Kohtulahend

2-08-10446 läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.06.2010.a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes maakohtu otsuse põhjendusi. Riigikohtus rahuldas hageja kassatsioonkaebuse ning tühistas 31.03.2011.a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2010.a otsuse ja saatis uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2011.a otsusega tühistati Harju Maakohtu 13.05.2009.a otsus täies ulatuses ning jäeti poolte menetluskulud seoses antud kohtuasjaga 87% ulatuses LSK ja 13%ulatuses MK kanda. Hageja kassatsioonkaebuse alusel tühistas Riigikohus 23.05.2012.a otsusega nr 3-2-1-63-12 Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2011.a otsuse ja jättis jõusse Harju Maakohtu 13.05.2009.a otsuse ning jättis kostja kantud menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. LSK esindaja esitas 18.06.2012 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks (edaspidi: „avaldus“). Avalduses ja sellele lisatud menetluskulude nimekirjas on menetluskuluna näidatud õigusabikulud summas 42 095,43 eurot. 07.08.2012.a edastas kohus hagejale menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisadega. Hageja kinnitas avalduse kätte saamist 07.08.2012. 05.09.2012.a esitas hageja vastuväite menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja vastuväited Hageja arvates on menetluskulude nõue on ebamõistlikult suur (hageja advokaadikulud on 3 korda väiksemad); kinnistu arestimist ei pea õigeks (ei ole seaduses ette nähtud); on loonud Eesti kohtupraktikas pretsedendi, (finantseerinud kohtupidamise praktikat); on kaotanud kodu. Hageja palub kohtunikel võtta arvesse tema kohtupidamise kulud, hageja juba pensionil ja muu sissetulekuallikas puudub. Kohus edastas vastuväite kostjale 05.09.2012. Kostja esitas oma seisukoha vastuväitele 14.09.2012. Kostja seisukoht Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega ja neid alusetuteks. Kostja soovib eelkõige rõhutada, et menetluskulude nõue ei ole alusetult suur ning see vastab õigusabi mahule ning on põhjendatud ja mõistlik. Kõne all oleva kohtumenetluse algatas hageja M. K ise juba 19.03.2008a. ning kestis seega üle nelja aasta. Asjas on kokku tehtud seitse kohtuotsust s.h. kolm Riigikohtu poolt, kolm Ringkonnakohtu poolt, kusjuures kohtuotsuste paljusus on tulenenud M. K enda poolt kõrgema astme kohtutele esitatud kaebustest menetlusnormi rikkumise motiivil, mitte sisulisest asbektist, samas kui Nii Ringkonnakohus kui ka Riigikohus leidsid eelnevalt, et M. K on esitanud sisuliselt alusetu hagi. Seega on M. K ise alusetu kohtuvaidluse algatamisega põhjustanud kulusid kostjale ja iseendale. Lisaks rahale kulutas alusetu hagiga kostja närve ja rikkus kostja tervise. Ka kostja on pensionär nagu M. K enda kohta rõhutab.

2-08-10446 Siinjuures on põhjendatud märkida, et enne käesolevat kohtuvaidlust oli 2004a.märtsis M. K hagi alusel samas asjas algatatud kohtuvaidlus teise nõudega, mis lõppes M. K kaotusega, peale mida ta esitas teise alusetu hagi . Ka selles asjas põhjustas M. K kostjale alusetuid kulutusi. Ainetu on tema vastuväide, et tema advokaadi kulud olid väiksemad. Õiguslikult ja sisuliselt alusetu hagi esitamisega ei saagi õigusabi kulusid õiges ulatuses nõuda ja eeldada on, et M. K rajas õigusabi kulude maksmise positiivsele tulemusele, (äkki õnnestub võita põhimõttel ) kuna ta ei märgi kui suured need olid. Ainetu on väide, et kõne all oleva kohtuvaidlusega lõi ta kohtupraktika pretsedendi. Õiguslikult ja sisuliselt alusetu hagiga ei ole võimalik pretsedenti luua. Alusetu on väide, et ta kaotas kodu. K ei kaotanud kodu, sest nii enne kui ka peale kinnistu võõrandamist kasutas M. K elamut üürilepingu alusel. Samas pakuti talle enne võõrandamist osta kinnistu turuväärtusest 200 000EEK odavamalt, millest ta keeldus. Ka enne kohtuvaidluse algatamist pakuti talle osta kinnistu tema kasutuses olevas suuruses alla turuhinna, millest ta samuti keeldus Kostja jääb oma 18.06.2012a. avalduse juurde ja palub MK välja mõista tema kasuks õigusabi kulud summas 42 095.43€. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 tulenevalt on hagejal õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna esindaja kulude väljamõistmist. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja on käesoleva tsiviilasja menetlemisel kandnud menetluskulusid kokku summas 42 095.43 eurot. Avaldaja kinnitab, et kõik nimetatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-08-10446. Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldaja menetluskuludeks on õigusabikulud, mille tõendamiseks on lisatud OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo arved alljärgnevalt: XXX Kokku 532 360 EEK = 34 024.00 € XXX Seega kokku palub avaldaja kindlaks määrata neli aastat kestnud kohtumenetluses avaldaja kantud õigusabi kulud summas 42 095.43 eurot. Kostja taotleb ka avalduse tagamist, paludes seada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 3 alusel hageja omandis olevale kinnisasjale (kinnistusraamatu registriosa nr

2-08-10446 XXX) võõrandamise keelumärge. 04.07.2012.a on Harju Maakohtu kinnistusosakond edastanud avalduse tagamise taotluse kohtunikule otsustamiseks. 05.07.2012.a kohtumäärusega jättis Harju Maakohus antud asjas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tagamiseks rahuldamata. Järgnevalt analüüsib kohtunikuabi kostja poolt esitatud arveid ning õigusabiteenuste nimekirjas toodud toimingute vajalikkust ja põhjendatust. Selleks, et põhjendatust ja vajalikkust hinnata tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja selle lisadega, poolte seisukohtade ja vastuväitega, leiab kohtunikuabi, et arvel kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud kvaliteetse õigusabi osutamiseks. Kohtuvaidlus on kestnud üle nelja aasta ning läbinud kõik kohtuastmed, sealhulgas mitu korda on Riigikohus saatnud asja uuesti arutamiseks ringkonnakohtule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal (19.03.2008.a) kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 § 1 lg 2 kohaselt, kui tsiviilasja hind on üle 2 500 000 krooni, suureneb kulude väljamõistmise piir 2 500 krooni võrra iga 50 000 krooni kohta. Antud tsiviilasja hind on 2 600 000 krooni. Seega maksimaalselt saab kokku teiselt menetlusosaliselt nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 240 000 krooni ehk 15 338,80 eurot. Lähtudes eeltoodust peab kohtunikuabi hageja menetluskulusid taotletud suuruses osaliselt põhjendatuks ja vajalikuks ning mõistab hagejalt välja menetluskulu kokku summas 15 338,80 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei sa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 6, § 221 lg 3, § 122, § 123, § 138, § 144, § 173 kuni § 178, § 338, § 466, § 661.

Kadri Laud kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.