2-12-1753/29 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2.1.2 Puhkuste ajakava kohaselt oli hagejal puhkus perioodil 01.07.2011-28.07.2011. töökorralduse tõttu palus kostja hagejal puhkuse ajal töötada ning lubas hagejale selle perioodi eest maksta nii töötasu kui ka puhkusetasu. Mõlemad tasud jäid väljamaksmata. Töölepingu lõppemisel ei maksnud kostja hagejale kasutamata jäänud 16 puhkusepäeva eest hüvitist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 91 kinnitatud „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel arvutatud puhkuse tasu 16 päeva eest on 154,40 eurot (arvutuskäik: (278,02x4+265,93+290,66)/173px16). TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. 2.1.3 Hageja ütles alates 01.08.2011 töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel (lisa 2). Kostja sai ülesütlemisavalduse kätte 29.07.2011 (lisa 3). Kostja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustanud. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 kohaselt kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. ITVS § 6 lg 2 kohaselt töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Eeltoodust johtuvalt on töölepingu erakorraline ülesütlemine hageja poolt kehtiv ning TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel on 834,33 eurot (arvutuskäik: (278,02x4+265,93+290,66)/6x3). 2.2 Hageja on esitanud töövaidluskomisjonile tõendid hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. ITLS § 24 lg 6 kohaselt hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Hageja lisab hagiavaldusele täiendavad tõendid töölepingu ülesütlemise avalduse koos postisaadetisega, mis kinnitavad punktis 2.1.3 toodud asjaolusid.

Tulenevalt viidatud sätte sõnastusest peab aga mõistlikkuse põhimõttele vastav käitumine olema mitte ainult heas usus käitumine, vaid ka selline, mida tavaliselt samas olukorras tegutsevatelt isikutelt oodatakse. Seega lähtutakse neutraalse isiku käitumismudelist ning arvestatakse konkreetse võlasuhte asjaolusid eesmärgiga kindlustada vaidluse lahendamisel võlasuhte majanduslik efektiivsus. Objektiivsete asjaolude alusel konkretiseeritakse mõistlikuks peetav sisu ja kujundatakse ratsionaalse ning kaalutletud käitumise mudel. Mõistlik isik jälgib küll iga tehingu tegemisel eelkõige oma majanduslikke huve, kuid see ei tähenda, et ta tohiks olla teise poole suhtes ebaaus. Mõistlikkus tähendab alati ka eetilist käitumist. Tööandja on seisukohal, et saamata jäänud töötasu nõude olemasolul oleks avaldaja pidanud esimesel võimalusel (nt koos palgalehele allakirjutamisega) edastama vastava nõude ka tööandjale. Avaldaja ei esitanud nõuet (juhul kui see oleks olemas) mõistliku aja jooksul. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 07.11.2007.a. tsiviilasjas nr. 3-2-1-102-07 tehtud otsuses sedastanud: “Tsiviilõiguse ühe üldise põhimõtte - hea usu põhimõtte - funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Kohtu nimetatud õigus tuleneb praegusel juhul 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS § 108 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel toimida heas usus ja õiguste teostamine ei ole lubatud siis, kui õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega saab nimetatud õigusnorm olla õiguslikuks aluseks võlasuhte poole igasuguse halvas usus käitumise tõkestamisele. Õiguste kuritarvitamine võib toimuda erinevalt, sealhulgas vastuolulise käitumisega.“ Avaldaja ei esitanud kordagi saamata jäänud töötasu hüvitamise nõuet, kuigi hagi kohaselt on tal saamata jäänud töötasu perioodi detsember 2008 - august 2011 eest. Arvestades eeltoodud asjaolusid on avaldaja poolt alles 29.11.2011.a. töövaidluskomisjoni esitatud avalduses vastavate nõuete esitamine ilmselgelt ebaeetiline ja vastuolus VÕS § 6 ja 7 sätestatuga ja seega tuleb jätta rahuldamata.

dokumendi. Novembri 2009 palgalehel nr 60 puudub hageja allkiri. Kostja vastuse lisas 1 toodud palgaleht nr 60 on koostanud kostja ise ja see ei ole tõendiks samamoodi, nagu ei ole tõendiks üldjuhul ka poole seletus. Kostja esitatud tabeli ja palgalehtede alusel arvutatud hagejale väljamaksmisele arvestatud töötasu (neto) summa perioodi jaanuar 2009 kuni juuli 2011 eest oli kokku 7656,10 eurot ning hageja allkirjastatud palgalehtede alusel arvutatud faktiliselt väljamakstud töötasu on 4202,77 eurot. Hageja esitatud saamata jäänud töötasu arvestuse tabel on koostatud töövaidluskomisjonile esitatud avalduse lisade 4-6 alusel, milles on hageja märkinud kostja väljamakstud töötasu summa ja kuupäeva. Kostja vastuse lisas 1 ja 2 esitatud palgalehed on hageja allkirjastanud juunis 2011, kui tööandja ähvardas töötasu mittemaksmisega. Kuna kostja on kustutanud september 2009 palgalehel nr 49 allkirjastamise kuupäeva ja esitas kohtule võltsitud dokumendi, siis ei saa hageja tõendada palgalehtede allkirjastamise aega. Kostja vastuses esitatud palgalehed olid allkirjastatud ühel ajal. Kostja tõendab esitatud palgalehtedega jaanuari 2009 kuni juuli 2010 eest makstud töötasu, mitte väljamaksmise aega. Kostja maksis töötasu osade kaupa (summad ja maksmise kuupäevad on toodud töövaidluskomisjonile esitatud avalduse lisades 4-8). Töötasu osadena maksmist ei ole kostja vaidlustanud. Hageja arvestuste kohaselt on kostja faktiliselt väljamaksnud töötasu perioodi jaanuar 2009 kuni juuli 2011 eest summas 4570,58 eurot. Töötaja igakuine töötasu perioodil jaanuar 2009 kuni juuli 2011, vastavalt töölepingule ja tööandja esitatud tabelile, oli 278,02 eurot (kuupalga alammäär). Väljamaksmisele arvestatud töötasu määramisel tuleb arvesse võtta kostja esitatud andmed, kuna tööandja peab tööaja arvestust ja arvestab maksmisele kuuluvat töötasu. Hageja brutotöötasu ja puhkusetasu (juuni 2009) perioodil jaanuar 2009 kuni juuli 2011 (s.o 31 kuud) oli kokku 8772,63 eurot (Arvutuskäik: 30kuudx278,02+juuni 2009 bruto puhkusetasu 432,03). Eeltoodust tulenevalt hagejale väljamaksmisele kuuluv töötasu (sh puhkusetasu) perioodil jaanuar 2009 kuni juuli 2011 oli kokku 8772,63 eurot ja faktiliselt on kostja sama perioodi eest hagejale välja maksnud allkirjastatud palgalehtede (kostja vastuse lisa 1 ja 2) ja hageja arvestuste (töövaidluskomisjonile esitatud avalduse lisad 4-8) kohaselt netosummas 4570,58 eurot. Seega on kostja töötasu võlgnevus hageja ees 4202,05 eurot (arvutuskäik: 8772,63-4570,58). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tööandja peab tõendama, et ta on töötajale töötasu maksnud vastavalt töölepingule. Kostja on esitanud tõenditena palgalehed, mis tõendavad töötasu väljamaksmist summas 4202,77 eurot. Hageja arvestuste kohaselt on kostja väljamaksnud summa 4570,58 eurot. Tulenevalt kostja esitatud andmetest ja töölepingust oli hageja brutotöötasu (sh puhkusetasu) perioodil jaanuar 2009 kuni juuli 2011 kokku 8772,63 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale välja maksnud saamata jäänud töötasu summas 4202,05 eurot (arvutuskäik: 8772,63-4570,58) eurot. 1.2 Kostja arvates on hageja minetanud õiguse nõuda töötasu. Hageja ei nõustu kostja väitega. Saamata jäänud palga nõudele kohaldatakse ITLS § 6 lg-s 3 sätestatud 3-aastast

3.Töölepingu ülesütlemise hüvitis 3.1 Hageja ei nõustu kostja väitega, et Ida inspektsiooni töövaidluskomisjoni 19.12.2011 otsus töölepingu ülesütlemise hüvitise osas on jõustunud, kuna hageja ei ole seda tähtaegselt vaidlustanud. ITLS § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. ITLS § 24 lg 5 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. See tähendab, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse uuesti läbi täies ulatuses. Töötaja saab esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas (ITLS § 24 lg 3). ITLS ei sätesta, et tööandja saab esitada taotluse hagina läbivaatamiseks töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas. Tööandja saab esitada kohtule taotluse töötaja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda hagimenetluse korras töölepingu ülesütlemise hüvitist. 3.2 Kostja väidab vastuse punktis 2.3 (iii), et Töövaidlusasja nr 4.1.-2/2656 materjalidest nähtub, et nii hageja kui ka kostja on töölepingu üles öelnud. Kumbki pooltest ei ole vaidlustanud töölepingu ülesütlemist ega nõudnud ka töölepingu tühisuse tuvastamist. Hageja on tõendanud töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivust TLS § 91 lg 2 p 2 alusel (hagiavalduse lisad 2-3). Seevastu ei ole kostja tõendanud oma ülesütlemisavalduse kehtivust ja kuna kostja ei ole hagejale ülesütlemisavaldust kätte toimetanud, siis ei saanud ta ka seda vaidlustada. Hageja ülesütlemisavaldus on kehtiv ja seega ei pidanudki ta enam vaidlustama tööandja ülesütlemisavaldust, kuna see oli tühine. TLS § 104 lg 1 alusel seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja nõude suurendamine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kohus tuvastas, et perioodil 2009-2011 jättis kostja hagejale välja maksmata töötasu summas 3858,29 eurot. Kostja on esitanud töötajale töötasu maksmist kinnitavad palgalehed, mis tõendavad töötasu väljamaksmist summas 4202,77 eurot. Hageja arvestuste kohaselt on kostja väljamaksnud töötasu summas 4570,58 eurot. Tulenevalt kostja esitatud andmetest ja töölepingust oli hageja brutotöötasu (sh puhkusetasu) perioodil jaanuar 2009 kuni juuli 2011 kokku 8772,63 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale välja maksnud saamata jäänud töötasu summas 4202,05 eurot (arvutuskäik: 8772,63-4570,58) eurot. Samas ei saa kohus enam suurendada väljamõistetava töötasu suurust, kuna hageja ei ole ise töövaidluskomisjoni otsust selles osas vaidlustanud. (ITLS § 24 lg 4). Kohus leiab, et hageja ei ole kuritarvitanud oma õigusi kui on esitanud töövaidluskomisjonile töötasu ja saamata jäänud puhkusetasu nõude. Hea usu põhimõtte rikkumiseks saaks pidada kohtu arvates olukorda, kui hageja oleks lisaks töötasule nõudnud sama perioodi eest viiviseid, mida antud juhul hageja teinud ei ole. Puhkusetasu osas tuvastas kohus, et kostja ei tõendanud, et hageja oli perioodil 01.07.201128.07.2011 puhkusel ning et puhkusetasu oli hagejale vastavalt TLS § 70 lg 2 väljamakstud. Puhkuste ajakava kohaselt oli hagejal puhkus perioodil 01.07.2011-28.07.2011. Hageja väidete kohaselt palus kostja hagejal puhkuse ajal töötada ning lubas hagejale selle perioodi eest maksta nii töötasu kui ka puhkusetasu. Samas tõendas hageja juulis 2011 koostatud kaubaaruande lehtedega, et hageja töötas perioodil 01.07.2011-28.07.2011. Nimetatud aruandest nähtuvad hageja sissekanded juulis 2011 kauba müümise ja kassas oleva sularaha kohta. Kaubaaruannet sai hageja juulis koostada ainult töökohustusi täites ja seega on tõendatud, et hageja ei ole perioodil 01.07.2011-28.07.2011 puhkust kasutanud. Kohus tuvastas, et töölepingu lõppemisel ei maksnud kostja hagejale kasutamata jäänud 16 puhkusepäeva eest hüvitist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 91 kinnitatud „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel arvutatud puhkuse tasu 16 päeva eest on 154,40 eurot (arvutuskäik: (278,02 x 4+265,93 +290,66)/ 173p x 16). Samas ei saa kohus enam suurendada väljamõistetava puhkusetasu suurust, kuna hageja ei ole ise töövaidluskomisjoni otsust selles osas vaidlustanud. (ITLS § 24 lg 4). Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt.