31. detsember 2012 kell 12.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-12-28026 OÜ HS hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamiseks 438,20 eurot
Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ HS(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Merle Liivrand (Liivrand & Partnerid OÜ, Pilliroo 1-1, Püünsi, 74013 Viimsi vald, Harju maakond, e-post [email protected]) Kostja Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu, asukoht Mündi 2, 10123 Tallinn), lepinguline esindaja Tarmo Sulg (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine Ärakuulamine
Lihtmenetluses 11.12.2012
Ärakuulamisel osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Merle Liivrand Kostja lepinguline esindaja Tarmo Sulg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) kahju 398,30 (kolmsada üheksakümmend kaheksa eurot ja 30 senti) eurot ja viivis 4,89 (neli eurot ja 89 senti) eurot OÜ HS kasuks.
3.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult alates 20.07.2012 kuni kahju tasumiseni OÜ HS kasuks Menetluskulude jaotus
4.Jätta OÜ HS menetluskulud 100% ulatuses Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.
2-12-28026 Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 398,30 eurot, viivise 8,03 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult alates 20.07.2012 kuni kahju tasumiseni ning menetluskulud.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 18.04.2012 umbes kella 14.50 ajal Tallinnas Tartu mnt 84b vahetus läheduses liiklusõnnetus, milles osales hagejale kuuluv sõiduauto Skoda Superb universaal, reg. märgiga XXX, mida juhtis hageja juhatuse liige JK. Sõiduk sõitis välja Sikupilli keskuse maa-alusest parklast ja keeras vasakule Tartu mnt peale (linnast väljuv suund), seejärel reastus ümber esimesse ritta, et sõita Statoili (Tartu mnt 86). Umbes 100 meetrit enne Statoili sõitis sõiduk paremapoolsete ratastega läbi august, mis asus tee keskel. Sõiduk peatus Statoilis, kus avastas kühmud ehk munad rehvide väliskülgedel. Vigastada oli saanud kaks suverehvi Pirelli P7 17 ning sõiduki kasutamine tänavaliikluses muutus ohtlikuks ja seetõttu ka võimatuks. Sõiduk oli ostetud uuena esindusest november 2011 ning rehve oli kasutatud alla 300 km ehk rehvid olid praktiliselt uued. Hageja kutsus välja politsei, kes fikseeris teel olnud augu ja sõiduki silmaga nähtavad vigastused. Hageja pöördus sõidukiga autoremonditöökotta Auto 100 AS, kus sõiduki ülevaatamisel tuvastati, et esimest ja tagumist parempoolset rehvi ei ole võimalik enam tänavaliikluses kasutada, kuna rehvidel olid löökaugu servast saadud löögi tagajärjel tekkinud munad ning rehvid olid seest purunenud, mis tuleb asendada tervetega. Tööde eest peab hageja tasuma 398,30 eurot, mille puhul on tegu otsese kahjuga.
3.18.04.2012 esitas hageja kostjale, kes on Tartu mnt 84b juures oleva 4-realise sõidutee omanik, avalduse kahju summas 398,30 eurot hüvitamiseks, millest kostja keeldus 24.05.2012 kirjas nr 6.1-5/607, kuna ohtlik teelõik oli alates 04.04.2012 tähistatud hoiatavate liiklusmärkidega nr 152 „Ebatasane tee“ ning juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tee ja sõiduki seisundit.
4.Majandus- ja kommunikatsiooniminister on Teeseaduse § 10 lg 2 alusel kehtestanud 17.12.2002 määrusega nr 45 „Tee seisundinõuded“, mille § 12 kohaselt peab auk läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Vaidlusalune löökauk oli liikluskorraldusvahenditega tähistamata. Samuti puudusid ohule viitavad liiklusmärgid, k.a viidatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“, ohtlikul teelõigul (fooriga reguleeritud ristmik Tartu mnt 84a/Sikupilli keskuse maa-alune väljasõit kuni ristmik Tartu mnt 86/Statoil). Sündmuskohal viibinud politseiametnike sõnul ei olnud löökaugu ning selle lähiümbruses ühtegi hoiatavat märki ja löökauk ise ei olnud märgistatud. Hoiatusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ ei anna liiklejale selgelt märku, et kusagil asetseb sedavõrd suur löökauk, mis sealt läbi sõites sõiduki liiklusohtlikuks muudab. Vähemalt neljarealisel ühistranspordiga sõiduteel, mille ühel sõidurajal asub ohtlik löökauk, ajutise hoiatusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ paigaldamisega teeomaniku poolt ei ole tarvitusele võetud kõiki abinõusid liiklejatele kahju tekkimise vältimiseks. Ohtliku löökaugu puhul on tegemist liiklejaid oluliselt ohustava ohuallikaga, mille puhul ei saa piirduda terminiga „ebatasane tee“. Hoiatusmärgi nr 152 "Ebatasane tee" puhul saabki eeldada vaid teekatte ebatasasusi, mis liiklusvahendi edasist kasutamist liikluses ohtlikuks ja seetõttu võimatuks ei muuda. Teeseisundi nõuete § 3 lg 1 kohaselt tähistatakse teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, liikluspiirangud vastavate
2-12-28026 liikluskorraldusvahenditega. Juhul, kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Kui teed ei ole suletud ja liiklust või kiirust ei ole piiratud, on juhil õigus eeldada, et liiklemine antud teelõigul on ohutu, mida eeldas ka hageja. Hageja ei ole rikkunud LS § 50 lg 3. Käesoleval juhul oli teel suur ja terava servaga löökauk, mille tõttu tekkis hagejale kahju. Löökaugu pikkuseks oli enam kui 56 cm ja sügavuseks üle 2,55 cm. Tee ei vastanud seisundi nõuetele ning kostja jättis täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse hoida tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagiavaldust ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja märgib et 18.04.2012 liikus hageja Tartu maanteed pidi linnast väljuval suunal ning Tartu mnt 84b, Tallinn vahetus läheduses sattus hageja oma sõidukiga väidetavalt märgistamata löökauku, mille tagajärjel kandis kokku kahju 398,30 eurot, mis sisaldas kahte suverehvi Pirelli Cinturato, 354 eurot, kummi ja sillatööd 38,02 eurot ning liimitava tasakaalu töid summas 6,28 eurot. Teeseaduse § 37 lg 6 kohaselt on Tee omanik kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Teeseaduse § 37 lõike 2 kohaselt: kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Tee sulgemisest või liikluspiirangutest tuleb teatada käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud korras. Teeseaduse § 31 lõike 2 kohaselt peab avalikult kasutatava tee omanik liikluskorralduse muudatusest teatama viisil, mis võimaldab teavet saada sellel liiklejal, kes seda vajab. Kõnealuses lõigus Tartu maanteel on liiklustiheduseks 15 610 sõidukit ööpäevas, mistõttu liikluspiirangutest teavitamiseks valitud viis oli optimaalseim võimalus linnaliikluse ohutuks ja häireteta korraldamiseks. Tallinna teedel teehoiu järelevalvet teostava Tallinna Teede Aktsiaseltsi andmetel oli kõnealune teelõik alates 04.04.2012 tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, mistõttu asus õnnetuse põhjustanud löökauk hoiatusmärgi nr 152 mõjupiirkonnas.
7.Hoiatava liiklusmärgi nr 152 paigaldamist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 5 punkt 17, mille kohaselt märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Nimetatud määruse § 4 lg 1 kohaselt hoiatusmärgid teatavad juhile eesoleva ohu iseloomu. Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. § 4 lg 2 sätestab, et hoiatusmärgid pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest või sõidukite tegelikest sõidukiirustest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Kostja on seisukohal, et hoiatav liiklusmärk 152 oli paigaldatud määruse nõuetele vastavalt ning märgi paigaldamisega on teeomanik andnud autojuhile informatsiooni teeolude kohta ning hoiatava liiklusmärgi paigaldamisega on teeomaniku poolt tarvitusele võetud kõik abinõud liiklejatele kahju tekkimise vältimiseks. Liiklusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ paigaldamisega anti liiklejatele märku teeoludest ja ohtudest, millest tulenevalt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis võimaldab peatada sõiduki teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Vastavalt liiklusseaduse § 50 lõikele 3 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Eeltoodud autojuhikoolituse alustõed on normideks, mille täitmist eeldatakse igalt liikluses osalejalt. Käesoleval juhul on teeomaniku poolt liiklejat liikluskorraldusest ja ohtudest
2-12-28026 teavitatud, mistõttu on kostja seisukohal, et toimunud kahjujuhtum sai toimuda ainult liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt.
8.Arvestades asjaolu, et kahju tekkis täielikult kahjustatud isikust (hagejast) tulenevatel asjaoludel leiab kostja, et tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele Maakohtu põhjendused
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 11.12.2012.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Puudub vaidlus, et 18.04.2012 umbes kella 14.50 ajal sõitis hageja sõiduautoga Skoda Superb universaal, reg. märgiga XXX, Tallinnas Tartu mnt 84b vahetus läheduses läbi löökaugu, mis vigastas sõiduauto esimest ja tagumist parempoolset rehvi . Kostja keeldus kahju hüvitamisest, kuna teelõigule oli paigaldatud alates 04.04.2012 liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ ning juhindudes LS § 50 lg 3 (tlk. 34). Liiklusõnnetuse sündmuskoht fikseeriti politsei poolt (tlk. 15-16, fotod tlk. 17-30, 75-78).
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tee omaniku kohustused nõuetekohaselt täinud ning kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest.
14.Vastutuse eeldusena peab kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kaitsenormi rikkumisele tuginenud.
15.Teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning
2-12-28026 § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
16.Fotodelt (tlk. 17-30, 75-78) nähtuvalt oli tekitanud löökauk läbimõõduga üle 20-cm ja sügavus kuni 2,5-5-cm, kusjuures üks augu äär oli järsk, sügavam ja teravama servaga. Viidatud määruse lisa 2 järgi peavad põhitänavad ja teed vastama seisunditasemele nr 3 ning sama määruse lisa 3 järgi ei või seisunditaseme nr 3 puhul esineda auke läbimõõduga üle 20-cm ja sügavusega üle 5-cm.
17.Liiklusmärkide tähendusi reguleerib 22.02.2011 majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõude fooridele“. Nimetatud määruse § 5 p 17 alusel märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee“ hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Juhile on sätestatud kohustus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 sättes, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 järgi vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
18.Kohtule esitatud tõendite kohaselt paigaldas Tallinna Teede AS Tallinnas Tartu mnt 82 enne „Sossimägi“ bussipeatust 04.04.2012 hoiatava märgi „Ebatasane tee“ (152). Löökaugud remonditi hooldusremondi käigus ja 22.04.2012 liiklusmärk teisaldati (tlk. 68-73). Tulenevalt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 18.07.2012 teatest 18.04.2012 sündmuskohal viibinud politseiametnike sõnul ei olnud löökaugu ning selle lähiümbruses ühtegi hoiatavat märki ja löökauk ise ei olnud märgistatud (tlk. 16, 21-27). Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus on välja toonud normid, millest tulenevalt ei oleks tohtinud sellist löökauku avalikult kasutataval teel olla. Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalune löökauk oli nõuetele vastavalt märgistamata ning kostja ei vabaneks vastutusest ka seetõttu, kui mõnisada meeter enne löökauku oli paigaldatud märk 152. Teele ei olnud paigaldatud sõidukiirust piiravat märki ning puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks teelõigul sõites rikkunud liiklusreegleid. Lisaks, väljudes kaubanduskeskuse parklast, ei oleks olnud võimalik vastavat liiklusmärki ka näha (tl 30, 73), kuna märk asus enne „Sossimägi“ busspeatust, mis asub kesklinna poolt tulles paremat kätt, käesoleval juhul väljus aga sõiduk vasakut kätt asuvast kaubanduskeskuse parklast. Kohtu hinnangul saab juht eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda. 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 alusel teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema.
19.VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitseeesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.
2-12-28026 TeeS § 37 lg 2 nimetatud juhtu käesolevas asjas ei esine. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
20.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikud kulud sh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
21.Politsei- ja Piirivalveameti teadete ning fotodega (tlk. 15-29, 75-78) on tõendatud, et hageja poolt juhitud sõiduautol purunesid löökaugust läbisõitmise tagajärjel parempoolsed rehvid, mis olid praktiliselt uued, kuna sõiduk osteti uuena novembris 2011. Auto 100 Tallinn AS pakkumise kohaselt (tlk. 31-32) rehvid ning kummi- ja sillatööd ja liimitav tasakaal läheks maksma 398,30 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kahju suurusele. Kohus leiab, et hageja on tõendanud talle hagiavalduses märgitud suuruses kahju tekkimise liiklusõnnetuse tagajärjel. Samuti leiab kohus, et kuivõrd liiklusõnnetus ei leidnud aset asjaoludel ega ohu tagajärjel, mille eest oleks kahjustatud isik olnud vastutav, ei kuulu väljamõistetav kahjuhüvitis VÕS § 139 alusel vähendamisele.
22.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgseks viivisemääraks on 8 % aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 18.04.2012, s.o alates kohtuvälise nõude esitamisest kostjale (tl 33). Nõude sissenõutavaks muutumisel tuleb arvestada VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 sätestatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisega. Kohus on seisukohal, et kohustuse sissenõutavaks muutumise aeg 24.05.2012, mil kostja keeldus kohtuväliselt kahju hüvitamast (tl 34). Hagi esitamise seisuga 19.07.2012 on sissenõutavaks muutunud viivisenõue (so 56 päeva) 4,89 eurot.
23.Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada ning tulevikus sissenõutavaks muutunud viivis kuulub väljamõistmisele alates 20.07.2012 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras võlgnevuselt kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
24.TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.