Tsiviilasja number
2-12-17373
Otsuse kuupäev
07.jaanuar 2013
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
TE hagi KN vastu kinkelepingust taganemise õiguspärasuse tuvastamiseks, vara tagastamise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks 79 442,18 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TE(isikukood XXX,elukoht XXX); Hageja esindaja: Maie Nugis (OÜ Helsmari Õigusabi, e-post: [email protected]); Kostja: KN(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja esindaja: vandeadvokaat Sven Sillar (Sven Sillari Advokaadibüroo, e-post: [email protected])
Asja läbivaatamise kuupäev
28.november 2012
Istungil osalenud isikud
Hageja TE, hageja esindaja Maie Nugis, kostja KN ja kostja esindaja vandeadvokaat Sven Sillar
Resolutsioon
või 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2900078444.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 sätestatud korras.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. 24.11.2010 kinkis TE oma tütrele KN kinkelepinguga kinnistu asukohaga XXX, korteriomandi Saku alevikus, XXX ja hooneühistu „A“ liikmelisus (garaažiboks nr 1). Kinkelepingu sõlmimise ajendiks oli hageja soov leida tütre näol abistajat ja saada kindlustunnet, kuna TE on raske liikumispuudega pensionär, kes suudab siiski oma igapäevased eluvajadused rahuldada autoga liigeldes. Haigusloo kohaselt vajab TE ööpäevaringset hooldust, mida teostab TS. Kinkelepingus p.2.2 on ettenähtud 2-toalise korteri XXX tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus kinkija kasuks. Probleemid seoses kinkelepinguga ilmnesid 2011 augustikuus, siis kui jutuajamise käigus kinkija tütre ja tema elukaaslase vahel, mil teatati, et kui hageja peaks jääma ratastooli, siis tütar teda hooldama ei hakkaks, vaid teda ootaks hooldekodu. Sellist suhtumist hageja ei oodanud. Kuna ta oli kogu oma vara ära kinkinud, siis lootis ta ka tütrepoolsele mõistlikule abile. Kui ta palus tütrelt abi korteri hoolduskulude ja majandamisega seoses, siis tütar keeldus sellest. Seega veendus hageja, et kostja teda abistada ei kavatse ning esitas 05.10.2011 kinkelepingust taganemise avalduse, tehes kostjale kompromissettepaneku jätta kostja omandisse kinkelepingus märgitud kinnistu XXX. Kahjuks ei võtnud kostja nimetatud ettepanekut vastu. Kostja vastas 14.10.2011, et isal on piisavalt vahendeid täisväärtuslikuks eluks ja kommunaalmaksete tasumiseks ja korteri tagasi isa nimele kirjutamine ei muuda faktiliselt midagi, kuna kommunaal- ja majapidamiskulud jäävad samaks ka kinkelepingu tagasikutsumisega. Samuti oli kirjas, et kostja soovib, et hageja jätkaks Luigel, Aia põik 1 oma autoremondialast tegevust, kus tal on garaažis kogu remondiks vajalik tehnika, tööriistad ja abivahendid, mida ta on kasutanud juba 40 aastat. Kui aprillis 2012 soovis hageja minna XXX krundile, et võtta sealt enda auto kummid, siis ei saanud ta sinna sisse, sest lukk oli vahetatud, ilma, et hagejat oleks sellest teavitatud. Hageja pidi selleks luku katki saagima. Hageja fikseeris, et XXX kinnistu väärtus oli oluliselt kaotanud oma endisest väärtusest ning hagejal on põhjendatud kahtlus, et tema tütar uue omanikuna ei suuda hooldada ja likvideerida juba tekkinud kahjustusi. 22.04.2012 soovis TE siseneda XXX kinnistule, et olukorda selgitada, kuid tütar ei lasknud teda sisse ja kutsus politsei. Politsei kutsumine oli hagejale rängaks löögiks, mis on mõjunud tema tervisele.
Hageja palub tuvastada kinkelepingust taganemine õiguspäraseks ning tagastada hagejale vara seisundis, milline see oli kinkimise ajal ning tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja suhted nii isa kui emaga olid head. 2006 aastal suri kostja ema. Isa elas seda raskelt läbi, mil kostja oli talle abiks. 2010 aasta mais oli isal südameoperatsioon, mille käigus käis kostja isa juures haiglas ja ka peale haiglat kodus abistamas. 2009 suvel tutvus isa naisterahvaga TS, kellega neil on 30 aastane vanusevahe ja kes kolis hageja juurde elama. Alates TS kolimisest isa juurde käis kostja isa vaatamas nädalavahetustel, mil T oli oma tütre ja lapselapse juures. Novembris 2010 läksid hageja ja TS lahku, põhjuseks stiimuli puudus 30 aastat vanema mehega kooseluks ja soov saada hageja poolt kingiks kinnisvara. 2011 aasta alguses leppisid nad ära ning käesoleval ajal elab TS hageja juures XXX korteris. Hageja väide, et ta vajab ööpäevaringset hooldust, ei ole tõsi. Hooldaja määramise kohta puudub ka komisjoni otsus. Kostja väidab, et tema ei ole kunagi hagejale öelnud, et vajadusel saadab ta isa hooldekodusse. Aprillis 2012 suri kostja elukaaslane, kellest jäi kaduma suvila võtmed, millest tekkis vajadus vahetada värava lukk, et turvata maja. Seoses elukaaslase matustega ei olnud võimalik päevapealt hagejale uusi võtmeid toimetada, mida ta ka ise ei küsinud. Elamukrunt ja maja on hooldatud, köögis olev veeboiler läks tõesti katki, mis on kostja poolt välja vahetatud. Kostja on tasunud maamaksu, kindlustusmaksed ja muud suvilaga kaasnenud kulutused. 22.04.2012 ei keeldunud kostja hagejat suvilasse sisselaskmast, küll aga keeldus ta sisse laskma TS koos lapselapsega. Hageja suhted ja nende kulg TS annavad alust arvata, et TS üritab hagejalt välja petta vara ja rahalisi vahendeid, kuna isa suhted ja ellusuhtumine on lähedaste ja sugulastega halvenenud alates TS ilmumisega tema ellu. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära poolte vande all antud seletused ning arvestanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusel rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. TE on 05.10.2011 lepingu taganemisel nimetatud taganemise põhjuseks asjaolu, et kostja on näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust, jätnud ta hoolitsuse ning abita. VÕS § 267 lg 1 p 1 sätestab, et lepingust võib taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Lepingust taganemise avaldus on kostjale edastatud. Kuid taganemisavaldus kehtib ainult tingimusel, et on täidetud ka taganemise materiaalsed eeldused, milleks on lepingust taganemise õiguse aluste olemasolu. Kohus leiab, et asja arutamisel ei ole tõendamist leidnud kostja jäme tänamatus hageja suhtes. Hageja väidab, et kostja ei ole hoolitsenud tema eest. Kostja hoolitsemiskohustuse olemasolu, ei tulene ühestki lepingust ega tõendist. TEs eletusest nähtub, et tema enda soovil hoolitses hageja eest TS. Kinkeleping sõlmiti ajal, mil TS oli hageja juurest ajutiselt lahkunud. Sel ajal olid isa ja tütre suhted head ning hageja sai hakkama ilma hooldajata. Ei sel ajal ega ka pärast TS elama asumist hageja juurde, ei ole hageja pöördunud
kostja poole pideva ööpäevaringse hoolduse vajadusega. Hageja ise väitis, et neil oli kostjaga kokkulepe, et kostja käib suvilas ainult nädalavahetusel, siis kui TS seal ei ole. Kostja väite kohaselt pakkus ta isale abi kolimisel, kuid hageja vastas, et teda abistab TS. Seega oli hageja ise valinud endale hooldaja, mistõttu ei ole põhjendatud hilisem etteheide kostjale, et tema eest hoolt ei kantud. Kinkelepingu järgi oli hageja kasuks seatud tähtajatu ja tasuta isikliku kasutamise õigus korteriomandile xxx, mis aga ei tähenda, et kasutatava korteri kommunaal- ja majandamiskulud oleks tulnud kanda kostjal, kui selleks ei olnud eelnevat kokkulepet. Seda enam, et korteris elab ja kasutab kommunaalteenuseid ka TS. Hageja väide, et kostja lubas paigutada hageja hooldekodusse juhul, kui ta jääb ratastooli, ei ole leidnud tõendamist. Hageja ja kostja vande all antud seletused on vasturääkivad ning muid tõendeid väidetava jutuajamise kohta esitatud ei ole. Tõendeid suvila kahjustustest ning selle väärtuse langemise kohta ei ole kohtule esitatud. Kuna kinkelepingust oli taganetud 24.11.2010, siis taganemise materiaalsed eeldused pidid olemas olema juba lepingust taganemise ajaks, mida aga kohus tuvastanud ei ole. Pärast lepingust taganemist on mõlema poole käitumise tagajärjel suhted pingestunud ning on kaasa toonud rida arusaamatusi ja intsidente. Suvila luku vahetust põhjendas kostja sellega, et suvila võtmed, mis olid tema elukaaslasel, jäid kadunuks pärast elukaaslase surma ning turvalisuse tagamiseks vahetas kostja luku, kuid tal ei olnud võimalik koheselt uusi võtmeid hagejale anda ning hageja ise ka ei küsinud. Kuna hageja kostjaga suhelda ei soovinud, lahendas ta ise tekkinud olukorra luku vahetamisega. Tõendatud ei ole, et kostja oleks sihilikult, eesmärgil, et mitte lasta hagejat suvilasse, vahetanud suvila luku. Hageja väidab, et 22.04.2012 keeldus kostja teda lubamast suvila territooriumile ning kutsus politsei, mida tuleb pidada kostjapoolseks jämedaks tänamatuseks. Kostja väidab, et tema ei keelanud hagejat suvilasse tulemast, aga ta ei soovinud, et hagejaga tuleb sinna koos TS ja tema lapselapsega. Kuna hageja ja TSei lahkunud, kutsus ta politsei. Politsei tulles jalutas TS koos lapselapsega eemale. Politsi- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuris on nimetatud väljakutse registreeritud. Politsei töötaja selgitas TE olukorda ning viimane lahkus. Nimetatud sündmus toimus pärast kinkelepingust taganemist, ajal, mil poolte vahel olid väga pingelised suhted. Ilmselt oli konflikti põhjuseks TS. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja poolt 05.10.2011 kinkelepingust taganemise avaldus ei ole kehtiv, kuna täitmata on taganemise materiaalsed eeldused. Kuna kinkeleping on seaduse jõus, siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja teised nõuded lepingu eseme tagastamiseks ja kostja kohustamiseks anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks.
Menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 190 lg 2 järgi kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Harju Maakohtu 21.06.2012 määrusega rahuldati osaliselt hageja taotlus menetlusabi saamiseks, kohustades teda tasuma riigilõiv summas 5 752,04 eurot ühekordse maksena ühe aasta jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Eeltoodust lähtudes tuleb menetluskulud jätta hageja kanda ning kohus mõistab välja hagejalt riigilõivu riigituludesse menetlusabi andmise määruse kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.