Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik Kaupmehe Järelmaks OÜ (edaspidi hageja) ja Alvin Piht (edaspidi kostja) sõlmisid 20.04.2011. a järelmaksulepingu nr *, mille kohaselt andis hageja kostjale üle taotletava järelmaksu summas 337,50 eurot, millest 319 euro eest soetas kostja 20.04.2011. a Klick Eesti AS-le kuuluvast kauplusest järelmaksuga Sony Playstation 3 ning 18,50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Pooled leppisid kokku järelmaksu intressis 17,9004% järelmaksu summalt aastas. Lepingu kohaselt kuulus järelmaksu püsimaksete tähtaegse tasumata jätmise korral kostjale automaatselt väljastamisele krediit järelmaksu püsimakses sisalduva järelmaksu summa ulatuses ning krediidisummalt kohustus kostja tasuma krediidiintressi 29% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule KAUPMEHE JÄRELMAKS OÜ järelmaksulepingute üldtingimusi nr *, vers. 2.2. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 10.05.2011.a millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Kuivõrd kostja lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelne menetlus jäi tulemusteta, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja ütles 20.09.2011. a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kostjale 21.06.2011, 26.07.2011 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 26.08.2011.a saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 20.09.2011. a saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest kokku summas 51.12 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist järelmaksu intressidena ega krediidiintressidena võlgnetavate summade katteks tasunud ühtegi makset, on lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintress summas 62,59 eurot ning tasumata järelmaksuintress summas 38,09 eurot. Viivist arvutab hageja krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 29% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisest kuni hagi koostamiseni on muutunud sissenõutavaks viivis summas 59,67 eurot. Hagiavaldusega palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr * tuleneva võlgnevuse summas 548,97 eurot, millest põhivõlg on 337,50 eurot, järelmaksuintress 38,09 eurot, krediidiintress 62,59 eurot, viivis 59,67 eurot ning võla sissenõudmiskulud 51,12 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise 29% aastas põhinõudelt (337,50 eurot) alates 03.05.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 10.05.2012 esitas hageja OÜ Kaupmehe Järelmaks Pärnu Maakohtule hagi Alvin Piht’i vastu 548,97 euro ja viiviste nõudes. 23.05.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. Kostjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, kuna kostja ei ela registrijärgses elukohas ja teistel kohtule teadaolevatel aadressidel ning ei vasta e-posti teel saadetud kirjadele. 24.09.2012 esitas hageja kohtule taotluse menetlusdokumendi kättetoimetamiseks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. 08.11.2012 kohtumäärusega toimetati kostjale menetlusdokumendid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kostja hagiavaldusele vastust esitanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 23 kohaselt võib enne 01.01.2013 esitatud hagile vastamata jätmise korral teha tagaseljaotsuse üksnes hageja taotlusel. Hagiavalduse esitamise ajal (10.05.2012) kehtinud TsMS § 407 lg 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on 10.05.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 3-7/.

Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 548,97 euro väljamõistmist kostjalt, millest põhivõlg on 337,50 eurot, järelmaksuintress 38,09 eurot, krediidiintress 62,59 eurot, viivis 59,67 eurot ning võla sissenõudmiskulud 51,12 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 29% põhinõudelt aastas alates 03.05.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: 20.04.2011. a poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu nr * koos järelmaksulepingu maksegraafiku ja lepingu üldtingimustega /tlk 8-12/; kostjale 26.08.2011 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse /tlk 13/; 20.09.2011 kostjale saadetud lepingu ülesütlemisavalduse /tlk 14/; kostjale 21.06.2011 ja 26.07.2011 saadetud võlateatised /tlk 15-16/ ja kaupmehe Järelmaks OÜ hinnakirjad /tlk 17, 18/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt on kostja kohustatud krediidisumma

tagastamisega viivitamisel tasuma krediidiandjale viivist lepingujärgses krediidiintressi määras, s.o 29% võlgnetavalt summalt aastas. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates 03.05.2012, kuid hagiavaldus on kohtule esitatud 10.05.2012, seega on TsMS § 367 alusel põhjendatud kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, ehk viivis alates 10.05.2012. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Eeltoodud seadusesätete alusel tuleb kostjalt Alvin Piht’ilt hageja Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 548,97 eurot, millest põhivõlg on 337,50 eurot, järelmaksuintress 38,09 eurot, krediidiintress 62,59 eurot, viivis 59,67 eurot ning võla sissenõudmiskulud 51,12 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina, s.o 29% aastas põhinõudelt (337,50 eurot) alates hagiavalduse esitamisest (10.05.2012) kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuna kostjale on menetlusdokumendid senises menetluses kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis on kohus seisukohal, et kohtulahend tuleb kostjale samuti kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, mistõttu jätab kohus hageja kanda 1% menetluskuludest ja kostja kanda 99% menetluskuludest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 76,69 eurot /tlk 25/, mille tasumist on kohus kontrollinud 21.05.2012 /tlk 29/.

Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 99% hageja poolt tasutud riigilõivust summas 75,92 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabiteenuse osutamise eest makstud tasu summas 95 eurot. Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ on 26.04.2012 esitanud hagejale Kaupmehe Järelmaks OÜ-le arve nr * summas 95 eurot /tlk 19/, mille hageja on 30.04.2012 tasunud täies ulatuses /tlk 24/. Kohus leiab, et nimetatud kulu on põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt tasutud riigilõivust 99% ehk 75,92 eurot ning õigusabikuludest 99% ehk 94,05 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Väljatrükk õige 09.01.2013

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.