2-11-56318/28 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud Kostjale Tiiu Korpus’ele kuulub korteriomand, mis on 782/14308 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr *, registriosa nr *, asukohaga *. Lähtudes KÜ Kullamaa 4 põhikirja punktist 2.1 on kostja KÜ Kullamaa 4 liige. KÜ Kullamaa 4 põhikirja p. 3.2 alusel on ühistu liige kohustatud muuhulgas osa võtma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Kostja ei täitnud oma ühistu liikme kohustusi majandamiskulude eest tasumisel, mistõttu kujunes kostjal seisuga 18.05.2011. a. võlgnevus KÜ Kullamaa 4 ees. Põhivõlgnevuse summa moodustas 1296.90 eurot ja viivisvõlgnevus 474.15 eurot. 19.05.2011 loovutas KÜ Kullamaa 4 nõudeõiguse loovutamise lepinguga nõude Tiiu Korpus vastu summas 1296.90 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid OÜ-le FAC Inkasso. KÜ Kullamaa 4 loovutatud nõue tuleneb perioodil juuni 2008 – mai 2011 kostjale väljastatud 36-st igakuisest majandamiskulude arvest. VÕS § 170 järgi loetakse nõue võlgniku suhtes loovutatuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. KÜ-l Kullamaa 4 ja OÜ-l FAC Inkasso ei ole vaatamata jõupingutustele õnnestunud nõude loovutamise teadet Tiiu Korpus’ele kätte toimetada. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja nõude loovutamise teate, et see koos hagimaterjalidega kostjale kätte toimetada.

Kohus selgitab, et TsMS § 356 lg 1 alusel kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohtule ei ole teada, et kostjal oleks käimas mõni teine kohtuasi, millest sõltuks käesolev otsus, seega ei ole alust käesoleva tsiviilasja menetlust peatada. Kuna kostja ei ole kohtule sisuliselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja võlgnevuse 1296,90 euro ja viivise 474,15 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: Kullamaa 4 Korteriühistu põhikirja /tlk 20-22/; nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 190511-2 koos lisaga 1 /tlk 24-25/; võlgnevuse arvestuse /tlk 26/; kinnistusraamatu väljavõtte /tlk 27/ ning üürikviitungid (majandamiskulude arved) mai 2008 kuni aprill 2011 eest /tlk 33-68/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja talle võrdeliselt kuuluva kaasomandi suurusega. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS 151 lõike 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kostja ei ole täitnud oma ühistu liikme kohustusi majandamiskulude tasumisel. 05.07.2012. a seisuga oli võlgnevus korteriühistu ees kokku summas 1771,05 eurot (põhivõlgnevus 1296,90 eurot ja viivised 474,15 eurot). TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 486 lg 4 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Vastuväide makseettepanekule esitati 11.04.2012 ning hagiavaldus võeti menetlusse 31.07.2012, seega on hagi võetud menetlusse kuue kuu jooksul vastuväite esitamisest alates ning hagimenetluse tähenduses loetakse hagi esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Eeltoodu alusel tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista viivis alates 17.11.2012. a. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Kostja vastas hagiavaldusele 28.09.2012. a, et käesoleval ajal on temal pooleliolev kohtuasi, millega on seotud, seega ei ole võimalik tsiviilasja menetluses osaleda. Lisaks märgib kostja, et jätab endale õiguse peale pooleliolevat kohtuasja otsust võimaluse vastuse esitamiseks. Kostja ei ole kohtule sisulist vastust hagiavaldusele esitanud, kuigi kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb lahendada tagaseljaotsusega. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Tiiu Korpus’elt hageja FAC Inkasso OÜ kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 1771,05 eurot, millest 1296,90 eurot on põhivõlgnevus ja 474,15 eurot on viivised. Samuti kuulub kostjalt Tiiu Korpus’elt hageja FAC Inkasso OÜ kasuks väljamõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (1296,90 eurot) alates 17.11.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja märkis hagiavalduses, et palub kostja kanda jätta nii hagiavalduselt tasutud riigilõivu kui ka kulutused õigusabile. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja esitas 19.12.2012 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv summas 225 eurot ning õigusabikulud summas 385 eurot. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 225 eurot ning kohus on seda kontrollinud /tlk 31, 32, 78, 98/. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tulnuks tasuda riigilõivu 175 eurot. Hageja ei esitanud hagiavaldust veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning tasus riigilõivu 225 eurot, seega tuleb riigilõivu täismäära ja madalama riigilõivumäära vahe (225-175 = 50 eurot) TsMS § 162 lg 5 kohaselt jätta hageja kanda. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja kulud õigusabile summas 385 eurot (ilma käibemaksuta), mille kohta on hageja esitanud kohtule OÜ Munga Õigusbüroo ja FAC Inkasso OÜ vahel sõlmitud õigusteeninduse lepingu /tlk 106-108/ ning arve nr 244 summas 385 eurot (ilma käibemaksuta) /tlk 109/. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele sisulist vastuväidet ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 385 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades tsiviilasja keerukust ning mahtu, peab kohus põhjendatuks kostja menetluskulusid õigusabile summas 100 eurot. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt tasutud põhjendatud riigilõiv summas 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 100 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.