teatavaks 21. mai 2012.a Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
avalikult
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-58444
Tsiviilasi
OÜ ALhagi Korteriühistu Xxx vastu alusetult saadud raha tagastamiseks 3 473.11 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised
ja
nende Hageja OÜ AL(registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, Sakala 18, 10141 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja Korteriühistu Xxx(registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige IS (elektronpost XXX) Kostja
lepinguline
esindaja
advokaat
Ahti
Kuuseväli
(Advokaadibüroo HETA Biin ja Pihlakas, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
8. mai 2012.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus Kostja lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ AL hagi Korteriühistu Xxx vastu alusetult saadud raha tagastamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Menetlusosaliste menetluskulud jätta hageja kanda.
Välja mõista hagejalt vähem tasutud riigilõiv 63.91 eurot riigituludesse.
3.Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011
AS-is
SEB
Pank,
arvelduskontole nr
221023778606 Swedbank AS-is, arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2900078444. Makse selgituseks tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number ning kui isik ei tasu riigilõivu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub.
4.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.05.2012.a). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.OÜ AL(hageja) esitas 29.11.2011 maakohtule hagi Korteriühistu Xxx(kostja) vastu alusetult saadud raha tagastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja perioodil 03.03.2011 kuni 23.08.2011 korteriomandi asukohaga XXXomanik. Korteri endisel omanikul NL’il oli võlgnevus korteriühistu ees summas 8 221.20 eurot, mille sissenõudmiseks esitati maakohtule hagi (tsiviilasi nr 2-10-21059). 25.08.2011 tasus hageja ühistule võlgnevuse summas 8 722.98 eurot ja korteriühistu loobus hagist nõude rahuldamise tõttu ning menetlus lõpetati. Hageja leiab, et kostja on saanud alusetult põhivõlgnevusena 2 465.67 eurot koos sellelt tasutud viivisega 1 007.44 eurot. Hageja nõuab saadu summas 3 473.11 euro tagastamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel. Nõude aluseks on asjaolu, et korteriühistu on arvestanud liikmele vee eest kulusid tegelikku tarbimist arvestamata. Hageja leiab, et 05.04.2006 korteriühistu üldkoosoleku otsus vee arvestamise osas on tühine, sest rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosolekul võeti vastu otsus, mis nõuab põhikirja muutmist, kuid kokkukutsumise teates polnud päevakorra osas märgitud põhikirja muutmist. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt saab
majandamiskuludest erineva arvestuse kehtestada vaid põhikirja muutmisega. 29.03.2012 menetlusdokumendis hageja muutis oma seisukohti ning leidis, et vaidlusalune üldkoosoleku otsus on tühine, sest otsusega kinnitatud juhendi p 2 kehtestamine ei ole korteriühistu liikmete üldkoosoleku pädevuses. Selline kord peaks olema kehtestatud kohaliku omavalitsuse aktidega. Kostja vastus
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Esmalt leiab kostja, et nimetatud vaidluse osas on jõustunud kohtulahend. 21.10.2011 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-10-21059 lõpetati menetlus vaidluses samade poolte vahel, sama eseme üle ja samal alusel. Seega esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kostja ei nõustu, et 05.04.2006 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 7 on tühine. Üldkoosolek viidi läbi seaduslikult ja seal vastu võetud otsused on õiguspärased. Nimetatud otsus kuulub üldkoosoleku pädevusse KÜS § 2 lg 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p 8 alusel. Otsust vaidlustatud pole. Kostja põhikirja p 3.2.1 kohaselt peab ühistu liige täitma ühistu põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Kostja ei nõustu, et vee arvestamise kord on vastuolus KÜS § 151 lg 1 sätestatu ja põhikirjaga. Tulenevalt põhikirja p 3.2.4 teisest lausest peab ühistu liige lisaks majandamiskuludele tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojaveevarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Korteriühistu endine liige jättis igakuiselt veenäidud esitamata ega pöördunud ühistu esindaja poole üldkoosoleku poolt vastuvõetud juhendi „korterite vee eest tasumise korra“ p 3 tulenevalt, et kokku leppida temale sobiv vee eest tasumise kord. Hageja ei ole tõendanud vee mittetarbimist. Hageja ei ole suutnud selgitada, miks veemõõtja lõppnäit juulis 2011.a on väiksem varasemast (juuli 2008.a) lõppnäidust. Viimati kontrollis kostja veemõõtjate näite 24.03.2006, mille kohta koostati akt. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.
4.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • Hageja oli korteriomandi asukohaga XXX omanik ja korteriühistu liige; • Hageja võõrandas korteriomandi 23.08.2011 ning selle lepingu p 2.2.2 kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et ostuhinnast tasutakse 8 722.98 eurot kostjale võlgnevuse katteks (t lk 93-100); • Harju Maakohtus oli menetluses korteriühistu hagi NL’i vastu (menetluses kostja vahetati) perioodi 30.04.2007 kuni 30.04.2011 eest võlgnevuse väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-10-21059), milles menetlus 21.10.2011 määrusega lõpetati seoses hagist loobumisega, sest võlgnevus tasuti (t lk 129-132); • Hageja nõuab käesolevas hagis tsiviilasja nr 2-10-21059 menetluse käigus tasutud võlgnevust osaliselt tagasi perioodi juuli 2008.a (arve 15.08.2008) kuni märtsi 2011.a (10.04.2011) osas.
5.Kohtu hinnangul puudub alus käesolevas asjas menetluse lõpetamiseks. Menetluse lõpetamise tagajärjed on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sättes, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu
menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on hagejaks tsiviilasja nr 2-10-21059 kostja, kes nõuab alusetult saadud raha tagastamist.
6.Puudub vaidlus, et hagejal ja eelmisel korteri nr 123 omanikul oli majandamiskulude võlgnevus korteriühistu eest ning see tasuti. Käesolevas asjas leiab hageja, et ta tasus kostjale summa alusetult ning sellises ulatuses ei ole tema ega eelmine korteriühistu liige teenust tarbinud. Asjaolu, et korteriühistule tasuti võlgnevus eelnevalt hoiustatud notarikontolt 23.08.2011 korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingus sätestatud tingimustel, ei mõjuta hageja nõudeõiguse olemasolu. Vaidlusaluse summa on korteriühistule tasunud hageja talle makstavast ostuhinnast. Hageja leiab, et on alusetult tasunud vee, kanalisatsiooni ja vee soojendamise eest ning lisaks sellelt võlgnevuselt arvestatud viivist 0.07% tasumata summalt päevas (võlgnevuse arvestus t lk 6-7). Kostja ei vaidle summade arvestusele vastu (t lk 136).
7.KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Nõude eeldusena tuleb kontrollida, kas 05.04.2006 üldkoosoleku otsuse p 7 on kehtiv. 05.04.2006 on korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud p 7 otsus korterite vee eest tasumise korra kohta, mis on sätestatud juhendis (t lk 75). Puudub vaidlus, et selle juhendi poolt üldkoosolekul hääletati ja see võeti otsusena vastu. Nimetatud korra p 1 kohaselt: korterite veemõõtjate näidud tuleb iga kuu vahemikus 25. kuupäevast kuni kuu lõpuni panna 1. sissekäigu välisseinal olevasse veemõõtjate kasti; p 2 kohaselt näidu mitte esitamisel arvestatakse esimesel kuul eelmise kuu keskmist tarbimist, edaspidi arvestatakse kuutarbimiseks 10 m3 sooja ja 10 m3 külma vett (vastavalt tuleb maksta ka kanalisatsiooni ja vee soojendamise eest). Hiljem tasaarvestust ei teostata ja näidu võtmisel tuleb lisaks juba makstud arvestuslikule tarbimisele maksta tegelikult tarbitud vee, kanalisatsiooni ja vee soojendamise kulude eest; p 3 kohaselt korteriomanikud, kel ei ole mingil põhjusel võimalik igakuiselt näite esitada, võivad raamatupidajale teha avalduse, mille alusel on võimalik kehtestada vee eest tasumise kord antud korteri osas. Avalduses tuleb näidata näitude esitamise sagedus, mis ei tohi olla väiksem kui 6 kuus. Näitude esitamisel tehakse tasaarveldus.
8.KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 ja 2 (kohaldatavas redaktsioonis) kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
9.Korteriühistuseaduses ei ole reguleeritud üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid, mistõttu kohaldub KÜS § 1 lg 2 kohaselt MTÜS § 241 lg 1 ja 2 sätted. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt
üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
10.Kostja põhikirja p 3.2.4 teise lause kohaselt lisaks majandamiskuludele peab ühistu liige tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojaveevarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et korteriühistu liige ei esitanud korteriühistule veenäite. Kohtule on esitatud allkirjastatud akt, mille kohaselt 24.03.2006 on sooja vee näit 0073,26 ja külma vee näit 0102,67 (t lk 133). Vaidlusalusel perioodil on sooja vee näit 105 ja külma vee näit 133 (t lk 8-39) ning viimasel 09.08.2011 arvel nr 201108-319201231 on sooja vee näit 87,010 ja külma vee näit 128,900, ehk siis väiksemad kui varasematel arvetel (t lk 40). Hageja esindaja ei oska seletada, kuidas on näidud väiksemad, kui varasematel arvetel. Samas pooled ei vaidle, et korteriühistu esindaja ja kostja käisid näitu fikseerimas. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et arvel nr 201108-319201231 on tegemist mõlema poole poolt fikseeritud näitudega. Samuti ei ole hageja tõendanud, milline on tegelik vee tarbimine vaidlusalusel perioodil olnud. Eeltoodud arvetest nähtuvalt on näha, et kostja arvestas korteriühistu liikmele tarbitud vett vastavalt 05.04.2006 üldkoosolekul vastu võetud otsuse p-le 7. Hageja on menetluse käigus loobunud väitest, et otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Hageja leiab, et 05.04.2006 üldkoosolekul vastuvõetud otsus ei kuulu korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. MTÜS § 19 (kohaldatavas redaktsioonis) on sätestatud üldkoosoleku pädevus, mille p 6 kohaselt üldkoosoleku pädevusse kuulub muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
11.Esitatud asjaoludel leiab kohus, et 05.04.2006 üldkoosoleku otsuse p 7 ei ole tühine. Kohus ei nõustu hageja väitega, et nimetatud otsus on tühine seetõttu, et selline otsus ei kuulunud korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. Puudub vaidlus, et korteriühistu vahendab oma liikmetele vee ja kanalisatsiooni teenust. Tegemist on majandamiskuludega KÜS § 151 lg 1 mõttes. Kuigi KÜS § 151 lg 1 sätestatust erinevaid aluseid majandamiskulude jagamiseks korteriühistu liikmete vahel võib kehtestada ainult põhikirjas, mitte üldkoosoleku otsusega, ei too see vastuolu seadusega üldjuhul iseenesest kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10 p 15). Vahendatud teenuste kulujaotus võib olla välja kujunenud hageja liikmete üldkoosoleku otsuste alusel või tavana (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-52-12 p 12). Seaduses ei ole sätestatud, et KÜS § 151 lg 1 vastuolus olev üldkoosoleku otsus oleks tühine. KÜS § 151 lg 1 ei ole kehtestatud võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu, vaid see säte reguleerib korteriühistu ja selle liikmete vahelisi suhteid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10 p 15). Samuti ei pea 05.04.2006 üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud. Menetluse käigus loobus hageja väitest, et otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Hageja ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid ega tuginenud üldkoosoleku otsuse tühisusele heade kommete vastasuse tõttu. Kui otsus ei vasta headele kommetele, peab hageja neid asjaolusid tõendama. Eeltoodust tulenevalt puudub alus nõude rahuldamiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel, kuna hageja poolt kostjale makstud majandamiskulud on makstud kooskõlas 05.04.2006 üldkoosoleku otsuse p-ga 7.
12.Kohtu hinnangul on asja hind hagi menetlusse võtmisel määratud valesti ja seda tuleb muuta. TsMS § 136 lg 4 teise lause kohaselt kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 2 465.67 eurot ning märkinud 1 007.44 eurot
kõrvalnõudena TsMS § 133 lg 2 tulenevalt. Käesoleval juhul ei ole tegemist kõrvalnõudena esitatud viivisenõudega, kuna hageja nõuab kostjalt alusetult makstud raha tagastamist ning nimetatud nõudelt ei ole hageja seadusjärgset viivist arvestanud. Hageja nõue tervikuna on käsitletav põhinõudena ning TsMS § 133 lg 1 tulenevalt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Seega on hagihind maakohtus 3 473.11 eurot ja tasutav riigilõiv riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt on 543.24 eurot. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 179 lg 1 tuleb hagejalt riigi tuludesse välja mõista vähem tasutud riigilõiv summas (543.24-479.33) 63.91 eurot. TsMS § 179 lg 5 ja 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.