lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-44262/10

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 09.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-44262/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1649
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Irma Külavee

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2013, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere

Tsiviilasja number

2-12-44262

Tsiviilasi

ASAS-i Swedbank hagi E S` S` vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: AS Swedbank (end. Hansapank AS, reg.-kood 10060701), Liivalaia 8, 15040 Tallinn, esindaja – Elis Vija, aadress: Liivalaia 8, 15040 Tallinn; e-post: [email protected] Kostja: E S (ik xxxx), aadress: xxxx 556,51 eurot

523,85 euro

Hagihind Kohtuistung toimus

08.01.2013

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi täielikult tagaseljaotsusega. Välja mõista E S`ilt S`ilt (ik xxxx xxxx) Swedbank ASAS-i (reg.(reg.-kood 10060701) kasuks võlgnevuse katteks kokku 523,85 eurot (viissa (viissada viissada kakskümmend kakskümmend kolm eurot ja 85 senti), senti), (sellest (sellest põhivõlgnevus – 406,76 eurot, intressid -30,66 eurot ja viivised – 86,43 eurot). Välja mõista E S`ilt S`ilt alates 31.10.2012 31.10.2012 Swedbank ASAS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (406,76 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista E S`ilt S`ilt hageja ASAS-i Swedbank kasuks menetluskulude katteks välja kokku 147,93 147,93 eurot (ükssada nelikümmend nelikümmend seitse eurot ja 93 senti). senti). Välja mõista E S`ilt S`ilt Swedbank ASAS-i kasuks viivis menetluskuludelt (147,93 (147,93 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagatagaseljaotsuse tegemise aluseks, aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vas-vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vas tav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I Asjaolud ja hageja nõue. nõue. AS Swedbank esitas 31.10.2012 Viru Maakohtule hagi E S` vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud. 21.08.2007 sõlmisid Swedbank AS (edaspidi hageja) ja H S (edaspidi laenusaaja; ik xxxx) laenulepingu nr 07-157324-VL summas 13 500 EEK intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.09.2011. Laenusaaja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.03.2010. Alates 11.12.2009 kuni 19.03.2010 ei maksnud laenusaaja laenu täies ulatuses tagasi, olles viivituses 4 (neli) üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). Laenusaaja H S suri xxxx. PärS § 130 lg 1 alusel lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. PärS § 119 tulenevalt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud ning tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Hagejale teadaolevalt ei ole E S pärandi vastuvõtmisest loobunud ja seega on laenuvõtja õigused ja kohustused temale kui H Si pärijale üle läinud. 05.04.2011 saatis hageja kostjale teatise tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 20.04.2011. 24.10.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 523,85 eurot, s.h. põhiosa 406,76 eurot, intress 30,66 eurot ajavahemiku 11.22.2009 - 19.03.2010 eest ja põhiosa viivis 86,43 eurot (11.01.2010 - 24.10.2012). Kuna kostja ei ole täitnud lepingujärgseid kohustusi, esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. Maksekäsu kiirmenetluses on hageja tasunud riigilõivu summas 47,93 eurot.

Hageja tugineb oma nõudes veel võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102; 113 lg 1; 94 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-idele 79; 133 lg 1 ja lg 2; 139; 162; 173; 339; 340; 363; 367 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – laenuleping ja selle andmed, sooritatud operatsioonid, võlgnevuse arvestus, teatis võlgnevuse tasumiseks, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta, hageja esindaja volikiri. II Kostja vastuväited. vastuväited. Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil. III Kohtuistungil tuvastatud asjaolud. 08.01.2013 toimunud kohtuistungile ilmus hageja. Kostja kohale ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest hagejale ega kohtule ei ole teatanud. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja volitatud esindaja seletuse kohaselt oli hageja enne hagiavalduse kohtusse esitamist väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadaannete alusel veendunud, et laenusaaja H Si pärijad ei ole pärandist loobunud. Rahvastikuregistri andmetel on laenusaajal H Sil kaks seadusjärgset pärijat - tütred M S ja E S. Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses (tsiviilasi nr 2-11-36388) M S ja E S vastu esitatud nõudes on rahuldatud solidaarvõlgnikest M S vastu esitatud nõue 03.09.2012 koostatud maksekäsu määrusega. Samas on E Si suhtes maksekäsu kiirmenetluses avaldus jäetud rahuldamata põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada (TsMS § 483 lg 2 p 3). Hageja esindaja andmetel ei ole M S poolt maksekäsu määrust täidetud ning võlgnevus hageja ees on tasumata. Hageja taotleb TsMS § 413 alusel E Si poolt kohtuistungile ilmumata jätmisest tulenevalt tema suhtes tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, kinnitades, et mõlema solidaarvõlgniku suhtes tehtud kohtulahendite täitmisel jälgitakse võlgnikelt sissenõutavate summade laekumist hagiavalduses nõutud summade piires. Menetluskulud (kokku summas 147,93 eurot) palub hageja jätta kostja kanda ning need tagaseljaotsuse tegemisel ka rahaliselt kohtu poolt kindlaks määrata. IV Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on väljastanud 19.12.2012 kostjale kohtukutse 08.01.2013 toimuvale kohtuistungile ilmumiseks. Kostja on nimetatud kohtukutse 27.12.2012 isiklikult allkirja vastu kätte

saanud, kuid kohtuistungile ei ole ilmunud ja mitteilmumise põhjustest ei ole kohtule teatanud. Kohtukutse väljastamisel hoiatas kohus kostjat kohtuistungile mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest. Kostja ei ole ka hagiavaldusele kohtu poolt nõutud tähtajaks vastust esitanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal on olnud piisavalt aega soovi korral oma vastuväidete esitamiseks ja ka kohtuistungiks ettevalmistamiseks, mistõttu kostja mitteilmumise tõttu ei pea kohus kohtuistungi edasilükkamist põhjendatuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Lisaks kostja vastu nõude esitamisel hageja poolt pärimisseaduses sätestatule tuginemisele, on hageja antud võlasuhte puhul tuginenud ka võlaõigusseaduses sätestatule. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohtuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellele tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja kinnituse kohaselt ei ole kostja võlakohustust hageja ees täitma asunud. Kostja võlgneb hagejale kokku 523,85 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 406,76 eurot, intressid - 30,66 eurot ja viivised – 86,43 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest 31.10. 2012.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. TsMS § 144 p 7 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on kohtuvälised kulud. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid: maksekorraldus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 47,93 eurot ja maksekorraldus nr 750, 31.10.2012 hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumist summas 100 eurot. Kokku moodustava hageja menetluskulud summas 147,93 eurot.

TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse käesolevas asjas ka esitanud. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus veel TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1; 410; 413 ja 444 lg 1 nõudeist. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 14. veebruaril 2013. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja