2-12-47221/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõenditega ning kostja vastuskirjaga, milles kostja võttis hagi õigeks, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 3274,06 euro väljamõistmist kostjalt, millest põhivõlgnevus on 3148,05 eurot, intress 55,41 eurot ja viivis 70,60 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis protsendina põhinõudelt (3148,05 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest (16.11.2012) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: 31.08.2010. a poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 6-10/; laenu tagastamise graafiku /tlk 12/; 10.09.2012. a kostjale saadetud teatise /tlk 14/ ja lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 15-22/. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja on kohtule esitatud vastustes hagejaga sõlmitud lepingust tuleneva võlgnevuste nõude koos kõrvalnõuetega õigeks võtnud, siis kuulub hagi rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kostjalt Varje Vamper’ilt hageja Swedbank Aktsiaselts’i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 3274,06 euro väljamõistmist kostjalt, millest põhivõlgnevus on 3148,05 eurot, intress 55,41 eurot ja viivis 70,60 eurot. Samuti kuulub Varje Vamper’ilt hageja Swedbank Aktsiaselts’i kasuks välja mõistmisele viivis protsendina põhinõudelt (3148,05 eurolt) alates hagi esitamisest (16.11.2012) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kostja loobus 07.12.2012 kohtule esitatud vastuskirjas ning hageja 18.12.2012 kohtule esitatud avalduses edasikaebeõigusest, seega ei või nad kohtuotsusele apellatsioonkaebust esitada. Menetluskulud Hageja on hagiavalduses palunud kõik menetluskulud jätta kostja kanda /tlk 1-4/. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohtule esitatud avaldustega loobusid pooled apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 275 eurot /tlk 23/ ja kohus on seda kontrollinud 16.11.2012. a /tlk 29/. Kuna pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 137,50 eurot. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 137,50 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud määras /tlk 1-4/. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt summas 137,50 eurot menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 275 eurot /tlk 23/. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Swedbank Aktsiaselts’ile tagastada 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 137,50 eurot. Riigilõivu summas 275 eurot tasus Swedbank Aktsiaselts 16.11.2012. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072369, selgitusega: hagi, Varje Vamper;2012-11-16.