Apellant (hageja): Iryna Sokko (IK: 4640222254); esindaja advokaat Li Uiga Apellant (kostja): OÜ Unik (RK: 10338409); esindaja advokaat Margus Kiir
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 17. mai 2012 otsus tühistada punkt 2 osas, millega on OÜ-lt Unik välja mõistetud Iryna Sokko kasuks saamata jäänud töötasu 3858,29 eurot ja kokku 4007,57 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista OÜ-lt Unik välja Iryna Sokko kasuks saamata jäänud töötasuna 1249.67 eurot (neto). Arvestades OÜ Unik poolt töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks Iryna Sokkole tasutud 448.43 eurot (netos), mõista OÜ-lt Unik Iryna Sokko kasuks lõplikult töötasuna välja 801.24 eurot (neto).
4.2.Välja mõista OÜ-lt Unik Iryna Sokko kasuks saamata jäänud töötasu netosummas
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
1249.67 eurot ja hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 148.28 (ükssada nelikümmend kaheksa eurot ja 28 senti) eurot (bruto). Arvestades OÜ Unik poolt töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks Iryna Sokkole tasutud 448.43 eurot (netos), mõista OÜ-lt Unik Iryna Sokko kasuks lõplikult töötasuna välja 801.24 eurot (neto).
4.3.Jätta hageja Iryna Sokko menetluskulud tema enda kanda.
4.4.Jätta kostja OÜ Unik menetluskulud tema enda kanda.
5.OÜ Unik apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Iryna Sokko apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. augusti 2012 määrusega hagi tagamiseks seatud arest OÜ Unik arvelduskontodele Eesti krediidiasutustes Iryna Sokko kasuks osaliselt ja jätta OÜ Unik arveldusarved aresti alla 949.52 euro ulatuses. Kohtuotsuse täitmiseks punkt 6 osas pöörduda kostjal kohtutäituri poole. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Hagejale antud riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.29. novembril 2011 esitas Iryna Sokko (hageja) töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Unik (kostja) vastu saamata jäänud töötasu 3899,73 eurot, kasutamata puhkusetasu 16 päeva eest 148,28 eurot ja töölepingu ülesütlemise hüvitise 834,06 eurot väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni istungil palus hageja välja mõista ka tasu ületunnitöö eest. 19. detsembri 2011 Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega nr 4.1-2/2769 rahuldati I. Sokko hagi osaliselt. OÜ-lt Unik mõisteti välja saamata jäänud töötasu summas 3858,29 eurot ja kasutamata puhkusetasu summas 148,28 eurot. Muus osas (töölepingu ülesütlemise hüvitis ja ületunnitasu) jäeti töötaja nõue rahuldamata. I. Sokko otsust ei vaidlustanud. 12. jaanuaril 2012
esitas OÜ Unik töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel maakohtule taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses ITVS § 24 lg 4 alusel. Hagiavalduse ja selle täpsustuste (I kd lk 32) kohaselt töötas hageja kostja juures 24. jaanuarist 2005 kuni 31. juulini 2011 einelaua müüja ametikohal. Töötaja esitas tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse, millega ütles töölepingu nr 89 erakorraliselt üles alates 1. augustist 2011 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Postisaadetise väljastusteatest nähtub, et kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud 29. juulil 2011. Hageja igakuine töötasu oli 278,02 eurot (4350 kr). Töölepingu punkti 4.6 kohaselt makstakse palka üks kord kuus 26. kuupäevaks ülekandega pangakontole või sularahas. Tööandja maksis töötasu sularahas. Perioodil 2009-2011 ei maksnud kostja hagejale töötasu nõuetekohaselt – maksis töötasu osade kaupa. Hageja nõudis korduvalt kostjalt andmeid hagejale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Juunis 2011 esitas kostja hagejale allkirjastamiseks 8 palgalehte ning ähvardas hagejat töötasu mittemaksmisega, kui viimane ei allkirjasta palgalehti. Hagejal on saamata jäänud töötasu summas 3899,73 eurot järgmise arvestuse alusel: Kuu ja Arvestatud Faktiliselt aasta töötasu väljamakstud töötasu Võlgnevus dets.08
jaan.09
-1000 veebr.09
märts.09
apr.09
-1378 mai.09
juuni.09
juuli.09
aug.09
sept.09
okt.09
nov.09
dets.09
jaan.10
veebr.10
märts.10
apr.10
mai.10
juuni.10
juuli.10
aug.10 3648,39
1648,39 sept.10
okt.10
nov.10
dets.10
Kokku EEK 97722,39 52034 45688,39 Kokku EUR 6245,60 3325,58 2920,02 jaan.11 278,02
158,02 veebr.11 278,02
148,02 märts.11 278,02
138,02 apr.11 278,02
153,02 mai.11 265,93
-89,07 juuni.11 278,02
98,02 juuli.11 290,66
95,66 aug.11 278,02 278,02 Kõik kokku EUR 3899,73
Puhkuste ajakava kohaselt oli hagejal puhkus perioodil 1. juulist 2011 kuni 28. juulini 2011. Töökorralduse tõttu palus kostja hagejal puhkuse ajal töötada ning lubas hagejale selle perioodi eest maksta nii töötasu kui ka puhkusetasu. Mõlemad tasud jäid välja maksmata. Töölepingu lõppemisel ei maksnud kostja hagejale kasutamata jäänud 16 puhkusepäeva eest hüvitist summas 154,40 eurot. Hageja ütles alates 1. augustist 2011 töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Kostja sai ülesütlemisavalduse kätte 29. juulil 2011 ega ole ülesütlemist vaidlustanud. TLS § 105 lg 1 ja ITVS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu erakorraline ülesütlemine hageja poolt kehtiv ning TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel on 834,33 eurot. Vastuses kostja seisukohale leidis hageja, et kostja on kohtule esitanud võltsitud dokumendi. September 2009 palgalehel nr 49 tabeli real nr 50 ja veerus Allkiri, kassa väljamineku orderi nr. või maksekorralduse nr. on kustutatud hageja kirjutatud kuupäev, millal ta allkirjastas nimetatud palgalehe. Novembri 2009 palgalehel nr 60 puudub hageja allkiri. Kostja vastuse lisas 1 toodud palgalehe nr 60 on koostanud kostja ise ja see ei ole tõendiks samamoodi, nagu ei ole tõendiks üldjuhul ka poole seletus. Kostja esitatud palgalehed on hageja allkirjastanud juunis 2011, kui tööandja ähvardas töötasu mittemaksmisega. Kuna kostja on kustutanud september 2009 palgalehel nr 49 allkirjastamise kuupäeva ja esitanud kohtule võltsitud dokumendi, ei saa hageja tõendada palgalehtede allkirjastamise aega. Kostja tõendab esitatud palgalehtedega jaanuari 2009 kuni juuli 2010 eest makstud töötasu, mitte väljamaksmise aega. Hageja arvestuste kohaselt on kostja faktiliselt välja maksnud töötasu perioodi jaanuar 2009 kuni juuli 2011 eest summas 4570,58 eurot. Töötaja igakuine töötasu sel perioodil oli 278,02 eurot. Väljamaksmisele arvestatud töötasu määramisel tuleb arvesse võtta kostja esitatud andmed, kuna tööandja peab tööaja arvestust ja arvestab maksmisele kuuluvat töötasu. Hageja brutotöötasu ja puhkusetasu (juuni 2009) perioodil jaanuar 2009 kuni juuli 2011 (s.o 31 kuud) oli kokku 8772,63 eurot. Seega oli hagejale väljamaksmisele kuuluv töötasu (sh puhkusetasu) perioodil jaanuar 2009 kuni juuli 2011 kokku 8772,63 eurot. Tööandja peab tõendama, et ta on töötasu maksnud vastavalt töölepingule. Kostja on esitanud tõenditena palgalehed, mis tõendavad töötasu väljamaksmist summas 4202,77 eurot. Hageja arvestuste kohaselt on kostja välja maksnud summa 4570,58 eurot. Tulenevalt kostja esitatud andmetest ja töölepingust oli hageja brutotöötasu (sh puhkusetasu) perioodil jaanuar 2009 kuni juuli 2011 kokku 8772,63 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale välja maksnud saamata jäänud töötasu summas 4202,05 eurot, mida hageja kostjalt saamata jäänud töötasuna nõuab. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta on minetanud õiguse nõuda töötasu. Saamata jäänud palga nõudele kohaldatakse ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud 3-aastast aegumistähtaega. Käesoleval juhul ei ole hageja nõue aegunud. Kuna töötasu oli hageja ainus sissetulek, siis töökoha kaotuse kartuse tõttu ei esitanud varem avaldust töövaidluskomisjonile ega hagi kohtusse. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal ei ole kasutamata puhkust. Kostja saaks tõendada, et hageja oli perioodil 1. kuni 28. juulini 2011 puhkusel puhkusetasu väljamaksmisega viimasel tööpäeval enne puhkuse algust vastavalt TLS § 70 lg-le 2. Sellist tõendit ei ole kostja esitanud. Hageja koostatud kaubaaruande lehed tõendavad, et hageja töötas 1. kuni 28. juulini 2011. Hageja ei nõustu kostja väitega, et töövaidluskomisjoni Ida inspektsiooni 19. detsembri 2011 otsus töölepingu ülesütlemise hüvitise osas on jõustunud, kuna hageja ei ole seda tähtaegselt vaidlustanud. ITVS § 24 lg 5 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. See tähendab, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse uuesti läbi täies ulatuses.
2.Kostja tunnistas hageja töötasu nõuet netosummas 224,59 eurot (s.o 2011 aasta aprilli, juuni töötasu ja juuli puhkusetasu), kuid muus osas vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt on hagiavalduses esitatud nõuded põhjendamata, alusetud ja tõendamata ning tuleb jätta
rahuldamata. Tööandja on osaliselt teinud töötasu väljamakseid, mille kohta on tööandja koostanud tabeli, mis asub I kd tl 52. Tabel on koostatud palgalehtede alusel, millistes hageja ise oma allkirjaga kinnitab summade kättesaamist. Lisaks on tabelis aluseks võetud ka hagiavalduse tabelis toodud väljamaksed, mida hageja on ise näidanud ja kostja tunnistab. Kui hagejal oligi õigus nõuda saamata jäänud töötasu, siis on ta minetanud õiguse seda nõuda. VÕS § 23 lg 2 ja VÕS § 7 järgi oleks hageja pidanud esimesel võimalusel (nt koos palgalehele allakirjutamisega) edastama vastava nõude ka tööandjale. Avaldaja ei esitanud nõuet mõistliku aja jooksul. 29. novembril 2011 töövaidluskomisjonis vastavate nõuete esitamine on ebaeetiline ja vastuolus VÕS § 6 ja § 7 sätestatuga. Hageja puhkusetasu nõue on alusetu. Hagiavalduse p-st 2.1.2. nähtub, et hageja oli puhkusel 28 kalendripäeva. Tegemist on puhkusega 2011. aasta eest. Hageja väited, et ta puhkuse ajal töötas, on väärad, paljasõnalised ja tõendamata. Töövaidlusasja nr 4.1.-2/2656 materjalidest nähtub, et nii hageja kui ka kostja on töölepingu üles öelnud. Kumbki pooltest ei ole vaidlustanud töölepingu ülesütlemist ega nõudnud ka töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist. Töövaidluskomisjoni esitatud avalduses on hageja esitanud nõude välja mõista kostjalt hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Otsusega jäeti nimetatud nõue rahuldamata. ITVS § 25 lg 1 kohaselt on otsus selles osas jõustunud. Samuti on hageja nõue aegunud. Kui kohus siiski leiab, et hüvitise nõue ei ole aegunud, taotleb kostja hageja poolt nõutava hüvitise vähendamist 50 euroni (neto) või alternatiivselt mõistliku suuruseni.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 17. mai 2012 otsusega hagi osaliselt, mõistes OÜ-lt Unik I. Sokko kasuks välja saamata jäänud töötasu 3858,29 eurot ja hüvitise kasutamata puhkuse eest 148,28 eurot. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Otsuse põhjendustes märkis kohus, et ITVS § 24 lg 4 ja 5 kohaselt võib kostja vaidlustada kõik hageja nõuded ning antud juhul on kostja vaidlustanud hageja nõuded töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud osas. Kuna hageja ise ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, siis töölepingu ülesütlemise hüvitise ja ületunnitasu nõude osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. ITVS § 25 lg 1 tulenevalt on kohus asja lahendamisel seotud vaidlustatud töötasu ja puhkusetasu nõudega. Vaidlust ei ole selles, et I. Sokko tööleping on lõppenud. Kohus tuvastas, et perioodil 20092011 jättis kostja hagejale välja maksmata töötasu summas 3858,29 eurot. Kostja on esitanud töötajale töötasu maksmist kinnitavad palgalehed, mis tõendavad töötasu väljamaksmist summas 4202,77 eurot. Hageja arvestuste kohaselt on kostja välja maksnud töötasu summas 4570,58 eurot. Tulenevalt kostja esitatud andmetest ja töölepingust oli hageja brutotöötasu (sh puhkusetasu) perioodil jaanuar 2009 kuni juuli 2011 kokku 8772,63 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale välja maksnud saamata jäänud töötasu summas 4202,05 eurot. Samas ei saa kohus enam suurendada väljamõistetava töötasu suurust, kuna hageja ei ole ise töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud. (ITVS § 24 lg 4). Kohus leidis, et hageja ei ole kuritarvitanud oma õigusi, kui on esitanud töövaidluskomisjonile töötasu ja saamata jäänud puhkusetasu nõude. Hea usu põhimõtte rikkumiseks saaks pidada kohtu arvates olukorda, kui hageja oleks lisaks töötasule nõudnud sama perioodi eest viiviseid, mida antud juhul hageja teinud ei ole. Puhkusetasu osas tuvastas kohus, et kostja ei tõendanud, et hageja oli perioodil 1.-28. juulini 2011 puhkusel ning et puhkusetasu oli hagejale vastavalt TLS § 70 lg 2 välja makstud. Hageja tõendas juulis 2011 koostatud kaubaaruande lehtedega, et hageja töötas perioodil 1. kuni 28. juulini 2011. Nimetatud aruandest nähtuvad hageja sissekanded juulis 2011 kauba müümise ja
kassas oleva sularaha kohta. Kaubaaruannet sai hageja juulis koostada ainult töökohustusi täites. Kohus tuvastas, et töölepingu lõppemisel ei maksnud kostja hagejale kasutamata jäänud 16 puhkusepäeva eest hüvitist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 91 kinnitatud „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel arvutatud puhkuse tasu 16 päeva eest on 154,40 eurot (arvutuskäik: (278,02 x 4+265,93 +290,66)/ 173p x 16). Samas ei saa kohus ITVS § 24 lg 4 kohaselt enam suurendada väljamõistetava puhkusetasu suurust, kuna hageja ei ole ise töövaidluskomisjoni otsust selles osas vaidlustanud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.I. Sokko esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista OÜ-lt Unik I. Sokko kasuks välja saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu hüvitis täies ulatuses ning jätta kõik menetluskulud OÜ Unik kanda. 25. juunil 2012 loobus I. Sokko täiendavast puhkusetasu nõudest ( I kd lk 159). Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi. Maakohus märkis, et ei saa ITVS § 24 lg-st 4 tulenevalt suurendada väljamõistetava töötasu suurust, kuna hageja ei ole ise töövaidluskomisjoni otsust selles osas vaidlustanud. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ja Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-139-06, 3-2-1-6-11 ja 3-2-1-48-08 tulenevalt oleks maakohus saanud menetleda hageja täiendavat nõuet iseseisva hagina. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on ITVS § 8 lg-st 3 tulenevalt kolm aastat. Apellandil oli õigus suurendada oma nõuet ja maakohtu seisukoht, et kohus ei saa enam suurendada väljamõistetava töötasu suurust, kuna hageja ei ole ise töövaidluskomisjoni otsust selles osas vaidlustanud, on ebaõige ja põhjendamata. ITVS § 25 lg 1 kohaselt ei jõustunud töövaidluskomisjoni otsus osas, mida kostja vaidlustas. TsMS § 376 lg 4 p-st 2 lähtuvalt on apellandil õigus oma nõuet suurendada; 2) on hageja menetluskulude jätmine hageja enda kanda ebaproportsionaalne hagi rahuldatud osaga. Kostja on rikkunud töölepingu seadusest tulenevat nõuet maksta töötajale kokkulepitud ajal ja suuruses töötasu. Juhul kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise nõudes muutmata, palub apellant menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätta 92% ulatuses hageja menetluskulud kostja kanda.
5.OÜ Unik vaidles I. Sokko apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastuses esitatud vastuväidete kohaselt: 1) on kohus ITVS § 24 lg-test 3-5 tulenevalt õigesti jätnud rahuldamata apellandi töötasu nõude suurendatud osas summas 343,76 eurot. Apellandi viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-139-06 p-le 11 on ebatäpne. Nimetatud punktis sedastab Riigikohus lisaks apellandi poolt osundatule, et avalduses esitatud nõuded loetakse ka hagiavalduse nõueteks ning järelikult ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada ka ITVS § 24 lg-s 5 reguleeritud juhtumil. Ka juhul, mil kohus tulenevalt ITVS § 24 lg-st 5 kohustab hagejat oma avaldust parandama, tuleb esitada samad nõuded nagu töövaidluskomisjonile; 2) on asjakohatu I. Sokko viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2-1-6-11 p-le 13. Viidatud punktis on toodud kohtu seisukoht töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise osas. Antud juhul soovib apellant aga vaidlustada kasutamata puhkuse hüvitise suurust. Samuti on asjakohatu apellandi viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-48-08 p-dele 15 ja 16. Viidatud punktides on toodud kohtu seisukoht töövaidlusorgani valiku ja nõuete esitamise osas. Antud tsiviilasjas ei ole vaidlust nõuete esitamise osas. Hageja on esitanud nõuded töövaidluskomisjoni ja samased nõuded oleks pidanud olema ka hagis; 3) on kohus TsMS § 163 lg 1 alusel õiglaselt otsustanud, et apellandi menetluskulud tuleb jätta tema kanda. Hageja väide hagi rahuldamise kohta 92% ulatuses ei ole tõene.
6.OÜ Unik esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt. OÜ Unik tunnistas hageja töötasunõuet summas 224,59 eurot, kuid vaidlustas kohtuotsuse osas, kus kostjalt mõisteti töötasu katteks välja 3634,00 eurot ja puhkusehüvitis. OÜ Unik palus menetluskulud jätta I. Sokko kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagejale ei ole ajavahemiku jaanuar 2009 kuni juuli 2011 eest makstud töötasu summas 3 858,29 eurot. Kohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes on tuvastatud, et perioodil 2009-2011 jättis kostja hagejale välja maksmata töötasu summas 3 858,29 eurot. Kohtuotsusest ei nähtu, et maakohus oleks andnud hinnangu kostja esitatud 2009 ja 2010 palgalehtedele ja töövõimetuslehele. Nimetatud tõendid välistavad enamuses osas hageja nõude rahuldamise nõude puudumise tõttu. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ning TsMS § 230 lg-t 1. Hagi vastuse lisana esitatud hageja töövõimetusleht välistab hageja 2008 detsembrikuu töötasu nõude rahuldamise. 2009 ja 2010 aastate palgalehed tõendavad väljamakseid vastustajale (s.o vastustaja oma allkirjaga kinnitab, millise kalendrikuu eest ja millises summas ta raha on saanud); 2) on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole kuritarvitanud oma õigusi. Saamata jäänud töötasu nõude olemasolul oleks avaldaja pidanud esimesel võimalusel (nt koos palgalehele allakirjutamisega) edastama vastava nõude ka tööandjale. Vastustaja ei esitanud nõuet (juhul kui see oleks olemas) mõistliku aja jooksul; 3) on kohus ebaõigesti hinnanud hageja poolt tõendina esitatud kaubaaruande tähendust. Viimane ei tõenda hageja poolt töökohustuste täitmist; 4) on hageja arvestused väärad, kuna hageja kuupalgamäär 4 350 kr on koos riiklike maksudega (so tulumaks, töötuskindlustus, kogumispension ehk brutosumma) ja väljamakse hagejale tehakse ilma riiklike maksudeta ehk netosummas. Seega ei saa võlgnevuse arvutamise aluseks olla matemaatiline lahutamistehe. Apellant esitas oma asjakohased vastuväited vastuses hagile punktis 2.1.(i), samuti tabeli kujul, millised aga maakohus jättis arvestamata. Kohtuotsusest ei nähtu maakohtu seisukohti ja põhjendust detsember 2008 eest esitatud töötasu nõude osas summas 2 350 kr (150,19 eurot) ja kas seda on arvestatud hageja nõude rahuldamisel või mitte; 5) on maakohus asunud väärale seisukohale, et kaubaaruannet sai hageja juulis koostada ainult töökohustusi täites ja seega ei ole hageja puhkust kasutanud. I. Sokko töötas OÜ-s Unik alates 2005. aastast ning tal oli juurdepääs kaubaaruande blankettidele. I. Sokko võis kaubaaruande koostada ükskõik kus ja ükskõik millisel ajal. OÜ Unik ei ole palunud vastustajal täita puhkuse ajal töökohustusi.
7.I. Sokko vaidles OÜ Unik apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti tuvastanud, et perioodil 2009-2011 jättis apellant vastustajale välja maksmata töötasu summas 3858,29 eurot. Kostja pidi tõendama, et ta maksis perioodil 20092011 töötasu vastavalt töölepingule. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale välja maksnud saamata jäänud töötasu summas 4202,05 eurot. Kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet hageja arvutusmetoodika kohta eelmenetluses. Samuti ei saa lugeda kostja vastuses hagile punktis 2.1.(i) esitatud tabelit põhistatud vastuväiteks hageja arvutustele. Apellant ei ole põhjendanud apellatsioonimenetluses uute asjaolude esitamist ning need tuleb TsMS § 633 lg 5 kohaselt jätta tähelepanuta. I. Sokko saamata jäänud palga arvutusmetoodika on õige; 2) on töövõimetusleht tõendina asjakohatu, kuna hageja ei nõudnud töötasu detsember 2008 eest, millal ta töövõimetuslehel viibis; 3) ei ole põhjendatud apellandi väited, et maakohus on ebaõigesti hinnanud hageja poolt esitatud kaubaaruannet juuli 2011 kohta. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja täitis töökohustusi juulis 2011, ei viibinud samal ajal puhkusel ja hagejal on õigus nõuda hüvitist kasutamata puhkuse eest. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet nimetatud tõendile eelmenetluses. Samuti
ei põhjenda apellant apellatsioonkaebuses uute asjaolude esitamist alles apellatsioonmenetluses (TsMS § 633 lg 5).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et OÜ Unik apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab OÜ Unik apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse OÜ-lt Unik I. Sokko kasuks väljamõistetud töötasu summa osas ja mõistab OÜ-lt Unik I. Sokko kasuks välja saamata jäänud netotöötasuna 1249,67 eurot. Seejuures arvestab ringkonnakohus, et hageja on töövaidluskomisjoni otsuse viivitamata täitmise korras kätte saanud netotöötasuna 448,43 eurot, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks lõplikule väljamaksmisele kohtuotsuse täitmiseks netotöötasu 801.24 eurot. Ülejäänud osas jääb OÜ Unik apellatsioonkaebus rahuldamata. I. Sokko apellatsioonkaebus jääb rahuldamata täielikult.
9.Ringkonnakohus vaatab maakohtu otsust läbi üksnes ulatuses, milles pooled on maakohtu otsust apellatsioonkaebustes vaidlustanud. Apellatsiooniastmes puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et tööleping on lõppenud ülesütlemise tõttu. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu seisukohta, et kuna hageja ise ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, siis töölepingu ülesütlemise hüvitise ja ületunnitasu nõude osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Maakohus nimetatud hageja nõudeid sisuliselt läbi ei vaadanud ja selles osas ei ole maakohtu otsust ka apellatsioonkaebustes vaidlustatud. OÜ Unik on tööandjana vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis temalt välja hageja kasuks perioodil 2009 -2011 saamata jäänud töötasu 3858,29 eurot ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitise 148,28 eurot. I. Sokko on töötajana vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hageja töötasu nõude 29. märtsil 2012 suurendatud osas (kokku 4202,05 eurot) rahuldamata.
10.Hageja esitas töövaidluskomisjonile töötasu nõude 2009 -2011 eest 3899,73 eurot (bruto) ja saamata jäänud puhkuse eest tasu nõudes perioodil 1. jaanuar 2011 – 31. juuli 2011 16 tööpäeva eest summas 148,28 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja esitatud kasutamata puhkuse hüvise nõude täielikult. Hageja töötasu nõude rahuldas töövaidluskomisjon osaliselt 3858,29 euro ulatuses, jättes töötasu nõude seega rahuldamata 41.44 euro ulatuses. Hageja esitas ka maakohtule 20. veebruaril 2012 töötasu nõude 3899.73 eurot (I kd lk 32), suurendades samas avalduses puhkusetasu nõuet 16 tööpäeva eest 154,40 euroni (apellatsioonimenetluses on hageja nõudeks uuesti üksnes 148.28 eurot). 29. märtsil 2012 suurendas hageja ka oma töötasu nõuet 2009 -2011 eest 4202,05 eurole (arvutuskäik 8772,63-4570,58). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas maakohus oleks saanud hageja nõuet rahuldada suuremas ulatuses, kui on seda teinud töövaidluskomisjon oma otsusega, mida hageja ei ole vaidlustanud, olukorras, kus maakohus vaatas töövaidlust läbi kostja avalduse alusel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et maakohus ei saanud suurendada väljamõistetava töötasu ja puhkusehüvise suurust, kuna I. Sokko pole selles osas ise töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud. Käesoleval juhul vaidlustas tööandja OÜ Unik kohtule esitatud avaldusest (I kd, lk 3) tulenevalt töövaidluskomisjoni otsuse töötaja avaldust rahuldavas osas (s.o saamata jäänud töötasu perioodil 2009 – 2011 summas 3858,29 eurot ja kasutamata puhkuse 16 tööpäeva eest hüvitise summas 148,28 eurot väljamõistmine). Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole maakohtu menetluses oma hagi alust ja eset töötasu ja puhkusehüvise nõudmisel võrreldes töövaidluskomisjonile esitatuga muutnud, nõudes jätkuvalt töötasu 2009 -2011 (sh juulikuu) eest ja puhkusehüvitist kasutamata 16 puhkusepäeva eest. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja on ITVS § 24 lg 4 alusel taotlenud kohtult, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile
esitatud avalduse töötasu ja kasutamata jäänud puhkuse hüvise nõudes läbi hagimenetluse korras hagina, on hagejal õigus oma nõude suurust täpsustada, sh nõuet matemaatiliselt ümber arvutada. Viimast ongi hageja maakohtu menetluse käigus teinud. Tegemist on nõude arvestusliku suurendamisega, mida TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei saa käsitleda hagi muutmisena. Maakohtu viited ITVS § 24 lg-le 4, kui keelule täpsustada kohtumenetluses oma nõude suurust, ei ole asjakohased.
11.Hageja on oma saamata jäänud töötasu nõudes tuginenud asjaolule, et tema pidi saama perioodil jaanuar 2009 – juuli 2011 kokku 8772,63 eurot, sh puhkusetasu (arvutuskäik 30 kuud x 278,02 pluss juuni 2009 bruto puhkusetasu 432,03 eurot). Kuna hageja on enda väidete kohaselt saanud töötasu netosummas 4570,58 eurot, siis võlgneb kostja hagejale tema arvestuste kohaselt veel 4202,05 eurot. Ringkonnakohus nõustub OÜ Unik apellatsioonkaebuse väidetega selles, et maakohus ei ole otsuses põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes on maakohus tuvastanud, et perioodil 2009 – 2011 jättis OÜ Unik hagejale välja maksmata töötasu summas 3858,29 eurot, mis osas on maakohus hagi rahuldanud. Maakohus ei ole arvestanud, et hageja kuupalgamäär 4350 krooni ehk 278,02 eurot on arvestatud koos riiklike maksudega, kuid väljamakse hagejale tehakse ilma riiklike maksudeta ehk netosummas ning seega ei saa võlgnevuse arvutamise aluseks olla hageja poolt esitatud matemaatiline lahutamistehe, kus vähendatav on avaldatud brutosummana ja vähendaja netosummana. Maakohtu otsus, sh kohtu arvutuskäik, on seega saamata jäänud töötasu nõudes täielikult põhjendamata, millega on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Maakohtu otsuse resolutsioon ei ole ka selge, sest sellest ei nähtu, kas maakohus on hageja nõuded rahuldanud bruto- või netosummas. Toimikus asuvate I. Sokko poolt allkirjastatud palgalehtedega (I kd, lk 58 - 79) on tõendatud temale töötasu maksmine kogusummas 65 759 kr ehk 4202,77 eurot (netos). Lisaks on hageja ise kohtule avaldanud, et talle on makstud töötasu sularahas novembris 2009 2000 krooni; augustis 2010 2000 krooni; septembris 2010 3000 krooni; oktoobris 2010 3000 krooni, novembris 2010 2000 krooni ja detsembris 2010 3000 krooni. Kokku 15 000 krooni. Hageja on ka kinnitanud kohtule, et perioodil jaanuar 2011 – juuli 2011 on tema saanud töötasuna sularahas 1245 eurot. Seega on I. Sokko saanud netotöötasuna vaidlustatud perioodil 2009 – 2011 kokku 6406,43 eurot. Tööandja on arvestanud nimetatud perioodil hagejale väljamaksmisele netotöötasuna 7656,10 eurot, millist summat hageja ei vaidlusta, seega on hagejal saamata netotöötasuna 1249,67 eurot (arvutuskäik 7656,10 – 6406,43). Töötasu maksmist kajastav ringkonnakohtu poolt koostatud tabel on pooltele edastatud. Ringkonnakohtu istungil avaldasid poolte esindajad, et ei vaidlusta tabelis kajastatud andmeid ning OÜ Unik esindaja avaldas, et ta võtab õigeks, et hagejale on tasumata perioodil 2009 – 2011 netotöötasuna 1249, 67 eurot. Nimetatud summast tuleb maha arvata hagejale töövaidluskomisjoni otsuse viivitamata täitmiseks tasutud kahe kuu töötasu. Seega tuleb maakohtu otsus p-s 2 kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summa suuruse osas tühistada ja välja mõista OÜ-lt Unik I. Sokko kasuks netotöötasuna 1249,67 eurot, millest on OÜ Unik poolt tasutud töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks 448,43 eurot (netos, II kd lk 15). Lõplikule väljamaksmisele kuulub kostjale töötasuna 801.24 eurot. Kostja on esitanud maksudeklaratsioonid (töövaidluskomisjoni toimik lk 20-24), millest nähtub, et kostja on deklareerinud hagejale makstava töötasu. Kostja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et riiklikud maksud on hageja töötasu pealt tasutud, seetõttu saab ringkonnakohus määrata kostjalt hageja kasuks väljamõistetava töötasu netosummana.
12.Ringkonnakohus ei nõustu OÜ Unik apellatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt on I. Sokko palganõuet esitades kuritarvitanud oma õigusi, kuna ei esitanud nõuet mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus selgitab, et palganõude aegumistähtaja jooksul esitamist ei saa pidada
oma õiguste kuritarvitamiseks. Töötajale on töölepingu alusel saadud töötasu elatusallikaks ning I. Sokko väited, et ta kartis palganõuet esitades töökohast ilma jääda, on eluliselt usutavad.
13.Põhjendatud ei ole OÜ Unik apellatsioonkaebus selles, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendina I. Sokko poolt esitatud kaubaaruannet ja tuvastanud seega ebaõigesti, et I. Sokko täitis töökohustusi juulis 2011 oma korralise puhkuse ajal, mistõttu on temal õigus nõuda hüvitist kasutamata puhkuse eest 16 tööpäeva ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus, et puhkusegraafiku kohaselt pidi I. Sokko viibima juulis 2011 korralisel puhkusel. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses väitis hageja, et tööandja palus tal puhkuse ajal töötada. Tööandja nimetatud hageja väidet töövaidluskomisjoni menetluse käigus sisuliselt ei vaidlustanud ja vaidlustas nimetatud hageja väite esmakordselt alles 12. jaanuaril 2012 maakohtu poole pöördudes. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõude ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui töötaja töötab oma korralise graafikujärgse puhkuse ajal, siis peab vastavat kokkulepet tööandjaga tõendama hageja. Töölepingu kohaselt töötas hageja müüja-einelauamüüja ametikohal nädalas 40 tundi ja päevas 8 tundi ja tema peamiseks töökohustuseks oli toidukaupade müümine ja arvestuse pidamine ning lõunate realiseerimine. Hageja on esitanud juulis 2011 töötamise tõendamiseks tema kui materiaalselt vastutava isiku koostatud kaks kaubaaruannet (I kd lk 88-91), millest nähtuvad kohvik Unik selle perioodi kulud ja tulud tööpäevade kaupa, sh nähtub aruannetest iga päeva kassa. Kostja on esitanud ainukese sisulise vastuväitena puhkuse hüvise nõudele, et hageja sai koostada need kaubaaruandeid ka muul ajal kui olles tööl. Samas ei ole kostja esitanud menetluses informatsiooni, kes hagejat tema puhkuse ajal töökohal kohviku müüjana asendas ja aruandeid koostas. Kostja ei ole vaidlustanud ka esitatud aruannete sisulist õigsust ega avaldanud, et tegelikud kohviku kulud ja tulud olid juulis 2011 teistsugused. Ringkonnakohus leiab, et õigete aruannete koostamiseks pidi hageja materiaalselt vastutava isikuna ka ise aruandes märgitud päevadel tööd tegema. Kuna hageja ei saanud kasutada oma korralist graafikujärgset puhkust, on TLS § 71 alusel põhjendatud tema hagi rahuldamine 16 tööpäeva kasutamata jäänud puhkuse eest hüvise nõudes. Kostja ei ole hageja arvestuse matemaatilist õigsust vaidlustanud. Maakohus on tuvastanud, et töölepingu lõpetamisel ei maksnud kostja hagejale kasutamata jäänud 16 puhkusepäeva eest hüvitist ja pooled ei ole nimetatud maakohtu seisukohta vaidlustanud. Maakohtu otsus tuleb kasutamata jäänud puhkuse hüvise väljamõistmise osas jätta muutmata.
14.Maakohus jättis seoses hagi osalise rahuldamisega poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. Apellatsioonkaebuses leiab I. Sokko, et hageja menetluskulude tema enda kanda jätmine on ebaproportsionaalne hagi rahuldatud osaga, kuna maakohus rahuldas tema nõude 92% ulatuses. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja vähendab hagi rahuldatud osa, siis on ära langenud I. Sokko apellatsioonkaebuse aluseks olevad asjaolud hagi rahuldamise ulatuse osas, mis annaks aluse muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamise ja apellatsioonkaebuste rahuldamise ulatust ja poolte väiteid apellatsioonimenetluses arvestades on põhjendatud jätta mõlema poole menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tema enda kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus ringkonnakohtu istungil hagejale kokkulepet, mille ulatus oli vastavuses hagi rahuldatud osaga. Hageja keeldus kokkuleppest, mis samuti ei võimalda menetluskulude hagejale soodsamat jagamist. Hagejale on ringkonnakohtu menetluses antud riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Käesoleval juhul ei tule nimetatud kulu välja mõista ka kostjalt, mistõttu tuleb hagejale antud riigi õigusabi tasu ja kulud jätta TsMS § 190 lg 7 alusel riigi kanda.
15.Ringkonnakohus on vastavalt hageja taotlusele hagi taganud 16. augusti 2012 määrusega ja arestinud OÜ Unik arvelduskontod Eesti krediidiasutustes kokku 3451 euro ulatuses Iryna Sokko kasuks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Antud juhul on hagi rahuldatud osaliselt ja täitmata osa (töötasu ja puhkusetasu kokku) on 949. 52 eurot, mis osas tuleb hagi tagamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni. Ülejäänud osas tuleb hagi tagamiseks kostja arveldusarvetele Eesti krediidiasutustes seatud arest tühistada.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.