Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu); Hageja lepinguline esindaja: Brit Raud, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, registrikood 11652332, Rüütli 23, 51006 Tartu; e-post kohus@sissenõudekeskus.ee; Kostja: Raivo Kägu isikukood *, elukoht: *; e-post *.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja 1⁄2 riigilõivu tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja BIGBANK AS ja kostja Raivo Kägu vahel 07.01.2013. a kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:
1.1.Kostja Raivo Kägu kohustub tasuma hagejale BIGBANK AS-le võlgnevuse summas 2 079,18 (kaks tuhat seitsekümmend üheksa eurot ja kaheksateist senti) eurot, mille moodustab tagastamata krediidisumma 1 553,24 eurot ja sissenõutavaks muutunud tasumata intress 525,94 eurot.
1.2.Kostja Raivo Kägu kohustub tasuma hagejale BIGBANK AS-le kantud menetluskulud summas 245,87 eurot, millest 150 eurot on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, 95,87 eurot hageja õigusabikulud.
3.1.Riigilõivu summas 93,19 eurot tasus BIGBANK AS OÜ 10.07.2012. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr * viitenumbriga , selgitusega: *; RL MK KM avalduse esitamisel; Kägu, Raivo.
3.2.Riigilõivu summas 206,81 eurot tasus BIGBANK AS OÜ 12.10.2012. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr * viitenumbriga , selgitusega: *; RL hagiavalduse esitamisel, Raivo Kägu.
4.Kui kostja ei tasu käesoleva määruse resolutsiooni p. 2 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
5.Tagastamata krediidisumma maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,0859% tagastamata krediidisummalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
6.Seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus.
7.Juhul, kui kostja täidab käesolevas lepingus sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on tal võimalik enne punktis 2.3 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada hagejale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul. Kui kostja esitab enne punktis 2.3. nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva hagejale avalduse võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul, ei või hageja keelduda kostjaga võla jäägi tasumiseks uue maksegraafiku sõlmimisest, kui kostja tasub hagejale uue maksegraafiku alusel alates 15. jaanuarist 2014.a. igakuiselt vähemalt 20% oma sissetulekust, kuid vähemalt 45 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt igal ajal kostja sissetuleku suurust tõendavaid dokumente.
8.Määruse ärakiri saata menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus Käesoleva määruse resolutsioonis nimetamata poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 5 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale. Asjaolud ja menetluse käik 12.10.2012 esitas hageja BIGBANK AS kohtule hagiavalduse Raivo Kägu vastu võlgnevuse, intresside ja viivise väljamõistmiseks. 15.10.2012. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat teatama kirjalikult kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 21 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest. 07.01.2013 esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromissi:
1.Lõpetada poolte vaidlus tsiviilasjas nr. 2-12-14054 kompromisslepinguga, mille kohaselt:
1.1. Lepingu sõlmimise aluseks on alljärgnevad asjaolud:
2-12-26480
1.1.hageja on kohtule 15.10.2012 esitanud hagi kostja vastu 3 854,66 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2.Kostja tunnistab tingimusteta: 2.1 hageja nõuet summas 3 917,62 eurot, mis moodustub alljärgnevatest summadest:
2.1.1.1553,24 eurot tagastamata krediidisumma,
2.1.2.525,94 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress,
2.1.3.1 553,24 eurot viivis,
2.1.4.25,56 eurot lepingu sõlmimise tasu,
2.1.5.259,64 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud.
2.2.kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 245,87 eurot, millest 150 eurot on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, 95,87 eurot hageja õigusabikulud. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda.
3.Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 300 eurot, millest 150 eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK ASi Swedbanki arveldusarvele nr *, märkides selgitusse “lep nr *, tsiviilasi nr 2-12-26480, riigilõivu osaline tagastamine".
4.Kompromisslepingu sõlmimisel ja nõuetekohasel täitmisel vähendab hageja punktis 2.1. märgitud nõuet 2 079,18 euroni, mille moodustab tagastamata krediidisumma 1 553,24 eurot ja sissenõutavaks muutunud tasumata intress 525,94 eurot.
5.Hageja ning kostja on kokku leppinud kostja võla tasumises maksegraafiku alusel, tasudes lepingust nr * tuleneva võlgnevuse summas 2 079,18 eurot ja menetluskulud 245,87 eurot, kokku 2 325,05 eurot hageja arveldusarvele nr * Swedbankis, märkides viitenumbriks *, alljärgnevalt:
5.1.tasudes hiljemalt 2013.a. jaanuarikuust kuni 2013.a. juunikuuni igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks 20 eurot,
5.2.tasudes hiljemalt 2013.a. juulikuust kuni 2013.a. novembrikuuni igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks 40 eurot,
5.3.tasudes võla jäägi hiljemalt 15. detsember 2013.a. ühekordse maksena.
6.Kui kostja ei tasu lepingu punktis 5 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingu punktis 5 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole.
7.Juhul, kui kostja rikub punktis 5 kokku lepitud võla tasumise tingimusi, kaotab punktis 4 nimetatud nõude vähendamine kehtivuse ning hageja jätkab punktis 2.1 nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täies ulatuses sissenõudmist tavapärases korras.
8.Tagastamata krediidisumma maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,0859% tagastamata krediidisummalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
9.Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse hageja nõudes kostja vastu lõpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata.
10.Pooled on teadlikud, et:
10.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle;
10.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;
2-12-26480
10.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
10.4.Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.
10.5.Juhul, kui kostja täidab käesolevas lepingus sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on tal võimalik enne punktis 5.3 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada hagejale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul. Kui kostja esitab enne punktis
5.3.nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva hagejale avalduse võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul, ei või hageja keelduda kostjaga võla jäägi tasumiseks uue maksegraafiku sõlmimisest, kui kostja tasub hagejale uue maksegraafiku alusel alates 15. jaanuarist 2014.a. igakuiselt vähemalt 20% oma sissetulekust, kuid vähemalt 45 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt igal ajal kostja sissetuleku suurust tõendavaid dokumente.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
2-12-26480
TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et kostja tasub pool riigilõivust ja muus osas ei ole pooled kompromisslepingus menetluskulude jaotust kindlaks määranud, seega tuleb pool riigilõivust kostjalt välja mõista ja ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 76,70 eurot. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb BIGBANK AS-le tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.