2-12-52570
Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Kristel Vedro
Määruse tegemise aeg ja koht
28. detsember 2012, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-52570
Tsiviilasi
Julia Saburova hagi Geete Lahi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Hageja: Julia Saburova (IK 46403053722, elukoht: XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
Kostja: Geete Lahi Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Kui määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.etoimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Julia Saburova esitas Viru Maakohtule hagiavalduse Geete Lahi vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudes seoses süüteoga. Hagiavalduse kohaselt palub hageja hüvitada temale tekitatud mittevaralise ja varalise kahju summas kolmsada miljardit USA dollarit ja kolmsada miljardit eurot. Hageja leiab, et kostja on teeninud ära karistuse karistusseadustiku ja
2-12-52570 tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel.
Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 alusel vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Hagiavalduses palub hageja mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist seoses süüteoga ning märgib, et kostja on ära teeninud karistuse karistusseadustiku järgi. Kohus selgitab hagejale, et isiku kriminaalvastutusele võtmine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Süüteo toimepanemise asjaolude tuvastamine ja uurimine kuulub politsei ja prokuratuuri pädevusse. Samuti selgitab kohus, et mittevaralise ja varalise kahju hüvitamine hagiavalduses toodud asjaoludel tuleneb süüteost. Karistusseadustiku § 3 lg 2 kohaselt on süüteod kuriteod ja väärteod. Selleks, et lahendada süüteoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet, tuleb kõigepealt tuvastada õigusrikkumise fakt (kuritegu või väärtegu) ning selle põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja selle tekitanud teo vahel, kuid seda kriminaalmenetluses. Ülaltoodust tulenevalt ning võttes aluseks TsMS § 371 lg 1 p 1, keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama. Lähtuvalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Hagiavaldus koos lisadega tuleb tagastada hagejale. Kooskõlas TsMS § 168 lg 1 menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.