt, et kokku leppida temale sobiv vee eest tasumise kord. Hageja ei ole tõendanud vee mittetarbimist ega suutnud selgitada, miks veemõõtja lõppnäit juulis 2011 on väiksem varasemast (juuli 2008) lõppnäidust. Viimati kontrollis kostja veemõõtjate näite 24.03.2006, mille kohta koostati akt. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hageja nõude rahuldamiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel ei ole alust: hageja poolt kostjale makstud majandamiskulud on tasutud kooskõlas 05.04.2006 üldkoosoleku otsuse punktiga 7. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - hageja oli Sõpruse pst 192-123 asuva korteriomandi omanik; - hageja võõrandas korteriomandi 23.08.2011 ning selle lepingu punkti 2.2.2 kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et ostuhinnast tasutakse kostjale võlgnevuse katteks 8722, 98 eurot (tl 93100);

Tsiviilasi nr 2-11-58444 - Harju Maakohtu menetluses oli korteriühistu hagi N Li vastu (menetluses kostja vahetati) võlgnevuse väljamõistmiseks perioodi 30.04.2007 kuni 30.04.2011 eest (tsiviilasi nr 2-10-21059), mille menetlus lõpetati 21.10.2011 määrusega seoses hagist loobumisega, sest võlgnevus tasuti (tl 129-132); - hageja nõuab tsiviilasja nr 2-10-21059 menetluse käigus tasutud summast osa tagasi, s.o perioodi juuli 2008 (15.08.2008 arve) kuni märts 2011 (10.04.2011 arve) osas. Kohtu hinnangul puudub alus käesolevas asjas menetluse lõpetamiseks. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on sellel seaduses nimetatud tagajärjed. Käesolevas asjas on hagejaks tsiviilasja nr 2-10-21059 kostja, kes nõuab ühistult alusetult saadu tagastamist. Puudub vaidlus, et hagejal ja korteri eelmisel omanikul oli majandamiskulude võlgnevus korteriühistu eest ning see tasuti. Et tasutud summa oli eelnevalt hoiustatud notarikontol, ei muuda makse tegija isikut (hageja tasus võlgnevuse ühistule talle makstud ostuhinnast). Hageja väitel on ta alusetult tasunud vee, kanalisatsiooni ja vee soojendamise eest ning lisaks sellelt võlgnevuselt arvestatud viivist 0,07% tasumata summalt päevas (võlgnevuse arvestus tl 6-7). Kostja ei vaielnud summade arvestusele vastu (tl 136). Tuginevalt KÜS § 2 lg-le 1 pidas kohus vajalikuks nõude eeldusena kontrollida, kas 05.04.2006 üldkoosoleku otsuse punkt 7 on kehtiv. 05.04.2006 on korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsus korterite vee eest tasumise korra kohta (punkt 7), mis on sätestatud juhendis (tl 75). Puudub vaidlus, et selle juhendi poolt üldkoosolekul hääletati ja see võeti otsusena vastu. Nimetatud korra punkti 1 kohaselt: korterite veemõõtjate näidud tuleb iga kuu vahemikus 25. kuupäevast kuni kuu lõpuni panna 1. sissekäigu välisseinal olevasse veemõõtjate kasti; punkti 2 kohaselt näidu mitte esitamisel arvestatakse esimesel kuul eelmise kuu keskmist tarbimist, edaspidi arvestatakse kuutarbimiseks 10 m3 sooja ja 10 m3 külma vett (vastavalt tuleb maksta ka kanalisatsiooni ja vee soojendamise eest). Hiljem tasaarvestust ei teostata ja näidu võtmisel tuleb lisaks juba makstud arvestuslikule tarbimisele maksta tegelikult tarbitud vee, kanalisatsiooni ja vee soojendamise kulude eest; punkti 3 kohaselt korteriomanikud, kel ei ole mingil põhjusel võimalik igakuiselt näite esitada, võivad raamatupidajale teha avalduse, mille alusel on võimalik kehtestada vee eest tasumise kord antud korteri osas. Avalduses tuleb näidata näitude esitamise sagedus, mis ei tohi olla väiksem kui 6 kuud. Näitude esitamisel tehakse tasaarveldus. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korterühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg-tes 1 ja 2 (kohaldatavas redaktsioonis) on sisustatud ja loetletud majandamiskulud. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Korteriühistuseaduses ei ole reguleeritud üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid, mistõttu tuleb KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldada mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg-te 1 ja 2 sätteid. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kostja põhikirja punkti 3.2.4 teise lause kohaselt lisaks majandamiskuludele peab ühistu liige tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojaveevarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et korteriühistu liige ei esitanud korteriühistule veenäite. Kohtule on esitatud allkirjastatud akt, mille kohaselt 24.03.2006 oli sooja vee näit 0073,26 ja külma vee näit 0102,67 (tl 133). Vaidlusalusel perioodil on sooja vee näit 105 ja

Tsiviilasi nr 2-11-58444 külma vee näit 133 (tl 8-39) ning viimasel 09.08.2011 arvel nr 201108-319201231 on sooja vee näit 87,010 ja külma vee näit 128,900, ehk siis väiksemad kui varasematel arvetel. Hageja esindaja ei oska seletada, kuidas on hilisemad näidud väiksemad kui varasematel arvetel (tl 40). Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et arvel nr 201108-319201231 on tegemist mõlema poole poolt fikseeritud näitudega. Samuti ei ole hageja tõendanud, milline on tegelik vee tarbimine vaidlusalusel perioodil olnud. Eeltoodud arvetest nähtuvalt arvestas kostja korteriühistu liikmele tarbitud vett vastavalt 05.04.2006 üldkoosolekul vastu võetud otsusele. Hageja on menetluse käigus loobunud väitest, et üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja väitel ei kuulu 05.04.2006 üldkoosolekul vastuvõetud otsus korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. MTÜS § 19 (kohaldatavas redaktsioonis) on sätestatud üldkoosoleku pädevus, mille punkti 6 kohaselt üldkoosoleku pädevusse kuulub muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Esitatud asjaolude põhjal leidis kohus, et 05.04.2006 üldkoosoleku otsuse punkt 7 ei ole tühine. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et nimetatud otsus on tühine seetõttu, et selline otsus ei kuulunud korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. Puudub vaidlus, et korteriühistu vahendab oma liikmetele vee ja kanalisatsiooni teenust. Tegemist on majandamiskuludega KÜS § 151 lg 1 mõttes. Kuigi KÜS § 151 lg 1 sätestatust erinevaid aluseid majandamiskulude jagamiseks korteriühistu liikmete vahel võib kehtestada ainult põhikirjas, mitte üldkoosoleku otsusega, ei too see vastuolu seadusega üldjuhul iseenesest kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10 p 15). Vahendatud teenuste kulujaotus võib olla välja kujunenud hageja liikmete üldkoosoleku otsuste alusel või tavana (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5212 p 12). Seaduses ei ole sätestatud, et KÜS § 151 lg-ga 1 vastuolus olev üldkoosoleku otsus oleks tühine. KÜS § 151 lg 1 ei ole kehtestatud võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu, vaid see säte reguleerib korteriühistu ja selle liikmete vahelisi suhteid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10 p 15). Samuti ei pea 05.04.2006 üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud. Hageja ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid ega tuginenud üldkoosoleku otsuse tühisusele heade kommete vastasuse tõttu. Kui otsus ei vasta headele kommetele, peab hageja neid asjaolusid tõendama. Apellatsioonkaebus Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses. Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebus kohaselt ei ole maakohtu otsus seaduslik ega põhjendatud. Maakohus leidis õigustamatult, et kostja 05.04.2006 üldkoosoleku otsuse punkt 7 ei ole tühine, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise nõuet, samuti kohaldas vääralt KÜS § 151 lg-t 1. Kohus leidis ebaõigesti, et ühistu üldkoosoleku otsuse vastuolu KÜS §-ga 151 ei too kaasa selle otsuse tühisust. Kohus jättis õigustamatult kohaldamata MTÜS § 241 lg 1. Maakohus ei kohaldanud kostja üldkoosoleku otsusele tühisust selle vastuolu tõttu avaliku huvi tõttu kehtestatud ÜVVKS sätetega. Kohtu viide sellele, et hageja ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid otsuse tühisusele heade kommete vastasusele alusel, ei ole asjakohane. Hageja ei olegi heade kommete vastasusele tuginenud. Hageja viitas 29.03.2012 menetlusdokumendis vastuolule ÜVVKS sätetega (vastuolu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätetega). Vee tegelikku tarbimist ületavas osas tasu küsimine ei ole korteriühistu majandamiskulu KÜS § 151 lg 1 mõttes. Maakohtu viited kohtupraktikale ja kehtivale üldkoosoleku otsusele ei ole seetõttu asjakohased ning kostja peab hagejale tagastama alusetult saadu juba seetõttu, et tegemist ei ole korteriühistu majandamiskuluga. Vee hinna ja selle arvestamise korra kehtestamine ei olnud korteriühistu pädevuses, sest korteriühistu 05.04.2006 üldkoosolekul vastu võetud otsuse punkt 7

Tsiviilasi nr 2-11-58444 on MTÜS § 241 lg 1 järgi tühine. Otsus rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, s.o ÜVVKS § 8 lg-t 4, mis sätestab, et leping ühisveevärgivee võtmiseks sõlmitakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel, mis peab sisaldama muuhulgas võetava vee mõõtmise ja ärajuhitava reovee arvestamise korda ja veevarustuse ja ka kanalisatsiooni teenuse ees tasumise korda. Kuni 31.10.2010 kehtinud ÜVVKS § 14 lg 2 järgi kehtestatakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind valla- või linnavalitsuse poolt. Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määrusega nr 37 kehtestatud Tallinna ühisveervärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 24 lg 1 kohaselt klientidele antav vesi mõõdetakse veeettevõtja poolt paigaldatud veearvesti järgi. Maakohtu seisukoht, et korteriühistu vee arvestamise ja selle eest tasumise korra seadusevastane kehtestamine üldkoosoleku otsusega ei ole otsuse tühisuse aluseks, ei arvesta üldiste huvidega. Veevarustuse teenuse seost avaliku huviga on analüüsinud Riigikohus asjas nr 3-2- 1-164-09 p 30. Seadusega kehtestatud piirangud vee hinnale ja nõuded vee arvestamise korrale on kehtestatud veevarustuse kättesaadavuse huvides kõigile inimestele. Antud juhul otsustas korteriühistu 05.04.2006 üldkoosolek arvestada liikmete vee kuutarbimiseks näidu esitamata jätmise korral 10 m3 külma ja 10 m3 sooja vett. Tasaarvestust hiljem ei teostata ja näidu võtmisel tuleb lisaks juba makstud arvestuslikule tarbimisele maksta tegelikult tarbitud vee, kanalisatsiooni ja vee soojendamise kulude eest. Ühistu liikmete otsus kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatust erineva vee arvestamise korra ning tagasiarvestuse mittetegemise tulemusena tasub tarbija 20 m3 vee eest rohkem, kui on kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud vee hind. Diskrimineerimise ärahoidmise ja vee kättesaadavuse huvides ei ole lubatud kellelgi peale seaduses nimetatud isikute reguleerida vee hinda ja kehtestada selle arvestamise korda. Kuna korteriühistul polnud õigust vee tarbimise eest arvestamise korda ja hinda kehtestada, polnud ühistul õigus küsida ka selle eest viivist. Tarbimist ületavas osas ei ole tasu korteriühistu majandamiskulu ning viivis on alusetu ka selle tõttu, et KÜS § 7 lg 4 ei ole kohaldatav. Maakohus ei ole ülaltoodud seadusesätete ja argumentatsiooniga arvestanud. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, mistõttu tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ta vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus alljärgmist. Maakohus ei kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme ebaõigesti. Kaevatav kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt põhjendamata. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et korteriühistu üldkoosoleku 05.04.2006 otsus vee eest tasumise korra kohta (punkt 7) ei ole tühine. Antud juhul on üldkoosoleku otsusega otsustatud majandamiskulude jagamise alused ühistu liikmete vahel. Iseenesest on õige apellandi väide, et KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinevaid aluseid majandamiskulude jagamiseks liikmete vahel võib kehtestada ainult põhikirjas, mitte üldkoosoleku otsusega. Samas ei too vastuolu seadusega üldjuhul iseenesest kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust. Kuivõrd korteriühistuseaduses ei ole reguleeritud üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid, tuleb KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldada mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 241 lg 1 määratleb juhud, millal on üldkoosoleku otsus tühine. Praeguse vaidluse puhul ei ole tegemist sellise juhtumiga. KÜS § 151 lg 1 ei ole kehtestatud võlausaldajate kaitseks või muu

Tsiviilasi nr 2-11-58444 avaliku huvi tõttu, vaid reguleerib korteriühistu ja selle liikmete vahelisi suhteid. Korteriühistuseaduses ei ole sätestatud, et KÜS § 151 lg-ga 1 vastuolus olev üldkoosoleku otsus oleks tühine. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et korteriühistu oleks otsusega asunud vee hinda määrama, milleks ei ole tal seadusest tulenevalt õigust. Tegemist ei ole hinna määramisega, vaid paljukorterilises elamus tarbitud vee koguse jaotamisega ühistu liikmete vahel. Korteriühistu ja tema liikme vaheline suhe ei ole vee-ettevõtja ja kliendi suhe ÜVVKS mõttes. ÜVVKS § 8 lg 4 ei välista korteriühistu üldkoosoleku pädevust kehtestada ühistu liikmetele tarbitud vee arvestamise korda. Pealegi rakendus konkreetse liikme veekulu arvestuslik kord vaid siis, kui ühistu liige ei täitnud (korduvalt) veemõõdikute näitude esitamise kohustust. Mingist abstraktsest avalikust huvist ei ole ka seetõttu põhjust rääkida. Maakohus märkis õigesti, et olukorras, kus üldkoosoleku otsust ei ole tähtaegselt vaidlustatud, on see KÜS § 13 lg 4 kohaselt elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korterühistu liikmetele kohustuslik. KÜS § 151 lg 1 (aprillis 2006 kehtinud redaktsioonis) kohaselt peab eluruumi omanik lisaks majandamiskuludele (kitsas tähenduses) tasuma muuhulgas veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Nimetatud teenustega seotud kululiikide jagamist ühistu liikmete vahel viidatud säte ei reguleerinud. Ka sel põhjusel tuleb korteriühistu 05.04.2006 otsust pidada kehtivaks ja liikmetele kohustuslikuks. Maakohus viitas põhjendatult asjaolule, et üldkoosoleku otsusega reguleeritud vastav kulujaotus oli kehtinud juba pikka aega, seega muutunud ühistu siseseks tavaks.

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

Ü. Jänes

U. Loonurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.