Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. detsember 2010a Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-11182
Tsiviilasi
AS EE(registrikood XXX, asukoht XXX) hagi OÜ T (registrikood XXX, asukoht XXX) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
319,55 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
05. detsember 2012a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja Külliki T Kostja lepinguline esindaja Riho V
isikud
Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 319,55 eurot, viivised perioodi eest 07.06.201028.06.2012 summas 52,87 eurot, kokku 372,42 eurot ning viivis põhinõudelt 0,022% päevas hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Kohtuistungil täpsustas hageja nõuet ning märkis, et nõuab seadusjärgseid viiviseid. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt reklaamsaadetiste saatmise teenust. 2010a mais tellis hageja kostjalt reklaamlehtede edastamise teenust korteriühistutele ja küsis selle kohta
hinnapakkumise. Hageja saatis kostjale hinnapakkumise 6-päevase kande kohta summas 2,73 krooni/tükk + käibemaks kogusele 3 299 reklaamsaadetist. Hageja osutas nimetatud teenust AS EP kaudu, mille kohta viimased sõlmisid tellimis-garantiikirja. Hageja andis AS-ile EP üle 3 299 reklaamsaadetist Tallinna korteriühistutele laialikandmiseks. 28.05.2010 esitas hageja kostjale arve nr 493 summas 639,11 eurot. Kostja tasus 319,56 eurot ning võlgneb hagejale 319,56 eurot. Arve nr 493 tasumise tähtaeg oli 07.06.2010 ning sellest ajast arvestab hageja ka viivist. Hageja selgitas täiendavalt, et poolte vahel kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole, kuid on sõlmitud suuline leping teenuse osutamiseks. Lepingu sõlmimist tõendab ka ettemaksu tasumine, s.o poole arve tasumine. Kostja ei ole esitanud ka pretensioone, et ta pole teenust saanud. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja uus juhatus pole saanud vanalt juhatuselt kõiki dokumente. Seetõttu pole kostjani jõudnud ühtki kinnitust tellimuse osutamise suhtes. Pole selgitust, kas kostja nõustus hinnapakkumisega ja esitaski tellimuse, pooltevaheline leping puudub. Seetõttu ei saa kostja hagiga nõustuda. Kohtu põhjendused 13.06.2012 esitas hageja oma nõude maksekäsu kiirmenetluses. Seoses vastuväite esitamisega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle hagimenetlusse. 02.07.2012 esitas hageja hagi. Hageja väidab, et pooled on sõlminud lepingu reklaamsaadetiste saatmiseks. Kostja seda väidet ei kinnita ja märgib, et kostja uuel juhatusel puuduvad selle lepingu sõlmimise kohta andmed. Seetõttu peab kohus tuvastama, kas poolte vahel on tsiviilõigussuhe või mitte. Kirjalikku lepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Hageja on esitanud poolte e-kirjavahetuse, mille kohaselt soovis kostja 25.05.2010 hageja hinnapakkumist 3 500 reklaamlehe kandmiseks KÜ postkasti Tallinna piirkonnas. Hageja vastas 31.05.2010, et tema andmebaasi kohaselt on Tallinnas 3 299 korteriühistut ning hind 6-päevase kande puhul oleks 2,73 krooni/tükk + km 20%. Hageja andis hinnapakkumise ka 3-päevase kande puhul. Järgmine ekiri pärineb 03.06.2010, mil hageja teatas kostjale, et reklaamid läksid tänasest kandesse ning kui kostja aega saab, võib ta materjalide ülejäägile järele tulla (t lk 27-28). Vahepeal, s.o 28.05.2010 esitas hageja kostjale arve nr 493 summas 639,11 eurot postitusteenuse eest. Arves oli märgitud, et hageja palub ettemaksu summas 50% summas 4 999,95 krooni (t lk 30). 01.06.2010 on selgitusega „arve nr. 493“ tasutud hagejale 5 000 krooni (319,56 eurot) (t lk 63). 02.06.2010 sõlmis hageja AS-iga EP reklaamsaadetiste tellimis-garantiikirja saadetise „Hoia raha soojas!“ sihtpostitamiseks Tallinna korteriühistutele (t lk 29). 03.09.2012 on AS EP andnud kinnituskirja, mille järgi postitus nimega „Hoia raha soojas“ kanne toimus 03.0610.06.2010 koguses 3 299 tk (t lk 64-65). Nendes tõendites kajastatud asjaolude suhtes vaidlus puudub. Nendest tõenditest nähtub, et kostja soovis hagejalt hinnapakkumist, hageja hinnapakkumise esitas. Kohus leiab, et kostja nõustus kostja hinnapakkumises esitatud ja hagis märgitud tingimustel lepingut sõlmima, kuna tasus ettemaksu – pool teenuse hinnast. Seejärel asus hageja lepingut täitma sõlmides AS-iga EP tellimus-garantiikirja saadetise „Hoia raha soojas!“ sihtpostitamiseks Tallinna korteriühistutele. Kohtuistungil ei osanud kostja öelda, et saadetis „Hoia raha soojas!“ oli kostja materjal, kuid samas ei vaidlustanud seda fakti ka selgesõnaliselt. AS EP kirjast nähtub, et saadetised on laiali kantud, s.o lepinguline kohustus on hageja poolt täidetud. Seetõttu leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping reklaamsaadetise saatmiseks Tallinna korteriühistutele hinnaga
639,11 eurot, hageja on lepingulise kohustuse täitnud ning kostja on selle eest tasunud pool teenuse hinnast, s.o 319,59 eurot. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 järgi võib tehing olla sõlmitud mis tahes vormis. TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavaldus olla tehtud ka kaudselt, s.o tegudega. Antud juhul tõendas ettemaks lepingu sõlmimist. Kohus leiab, et poolte vahel on töövõtusuhe. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 „töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.“ Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping summas 639,11 eurot, leping on hageja poolt täidetud, on hagejal õigus nõuda tehtud töö eest raha. Kostja on tasunud 319,56 eurot ning hagejal on VÕS § 76 lg 1 alusel õigus nõuda 319,55 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda ka seadusest tulenevat viivist. Hageja nõuab viiviseid perioodi eest 07.06.201028.06.2012 summas 52,87 eurot. Viivisearvestuses vaidlus puudub. TsMS § 367 järgi on hagejal õigus nõuda viivist hagi esitamisest protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi on esitatud 02.07.2012. Kohtuistungil selgitas hageja, et nõuab seadusjärgset viivist. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.07.2012 kuni põhinõude 319,55 eurot tasumiseni. Seega rahuldab kohus hagi tervikuna. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.