2-11-63066/24 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused (tl 9-12) Pooled sõlmisid laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 13 000 krooni (830,85 eurot). Hageja kandis nimetatud laenusumma kostja kontole 19.05.2008. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama igakuiste maksetena vastavalt eelnevalt hageja poolt saadetud makseblankettidele. Kostja rikkus omapoolset kohustust, mistõttu ütles hageja 10.09.2011 laenulepingu üles ja nõudis kogu võlgnevuse kohest tasumist. 28.03.2012 seisuga (hagi koostamise aeg) võlgneb kostja hagejale 1581,73 eurot, millest 790,47 eurot on põhinõue, 667,31 eurot intress perioodi 22.05.2008 kuni 10.09.2011 eest, 34,43 eurot viivis perioodi 11.09.2011 kuni 27.03.2012 eest ja 89,52 eurot kahju. Hageja on lähtunud intressi arvutamisel lepingus fikseeritud määrast. Viivist on hageja arvestanud seadusjärgses määras. Hageja kahju seisneb inkassofirmale makstud teenustasus. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1581,73 eurot. Hageja lisas avaldusele koopia 15.05.2008 laenutaotluse kinnitusest laenutaotluse rahuldamise kohta, maksekorraldusest taotletud summa kostja kontole kandmise kohta, eralaenu tingimustest, makseblankettidest, 10.09.2011 teatisest (viimane meeldetuletus) lepingu ülesütlemise kohta ja 28.09.2011 nõudekirjast (tl 13-57). Kostja vastus hagile (tl 74, 79) Kostja tunnistab laenu võtmist summas 13 000 krooni. Kostja märgib, et tal tekkisid raskused laenu tagastamisel, kuna oli vaja koguda raha 10 rummi puude ostmiseks. Kostja palus sellega seoses maksepuhkust, mida talle ei võimaldatud. Kostjal ei ole nõutud rahasummat kuskilt võtta, sest tema pension on 244,26 eurot kuus. Kostja on südamehaige ja diabeetik, mistõttu kulub suur osa tema sissetulekust ravimitele, ülejäänud osa aga maksudele ja elamiskuludeks. Kostja lisas vastusele koopia perearsti tõendist (tl 80). 02.10.2012 kohtuistung (tl 95) Hageja lepingulise esindaja selgituse kohaselt tuleb eralaenu taotluse kinnitust lugeda laenulepingu sõlmimiseks. Hagejal ei ole esitada laenulepingut kui sellist ega maksegraafikut. Suures osas on kostja poolt tasutud maksed arvestatud intressi katteks. Eelduslikult on laen võetud neljaks aastaks, kuid seda on võimalik täpsustada. Hageja on nõus asja edasise menetlemisega kirjalikus menetluses. Kostja seletuse kohaselt ei ole temale laenulepingut ega maksegraafikut saadetud. Kostja ei mäleta enam mitmeks aastaks ta laenu võttis. Kostja on võetud laenust osa hagejale ära maksnud, kuid arusaamatuks jääb, mille katteks ja kui suur summa on arvestatud. Kostja ei ole nõus hagis taotletud summaga ja palub selle vähendamist. Kui laenu sai võetud, siis öeldi kostjale, et intressi ei tõsteta, kuid intressi tõsteti mitmel korral. Kostja on nõus edaspidi asja menetlema kirjalikus menetluses. Hagi täpsustus (tl 97-99) Kostja taotles interneti teel hagejalt laenu viieks aastaks. Kuivõrd kostja ei vaidlusta laenu saamist, tuleb laenuleping lugeda sõlmituks vaatamata asjaolule, et hagejal ei ole säilinud laenutaotlust. Kostja on allkirjastanud eralaenu taotluse kinnitamise avalduse, nõustudes selles laenu tingimustega ja kohustudes neist kinni pidama. Lepingu tingimustest nähtuvalt leppisid pooled kokku intressimääras 2% kuus. Kostjale on teatatud intressimäära suuruse muutumisest ning sellega on hageja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenesid üldtingimustest, täitnud. Hageja hinnangul ei ole intressimäär liigkõrge, mistõttu ei saa seda tingimust lugeda kostjat ebamõistlikult kahjustavaks. Kostjale esitati igakuiselt laenukonto väljavõtted, kust nähtub muu hulgas ka makse tähtaeg ja osamakse suurus. Kuivõrd kostja ei ole asjakohaseid ning arvestatavaid vastuväiteid hagile esitanud, palub hageja hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses. Kostja vastus (tl 104) 2(6)

netosumma 13 000 krooni. Kohtule esitatud andmete kohaselt on kohtu arvates tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepinguga VÕS § 52 järgi: leping on sõlmitud finantsteenuse osutamiseks; hageja on tegutsenud oma majandus- või kutsetegevuse raames ja lepingu teine pool on tarbija; leping on sõlmitud hageja poolt sidevahendite kasutamisele ülesehitatud teenindussüsteemis; lepingu sõlmimisele on eelnenud hageja tehtud pakkumus või ettepanek teha pakkumus; pooled ei viibinud lepingu sõlmimise ajal üheaegselt samas kohas ning lepingu sõlmimiseks tehtud tahteavaldused edastati sidevahendite abil. Kohus selgitab, et VÕS § 410 lg 1 kohaselt ei ole VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmete tahteavalduses märkimine kohustuslik juhul, kui vastavad andmed esitati tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliselt, et tarbija sai nende andmetega enne lepingu sõlmimist põhjalikult tutvuda. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja teavitamine VÕS § 404 lg-s 2 märgitud andmetest on toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hagejal ei ole esitada lepingut. Hagiavalduse täpsustuses (tl 97-99) on hageja märkinud, et tal ei ole säilinud ka kostja laenutaotlust, kust nähtuks laenu tagasimakse periood (VÕS § 404 lg 2 p 3). VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmed ei nähtu ka laenu tingimustest (tl 13), va lepingu sõlmimisel kehtiv intressimäär aasta kohta 24%. Laenu tingimustes märgitud krediidi kulukuse määr aasta kohta (VÕS § 404 lg 2 p 6 ja § 406) ei kehti kostja kohta, kuivõrd kostja võttis krediiti 13 000 krooni ja hageja väitel viieks aastaks, samas kui laenu tingimustes märgitud krediidi kulukuse määr 26,8% on saadud 10 000 krooni suurust laenu ja kolme aastast tagasimakseperioodi arvestades. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et hageja ei ole täitnud kostjale kui tarbijale antava teabe miinimumnõudeid, mis peaks kindlustama piisava ülevaate isiklikult talle lepinguga võetavatest kohustustest ja laenu maksumusest lepingu sõlmimise ajal. Kohtu hinnangul ei ole kostja seetõttu saanud hinnata, kas võetavad rahalised kohustused on talle täitmiseks jõukohased. Pikema tagasimakse perioodi puhul on küll igakuine makse reeglina väike, kuid perioodi vältel makstakse intressidega koos tagasi sageli suurem summa, kui lühema tähtajaga ja kõrgema kuumaksega laenu korral. Eeldusel, et kostja võttis krediiti 13 000 krooni tagasimakse tähtajaga viis aastat igakuise makse suurus 373 krooni (nähtub makseblankettidelt), on antud laenu esialgne maksumus 22 380 krooni (5 × 12 × 373). Nimetatud summa pidanuks kostja hagejale tagasi maksma, kusjuures tagastatav krediidisumma sellest on 13 000 krooni ja intress 9380 krooni. Kuivõrd tegemist on muutuvate tingimustega krediidilepinguga, tuli hagejal kostja jaoks välja arvutada algsete laenutingimuste kohane maksete kogusumma (krediidi brutosumma), et kostja saanuks otsustada, kas ta võtab sellistel tingimustel laenu (VÕS § 404 lg 2 p 2). Laenu tingimustest ei nähtu ka asjaolu, et tegemist on annuiteetmaksetega, mis tähendab seda, et kuigi kogu tagasimakse perioodi vältel on osamakse suurus sama, on laenu tagasimaksmist alustades suurem osakaal intressidel. Antud juhul on kostja maksnud hagejale tagasi 738,92 eurot, millest hageja on 633,69 eurot arvestanud intressi katteks ning vaid 105,23 eurot põhinõude katteks (nähtub makseblankettidelt).

12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hageja nõude 22% ulatuses (349,72 eurot 1581,73 euro suurusest nõudest), jätab menetluskulud 22% ulatuses kostja kanda ja 78% ulatuses hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 191,73 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud 143,80 eurot) ning lepingulise esindaja kulud 260 eurot, kokku seega 451,73 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõiv 191,73 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ja need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Hagiavaldusest nähtuvalt on esindaja kulutanud kokku 4 töötundi hinnaga 65 eurot tund (materjalidega tutvumine, seisukoha kujundamine ning hagiavalduse koostamine koos tõendite kogumise ja koopiate tegemisega). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 130 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 321,73 eurot (191,73 + 130). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 22% menetluskuludest, milleks on 70,78 eurot.