1.Viru Maakohtu menetluses oli Citadele Leasing & Factoring OÜ hagi Narva Kaubanduskeskus OÜ vastu võla väljamõistmiseks. 04. aprilli 2012 määrusega rahuldas Viru Maakohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistis Narva Kaubanduskeskus OÜ-lt Citadele Leasing & Factoring OÜ kasuks välja põhivõla ja kõrvalnõuete katteks 28 185, 28 eurot ja viivise 0,15% põhivõlalt päevas alates 06. märtsist 2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Viru Maakohus mõistis Narva Kaubanduskeskus OÜ-lt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1 917, 34 eurot ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Poolte menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus määras, et tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.
2.Narva Kaubanduskeskus OÜ esitas 02. mail 2012 maakohtu 04. aprilli 2012 määruse peale kaja. Kaja kohaselt ei olnud maakohus määranud hagile vastamise tähtaega ega teatanud kostjale hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Viru Maakohtu 08. mai 2012 määrusega jäeti kaja käiguta ja kostjale anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 7 päeva alates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Maakohtu määruse kohaselt tuli kajalt tasuda seaduses sätestatud kautsjon.
3.Viru Maakohtu 12. juuni 2012 määrusega keelduti kaja menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel. Narva Kaubanduskeskus OÜ esitas 05. juulil 2012 Viru Maakohtu 12. juuni 2012 määruse peale määruskaebuse.
4.Tartu Ringkonnakohtu 31. augusti 2012 määrusega rahuldati määruskaebus ja tühistati Viru Maakohtu 12. juuni 2012 määrus ja tagastati asi Viru Maakohtule kaja menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et asja materjalide kohaselt puudus vaidlus selles, et kostja seaduslikule esindajale on hagiavaldus koos selle lisadega kätte toimetatud 20. märtsil 2012 (tl 68) ja kostja ei ole 12. märtsi 2012 määruses ettenähtud tähtajal hagiavalduse kohta kohtule vastanud. Määruskaebuse kohaselt väidab kostja, et koos hagiavaldusega ei ole temale kätte toimetatud maakohtu 12. märtsi 2012 määrust hagi menetlusse võtmise kohta. Nimetatud määrusega kohustas maakohus kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele hiljemalt 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Sama määrusega hoiatas kohus kostjat, et hagile tähtajaliselt vastamata jätmisel võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus asus seisukohale, et toimiku materjalidega ei ole tõsikindlalt ja kahtlusteta tõendamist leidnud, nagu oleks kostjat teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Maakohus on käesolevas asjas kohtumääruse ja hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte postiteenuse osutaja vahendusel tähitud kirjaga väljastusteatega. TsMS § 313 lg 1 kohaselt tõendab sellisel viisil dokumendi kättetoimetamist väljastusteade, mis tuleb kohtule tagastada. Vastav väljastusteade 20. märtsist 2012 on kohtutoimikus (tl 68), kuid nimetatud väljastusteatest ei nähtu, millised dokumendid on kostjale selle alusel kätte toimetatud. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-97-09 p 12 kohaselt peab väljastusteatest nähtuma, milline menetlusdokument kätte toimetati. Väljastusteatel on kättetoimetatavate dokumentide kohta üksnes viide „mat“, mis võib olla lühend sõnast „materjalid“, kuid millest ei saanud ringkonnakohtu arvates üheselt järeldada, et kostjale on kätte toimetatud ka 12. märtsi 2012 kohtumäärus. Ringkonnakohtul ei olnud seega võimalik tõsikindlalt selgeks teha, kas kostjale kätte toimetatud ümbrikus sisaldus maakohtu määrus või mitte. Väljastusteatel informatsiooni ebapiisavuse tõttu tuli uskuda määruskaebuse esitajat, et temale ei ole vaidlusalust määrust
nimetatud kuupäeval kätte toimetatud. Vastuseks hagejale märkis ringkonnakohus, et kui toimiku materjalidest ei nähtu tõsikindlalt kohtumääruse kättetoimetamine, siis ei tule määruskaebuse esitajal ka põhistada oma väiteid määruse mittesaamise kohta ümbriku (koos kättetoimetatud dokumentidega) kaaluga. Kostjale toimetati nimetatud väljastusteate alusel kätte hagiavaldus koos lisadega 60-l lehel, määruse maht on kaks lehte, mistõttu kaaluerinevus ei saanud olla märkimisväärne. Kuna käesoleval juhul kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest, siis ei võinud maakohus asja 04. aprillil 2012 tagaseljaotsusega lahendada. TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust mh siis, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. TsMS § 142 lg 1 (01. juulini 2012 kehtinud redaktsioonis) kohaselt tasutakse kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Seega puudus kostjal käesoleval juhul vajadus tasuda kajalt ja menetluse taastamise avalduselt kautsjonit ja maakohtu seisukohad ei olnud selles osas õiged. Maakohus jättis põhjendamatult kaja menetlusse võtmata.
5.Viru Maakohtu 20. septembri 2012 määrusega jäeti kaja käiguta ja anti kostjale tähtaeg 14 päeva alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast puuduste kõrvaldamiseks, s.o kautsjoni tasumiseks. Maakohus märkis, et ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega selles osas, et kättetoimetatud dokumentide sisust saab teha järelduse väljastusteate märgete põhjal. Viru Maakohtus kasutatakse väljastusteatele märgete tegemist üksnes kohtu sisemise töökorralduse huvides. Selleks, et väljastusteate kantseleisse saabumisel oleks võimalik neid operatiivselt isikutele edastada, märgivad istungisekretärid eelkõige tähelühendi asjaomase kohtuniku perekonnanimest ning teise märkena kasutatakse erinevaid lühendeid kättetoimetatud dokumendi kohta, näiteks sk, v, m, kk, mm, mk. Lühend mm võib tähendada nii menetlusse võtmise määrust, kui ka määrus-materjali. Lühend mk võib tähendada nii menetluskulu, maksekäsku kui ka määruskaebust. Viidatud TsMS § 313 reguleerib üksnes neid informatiivseid näitajaid, mis on seotud dokumendi kättetoimetamise aja, koha, selle üle andnud ja vastu võtnud isiku andmetega, kättetoimetamisviisiga ning ei reguleeri, mida kätte toimetati. Kohtute seaduse § 82 lg 1 kohaselt registreeritakse kohtust välja saadetud menetlusdokumendid kohtu infosüsteemis ja kohtutoimikus. Registreerimise täpsem kord nähakse ette kohtukantselei kodukorras. Kohtu kantselei asjaajamist korraldab kohtute seaduse § 125 alusel kohtudirektor, kes on oma 27. oktoobri 2006 käskkirjaga kinnitanud Viru Maakohtu menetlusdokumentide saatmise ja toimikute vormistamise korra. Nimetatud korra p 1 kohaselt koostatakse kõikidele väljasaadetavatele menetlusdokumentidele kohtu kirjablanketil kahes eksemplaris nõuetekohane kaaskiri, millest nähtub, mida, millises kohtuasjas ja kellele saadetakse. Korra p 4 kohaselt kaaskirjad registreeritakse kantselei poolt kohtute dokumendiregistris ning korra p 5 kohaselt kaaskirja ühe eksemplari tagastab kantselei dokumendi koostajale toimikusse köitmiseks. Käesolevas asjas on sekretär vormistanud kaaskirja, millest nähtuvalt on kostjale
12.märtsil 2012 saadetud lisana nr 1 kohtumääruse väljatrükk ning lisana nr 2 hagi koos lisadega. Viru Maakohtu 12. märtsi 2012 väljasaadetava menetlusposti nimekirjas on fikseeritud dokumentide saatmine kostjale. Seda, mida saadeti, ei saa tõendada väljastusteatel
oleva märkega, vaid kaaskirjast nähtuva loeteluga. Väljastusteade tõendab üksnes seda, et menetlusosalisele on dokumendid väljastatud ja ta on need vastu võtnud. Maakohus leidis, et kostjal tuleb kaja lahendamiseks tõendada, et talle 12. märtsil 2012 väljastatud ja tema poolt 20. märtsil 2012 vastuvõetud dokumentide hulgas ei olnud dokumentide saatmise kaaskirjas lisana nr 1 nimetatud kohtumääruse väljatrükki. Maakohtu hinnangul lasus kostjal seni kajalt kautsjoni tasumise kohustus kuni kostja pole tõendamiskohustust täitnud. Maakohus määras, et kostjal tuli tasuda kautsjon summas 450 eurot.
6.Kostja poolt 08. oktoobril 2012 Viru Maakohtule esitatud seisukohana vormistatud dokumendis leidis kostja, et Tartu Ringkonnakohus juba lahendas oma 31. augusti 2012 määrusega menetlusdokumentide kättetoimetamise küsimuse, mistõttu ei olnud nimetatud küsimuse teistkordne lahendamine põhjendatud.
MAAKOHTU LAHEND
7.Viru Maakohtu 09. oktoobri 2012 määrusega keelduti Narva Kaubanduskeskus OÜ kaja
04.aprilli 2012 tagaseljaotsuse peale menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel ja määrati see kostja seaduslikule esindajale määruse jõustumisel tagastada. Maakohus leidis, et kostja ei ole kajas esinenud puuduseid kõrvaldanud, mistõttu maakohus teistkordselt keeldub kaja menetlusse võtmisest. Maakohtu hinnangul oli ekslik kostja arusaam, et ringkonnakohus on lahendanud menetlusdokumentide kättetoimetamise küsimuse, sest sellisel juhul oleks see kajastunud määruse resolutsioonis selliselt, et kohus taastab menetluse. Antud juhul on ringkonnakohtu lahendiga saadetud tsiviilasi kaja menetlusse võtmise otsustamiseks ja see ei tähenda imperatiivselt, et esimese astme kohtu ainus valik oleks kaja rahuldada ja menetlus taastada. Maakohus leidis, et antud juhul on maakohus 20. septembri 2012 määruses uuesti selgitanud, mis asjaoludel saab kostjale lugeda kättetoimetatuks nii hagimaterjalid kui ka tagajärgi sisaldava kohtumääruse. Maakohus jäi kautsjoni tasumise kohustuse osas 20. septembri 2012 määruses väljendatud seisukoha juurde. 20. septembri 2012 määrusega andis maakohus kostjale tähtaja kajas sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks ja kuna kostja neid ei kõrvaldanud, keeldus maakohus kaja menetlusse võtmisest.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8.Narva Kaubanduskeskus OÜ esitas 23. oktoobril 2012 Viru Maakohtu 09. oktoobri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei saanud maakohus teha tagaseljaotsust, kuivõrd maakohus ei määranud hagile vastamise tähtaega ja määruskaebuse esitajale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest; 2) ei tulene tsiviilasja materjalidest, et 20. märtsil 2012 määruskaebuse esitajale kättetoimetatud kinnises ümbrikus oli menetlusse võtmise määrus. Seega ei ole tõendatud, et menetlusse võtmise määrus on määruskaebuse esitajale kätte toimetatud; 3) on TsMS § 313 lg 1 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamise fakt tähitud kirja puhul tuvastatav ainult väljastusteatest, mitte kaaskirjast nagu väidab maakohus. Seega ei ole põhjendatud maakohtu nõue, et määruskaebuse esitaja peab tõendama, et ümbrikus määrust ei olnud.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
8.Citadele Leasing & Factoring OÜ vaidleb Narva Kaubanduskeskus OÜ määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) peaks määruskaebuse esitaja TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama, et tema pole
12.märtsi 2012 määrust kätte saanud, kuid määruskaebuse esitaja pole nimetatud asjaolu tõendanud; 2) on maakohtu poolt kostjale saadetud kirja kättetoimetamine käesoleval juhul tõendatud väljastusteatega. Vastustaja hinnangul ei saa olla vaidlust, et ümbrik sisaldas nii hagiavaldust kui ka menetlusse võtmise määrust. Vastasel juhul poleks määruskaebuse esitajale hagi saadetudki; 3) tõendab ümbriku sisu maakohtu poolt saadetud kaaskiri. Määruskaebuse esitaja pole esitanud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla asjaolu, et maakohtu saatekiri oli kooskõlas maakohtu poolt saadetud ümbrikus sisalduvate dokumentidega; 4) oli ka hagi lõpus esitatud taotlus asjas tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata. Seega oli määruskaebuse esitajat hoiatatud, kuivõrd asjas puudub vaidlus, et hagiavalduse sai määruskaebuse esitaja kätte; 5) võttis määruskaebuse esitaja oma tegevusega hagi omaks. Vastustaja hinnangul oleks mõistlik inimene võtnud määruse puudumisel kohtuga ühendust ja tundnud huvi teda puudutava asja kohta, kuivõrd on üldteada, et mistahes kohtust saabunud ümbrik sisaldab kohtupoolset informatsiooni või juhiseid; 6) võis määruskaebuse esitaja hagi edastamisest järeldada, et tema suhtes on algatatud hagimenetlus. Seega oleks määruskaebuse esitaja võinud hakata oma õigusi aktiivselt kasutama. Passiivse ootamisega võttis määruskaebuse esitaja riski, et tema suhtes võidakse teha kahjulik lahend, mille tagajärgi ei ole hiljem võimalik kõrvaldada; 7) kui nõustuda määruskaebuse esitaja väitega, siis oleks võimalik kõikide tagaseljaotsuste peale kaja esitada. Sellisel juhul peaks väljastusteatele olema kirjutatud kõikide ümbrikus olevate dokumentide nimekiri ning isegi kui teatud dokument on väljastusteatele märgitud, ei saaks olla täiesti kindel, et dokument tõepoolest ümbrikus leidub. Ümbrik peaks avatama postitöötaja või manukate juuresolekul, kes peaksid väljastusteatele märkima, millised dokumendid ümbrikust puudu olid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 09. oktoobri 2012 määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ja Narva Kaubanduskeskus OÜ määruskaebus rahuldada.
11.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et Tartu Ringkonnakohus on menetlusdokumendi kättetoimetamise küsimuses oma 31. augusti 2012 määrusega juba seisukoha võtnud. Ringkonnakohus leidis 31. augusti 2012 määruses, et kuna käesoleval juhul kostjale hagile vastamata jätmise tagajärgedest ei teatatud, siis ei võinud maakohus lähtuvalt TsMS § 407 lg 5 p-st 2 asja 04. aprillil 2012 tagaseljaotsusega lahendada. Kuivõrd asjas tagaseljaotsuse tegemine oli ringkonnakohtu hinnangul ebaseaduslik, siis pidi maakohus kaja menetlusse võtma. Tulenevalt TsMS § 658 lg-st 1 tuleb maakohtul uuesti teha menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsustuse kohaselt on ebaseaduslikud.
12.TsMS § 658 lg 2 kohaselt on asja uuesti läbivaatavale maakohtule kohustuslikud ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel, mis on esitatud ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse ringkonnakohtus menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui seadusest ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
31.augusti 2012 määruses leidis ringkonnakohus, viidates Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-97-09 (p 16), et TsMS § 313 lg 1 tuleb tõlgendada selliselt, et väljastusteatest peab nähtuma, milline menetlusdokument kostjale kätte toimetati. Ringkonnakohus oli
31.augusti 2012 määruses seisukohal, et kostajale saadetud dokumentide väljastusteatel oli kättetoimetatavate dokumentide kohta üksnes viide „mat“, mis võis olla lühend sõnast „materjalid“, kuid millest ei saanud ringkonnakohtu arvates üheselt järeldada, et kostjale toimetati 12. märtsi 2012 kohtumäärus kätte. Ringkonnakohus jääb oma 31. augusti 2012 määruses väljendatud seisukoha juurde ja leiab, et Viru Maakohtu menetlusdokumentide kättetoimetamise praktika ei anna alust kalduda kõrvale menetlusnormi tõlgendusest, mille kohaselt peab väljastusteade võimaldama kindlaks teha, missugused materjalid on isikule väljastusteate alusel kätte toimetatud. Samuti ei saa asutusesiseste eeskirjadega, nagu kohtukantselei kodukord või kohtudirektori käskkiri, sätestada erisusi menetlusseadustikus ettenähtud nõuetest dokumentide kättetoimetamise ja selle tõendamise aluste kohta. TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et käesoleval juhul võis kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, siis pidi maakohus asja tagastamisel kaja menetlusse võtmise otsustamiseks lahendama kaja rahuldamise ja menetluse taastamise TsMS § 417 lg 2 alusel.
13.Ringkonnakohus tagastas 31. augusti 2012 määrusega asja Viru Maakohtule kaja menetlusse võtmise otsustamiseks eesmärgiga võimaldada maakohtul täiendavalt kontrollida muid TsMS § 417 lg-s 2 sätestatud kaja rahuldamise ja menetluse taastamise eeldusi. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kuivõrd kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal, siis ei esine alust keelduda kaja rahuldamisest ja menetluse taastamisest. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-74-09 rahuldab ringkonnakohus kaja ja taastab käesolevas asjas menetluse ning saadab asja Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
14.Ringkonnakohus jääb 31. augusti 2012 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kostja ei pidanud käesoleval juhul kajalt ja menetluse taastamise avalduselt kautsjoni maksma. TsMS § 142 lg 1 (01. juulini 2012 kehtinud redaktsioonis) kohaselt tasutakse kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul kuulub kaja rahuldamisele sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, siis ei pidanud kostja kajalt ja menetluse taastamise avalduselt kautsjonit maksma.
15.TsMS § 417 lg 4 kohaselt ei ole käesolev määrus edasikaevatav.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.