Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

ees mitmed võlgnevused. Asjaolu, kas hagejal ja VM on omavahelisi seoseid, ei oma kostja põhikirja p 11 kohaselt mingit tähendust hageja liikmeks vastuvõtmise otsustamisel, nagu ei oma tähendust ka asjaolu, kas kostja liikmetel on kostja ees võlgnevusi. Samuti on asjakohatud ja paljasõnalised kostja viited hageja tegevuse ebausaldusväärsusele ja sellele, et hageja ei soovi tõsiselt osaleda kostja tegevuses, kuna kostja põhikirja p 11 kohaselt ei sõltu liikmeks vastuvõtmine kostja hinnangust liituja usaldusväärsusele ja kostja ei ole tõendanud hageja soovimatust tõsiselt osaleda kostja tegevuses. Eelneva põhjal võib järeldada, et kostja on rikkunud nii MTÜS § 12 lg 1, kuna 26.10.2011 otsusest ei nähtu, milles seisneb hageja mittevastavus põhikirja nõuetele, kui ka põhikirja p 11. Põhikirja p 12 kohaselt peab kostja juhatus tegema otsuse liikmeks astumise avalduse kohta 90 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. 29.06.2011 hageja poolt esitatud avalduse osas oleks kostja pidanud otsuse tegema hiljemalt 27.09.2011, kuid tegi selle otsuse alles 26.10.2011, mistõttu on kostja rikkunud ka põhikirja p 12. Eelnevast tulenevalt on kostja juhatuse 26.10.2011 otsus vastuolus seaduse ja põhikirjaga, mistõttu hageja nõuab TsÜS § 38 lg 1 alusel kostja juhatuse 26.10.2011 otsuse kehtetuks tunnistamist. Kuna käesoleval juhul hageja vastab kostja põhikirjas sätestatud nõuetele ja kostja ei ole toonud esile ühtki asjaolu, mis tõendaks vastupidist, on hagejal MTÜS § 12 lg 1 alusel õigus liikmelisusele ning kostja on kohustatud tegema otsuse, mille sisuks on hageja vastuvõtmine kostja liikmeks. Eelnevast tulenevalt palub hageja TsÜS § 68 lg 5 alusel kohustada kostjat tegema tahteavaldust, mille sisuks on hageja vastuvõtmine kostja liikmeks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hagiavalduses väidab hageja, et 29.06.2011.a. on kostja saatnud hagejale arve varasemalt korraldatud turniiride reitingute arvestamise eest tasumiseks ning see on hageja poolt samal päeval tasutud. Kostja sellise seisukohaga ei nõustu. 29.06.2011.a. ei saadetud hagejale esmakordselt arvet nr 138, vaid tegemist oli varasemalt tekkinud võlgnevuste meeldetuletusega. Ka hageja ise on hagiavalduses möönnud, et osa võlgnevusi on tekkinud tema enda süül. Seega on kostja arvates tõendatud, et hageja maksedistsipliin ei ole olnud korrektne, 2009. aastal kostja poolt hagejale osutatud teenuste (reitingute arvestus) eest on hageja tasunud alles 2011.a. keskel. Hageja on hagiavalduses väitnud, et talle pole teada, millisele kostja põhikirja punktis 11 sätestatud alusele tuginevalt on keeldutud hageja liikmeks vastuvõtmisest. Kostja sellega ei nõustu. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud kostja juhatuse otsusest on selgelt arusaadav, et hageja on varasemalt olnud küll kostja liige, kuid on seoses liikmemaksude tasumata jätmisega Eesti Maleliidust välja arvatud. Nimelt ei tasunud hageja põhikirjas ettenähtud liikmemaksu ega teinud seda ka vaatamata kostja korduvatele nõudmistele – hageja pole tolleaegseid võlgnevusi senini kustutanud. Vastavalt EM põhikirja punktile 18.4 on liidu liikme kohustuseks mh ka liikmemaksu õigeaegne tasumine. Seega ei ole hageja kostja põhikirjast tulenevaid kohustusi täitnud ning hageja ei saa seetõttu ka kuidagi eeldada, et tema avaldus kostja liikmeks võtmise kohta tingimusteta rahuldamisele peaks kuuluma. Arvestades hageja varasemat käitumist, oli kostja igati õigustatud küsima hagejalt täiendavat teavet ning seda ei saa pidada küll asjakohatuks tegevuseks. 25.01.2012.a. on kostja saatnud hageja esindajale e-kirja, milles palus hagejalt selgitusi mh selle kohta, miks hageja ei pea vajalikuks täita Eesti Vabariigi seadusi ehk miks on registrile esitamata 2010.a. majandusaasta aruanne. Kostja leiab, et ka seetõttu oli hagejalt selgituste küsimine kostja arvates igati põhjendatud. Kostja arvates on oluline ka asjaolu, et kostja liikmeskonnast arvati mõned aastad tagasi seoses rahaliste kohustuste täitmata jätmisega välja ka teine Viljandi maleühing – MTÜ VM.

Kuna nii hagejal kui ka VM on sama juhatuse liige, siis tõestab see fakt, et kostjal on tõsikindlalt alust eeldada, et hageja maksedistsipliin ei ole aegade jooksul muutunud. Vaatamata soovile saada taas kostja liikmeks, ei ole hageja senini tasunud ka ühekordset sisseastumismaksu, mis vastavalt kosja üldkoosoleku 14.04.2011.a. otsusele on 40 eurot. Seega pole hagejal põhjust väita, et tema suhtes on käitutud ebaõiglaselt – hageja ise on oma eelneva käitumisega (kostja põhikirja rikkumine, arvete õigeaegne maksmata jätmine) tekitanud olukorra, kus kostjal puudub võimalus hagejat tingimusteta uuesti kostja liikmeks võtta (hageja näol on tegemist MTÜ-ga, kelle senine suhtumine oma kohustustesse on pehmel toonil öelduna olnud mitteaktsepteeritav, hageja juhatuse liige on tema poolt juhitud MTÜ-ga varasemalt kostjale märkimisväärse summa võlgu jäänud jne) – kostja silmis on tegemist kõrgendatud riski eviva MTÜ-ga, kelle puhul pigem võib eeldada kohustuste rikkumist kui nende korrektset täitmist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja esitas 29.06.2011 kostjale avalduse enda vastuvõtmiseks kostja liikmeks. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et 26.10.2011 kostja juhatuse otsusega keeldus kostja hagejat enda liikmeks vastu võtmast. Eespool nimetatud juhatuse otsuse põhjenduste kohaselt keeldus kostja hagejat enda liikmeks vastu võtmast kuna hageja on kord juba olnud kostja liige, kuid vahepealsel ajal klubi aktiivselt ei tegutsenud, tekkisid liikmemaksude võlgnevused ja hageja arvati liikmeskonnast välja; hagejal on kostja ees võlgnevused tasumata arvete näol; kõik hageja liikmed on/olid kostja juhatusele teadaolevalt VM liikmed ning mitmed on ka VM juhtuses ning VM on kostja ees mitmed võlgnevused tasumta arvete näol ja täitmata jõstunud kohtuotsus kostja ees; hageja liikmed on klubi liikmetena teadlikud ja mitmed ka juhatuse liikmetena seotud ja seeläbi vastutavad VM varasema tegevuse eest; kuna VM juhatuse liige kuulub ka hageja juhatusse ning sellel klubil olid juba enne kostja liikmeks vastuvõtmise avalduse esitamist võlgnevused kostja ees, siis sellest tulenevalt on kostja juhatus seisukohal, et hageja näol ei ole tegemist usaldusväärse partneriga, kelle tegevus oleks kooskõlas kostja põhikirja ja heade tavadega; klubi maksedistsipliin ei ole 2011 aasta jooksul paranenud, arvete tasumisel ei peeta jätkuvalt kinni maksetähtaegadest ning seeläbi ei ole tõusnud klubi tegevuse usaldusväärsus ja klubi soov kostja põhikirja järgides tõsiselt osaleda kostja tegevuses. Hageja sõnul on ta tasunud kostjale kõik võlgnevused ning seega puudub kostjal alus hageja liikmeks vastuvõtmisest keeldumiseks. Kostja vastuväidete kohaselt ei tasunud hageja õigeaegselt arvet nr 138 summas 275 krooni (tlk 54), samuti on hageja jätnud varasemalt tasumata põhikirjas ettenähtud liikmemaksud. Lisaks ei ole hageja esitanud õigeaegselt 2010.a majandusaasta aruannet. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 1 esimese lause kohaselt mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. MTÜS § 13 lg 1 alusel mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse.

EM põhikirja p 11 alusel võivad liidu liikmeks olla juriidilised isikud – mittetulundusühingutena tegutsevad klubid, seltsid ja ühendused, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu. Liidu liikmesklubide liikmed saavad kuuluda liitu ainult oma klubi kaudu. Liitu saavad kuuluda ülalnimetatud juriidilised isikud juhul, kui neil on vähemalt 6 liiget. 10.12.2012 toimunud kohtuistungil möönis kostja esindaja, et hageja on temale esitatud arved viivitusega tasunud ning uusi võlgnevusi tal ei ole. Küll on aga kostja esindaja väiteil hagejal jätkuvalt tasumata kolme aasta liikmemaksud summas ligikaudu 600 krooni, s.o 40 eurot. Kostja esindaja väidete kohaselt on hageja liikmeks vastuvõtmisest keeldumise aluseks põhikirja p 18.4. EM põhikirja p 18.4 kohaselt on liidu liikmed kohustatud tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakse. Hageja vaidleb kostjale vastu, väites, et kõik võlgnevused on käesolevaks ajaks tasutud. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on tasunud liikmemaksude võlgnevuse, on kostjal kohustus tõendada oma väidet, et liikmemaksud summas 40 eurot on hagejal siiani tasumata. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on hageja võlgnevuste tõendamiseks esitanud kohtule väljavõtte poolte vahelisest elektronkirjavahetustest (tlk 52 – 53, 55- 58) ja arve nr 138. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud tõenditega lugeda tõendatuks liikmemaksude võlgnevuse olemasolu summas 40 eurot, kuivõrd arve nr 138 käsitleb kiirturniiride registreerimistasu maksmise kohustust summas 275 krooni (17,58 eurot) ning kostja poolt esitatud kirjavahetuses ei käsitleta liikmemaksu võlgnevust, vaid turniiride registreerimistasu ning litsentside tasusid, millised kostja esindaja väidete kohaselt on käesolevaks ajaks tasutud. Hageja on kohtule esitatud seisukohtades kinnitanud, et kostja ei ole talle liikmemaksu summas 40 eurot tasumiseks esitanud ühtki arvet, samas on hageja kinnitanud, et juhul, kui kostja talle arve esitab, on hageja nõus nimetatud summa tasuma. Kostja ei ole ka kohtule esitanud arvet, mis tõendaks liikmemaksu võlgnevust. Lisaks ei ole ka kostja juhatuse 26.10.2011 otsuses viidatud liikmemaksu võlgnevusele, vaid üksnes võlgnevustele 2009. aastast, mis on tasutud; 18.07.2011 arvele, mis on tasutud ja 29.06.2011 märgukirjale litsentside puudumise/tasumise osas. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja väide hagejal liikmemaksu võlgnevuse olemasolu kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja põhikirjast ei tulene, et majandusaasta aruande esitamine või esitamata jätmine omaks tähtsust isiku kostja liikmeks vastuvõtmisel. Seega puudub kostjal alus keelduda hagejat oma liikmeks vastu võtmast seetõttu, et hageja ei ole õigeaegselt esitanud oma majandusaasta aruannet. Kostja põhikirjast ei tulene ka liikmeks vastuvõtmisest keeldumise alusena varasemat kandidaadi liikmeskonnast väljaarvamist või seotust mõne teise klubi liikmeks oleva/olnud isikuga. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal puuduvad põhikirjast tulenevad alused hageja liikmeks vastuvõtmisest keeldumiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus leiab, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada, kostja juhatuse 26.10.2011 otsus tuleb tunnistada kehtetuks ning kostjat tuleb kohustada võtma hagejat enda liikmeks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS

§ 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis on põhjendatud jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.