2-10-51443/29 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

16.Nimetatud ehitised olid kooperatiivi ainus vara. Kostja ei teavitanud hagejat võõrandamistehingust ja kostjal puudus selleks tehinguks ka hageja nõusolek. Seega tekkis olukord, kus vara oli loovutatud uuele mittetulundusühingule, mille liikmeks hagejat ei võetud. Sisuliselt tekitas kostja hagejale juba oma tegevusetusega kahju (ümberregistreerimise avalduse esitamata jätmisega), kuid hagejal oli lootus ja kostja lubadused, et probleem likvideeritakse uue mittetulundusühingu asutamisega, millel oleks õigus maad erastada. Lisaks hagejale jäid uuest ühingust välja veel neli inimest, s.t kokkuvõttes pooled ühingu liikmetest. Kostja tegevus on olnud sihipärane ja pahatahtlik ning hageja varalisi õigusi ja huve kahjustav. Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-56-09 asus seisukohale, et kostja tegevus on hagejale kahju põhjustanud. Hageja on ilma jäänud garaažiboksist ja selle kasutamisõigusest. Hagejale kuulunud osak garaažikooperatiivis andis talle õiguse kasutada üht garaažiboksi. Seega on tegemist õigusega, mis on ka varaliselt hinnatav. Hageja hindab talle tekitatud kahju suuruseks garaažiboksi turuväärtuse 50 000 krooni. Garaažikooperatiivi likvideerimisel tulnuks jaotada kooperatiivi vara vastavalt seadusele kooperatiivi liikmete vahel, mida ei tehtud. Seega jäi hageja ilma rahalisest jaotisest ehk talle tekitati varaline kahju. Üldkoosoleku otsust, millega oleks kostjale antud volitused bokside võõrandamiseks, tegelikkuses toimunud ei ole. Hagejat ei ole välja visatud kooperatiivist. Hagi ei ole aegunud. Hageja esitas tehingu tühistamise hagi kohtusse 2004. aastal. Kostja mitteilmumise tõttu kohtuistungitele venis hagi arutamine esimeses astmes kolme ja poole aasta peale. Esimeses astmes hagi rahuldati 2008. aastal ja hagejal olid kõik mõistlikud eeldused arvata, et positiivne lahend jääb jõusse. Seega oli esimese astme lahendi tegemise ajaks tehingu tegemisest möödas juba 4 aastat. Seda, et hagi ei rahuldata, sai hageja teada alles Riigikohtu

lahendi teatavaks tegemisest, mistõttu hakkab aegumistähtaeg kulgema Riigikohtu lahendi teatavakstegemise päevast, s.o 08.06.2009. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi on aegunud. Hageja oli teadlik, et ta on välja heidetud mittetulundusühingust põhjusel, et ta ei tasunud vara hooldamisega kaasnevaid makse. Samuti on hageja maininud hagiavalduses, et kostja võõrandas mitte hagejale kuuluva vara, vaid juriidilisele isikule kuuluva vara. Seega jääb kostjale selgusetuks hageja nõue, et talle on tekitatud kahju sellega, et ta on jäetud ilma garaažiboksist ja selle kasutamisõigusest. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit asjaolu kohta, et talle oleks kunagi kuulunud omandiõiguse alusel garaažiboks. Esimese astme kohtu otsus 17.09.2012 otsusega kohaldas Harju Maakohus aegumist ja jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Pooled vaidlesid selle üle, millisest ajast tuleks hageja nõude puhul arvestada hagi aegumist. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hagejal puudub õigus arvestada aegumistähtaja algusena Riigikohtu lahendi teatavaks tegemise aega. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt hakkab aegumistähtaeg kulgema hetkest, mil hageja sai teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Asjas ei olnud vaidlust, et garaažikooperatiivi bokside võõrandamistehing, mille tegemist hageja kostjale kahju tekitamise alusena ette heidab, tehti kostja poolt Garaažikooperatiiv Pargi 16 (likvideerimisel) ja MTÜ Garaažiomanike Ühing Tarekene 16 nimel 30.03.2004. Hageja märkis, et kostja ei teavitanud hagejat nimetatud võõrandamistehingust, kuid 12.11.2004 esitas hageja Tallinna Linnakohtusse hagi Garaažikooperatiivi Pargi 16 (likvideerimisel) ja MTÜ Garaažiomanike Ühingu Tarekene 16 ning Eduard Sepa vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid mingist muust ajamomendist, millal hageja sai võõrandamistehingust teada, tuleb lugeda, et hiljemalt Tallinna Linnakohtule hagi esitamise hetkeks, s.o 12.11.2004, oli hageja teadlik võõrandamistehingust ning alates sellest hetkest hakkas kulgema ka aegumistähtaeg võimaliku kahjunõude esitamiseks kostja vastu. Asjaolu, et 12.11.2004 kohtusse esitatud hagi kohta tehti lõplik (Riigikohtu) lahend alles 08.06.2009, ei ole käsitatav selliselt, et hageja sai alles nimetatud ajahetkest teada kostja poolt väidetavalt tekitatud kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. 12.11.2004 kohtusse esitatud hagi tehingu tühisuse tunnustamiseks oli esialgselt suunatud ka Eduard Sepa vastu, kuid hagejate loobumise tõttu hagist lõpetas Harju Maakohus 28.04.2008 määrusega menetluse E. S osas. Seega oli hageja vähemalt alates 12.11.2004 teadlik kostja poolt tehtud tehingust ja selle tagajärjel hagejale tekitatud võimalikust kahjust ning mitte mingi objektiivne asjaolu ei takistanud hagejat esitamast lisaks tehingu tühisuse tuvastamise nõudele ka eraldi kahjunõuet kostja vastu. Et hageja seda ei teinud ja ootas aegumistähtaja kulgemise aja jooksul kahju hüvitamisele suunatud hagi esitamisega seni, kuni Riigikohus oli teinud tuvastamishagi suhtes lõpliku otsuse, millega hagi jäi rahuldamata, kuid selleks ajaks oli möödunud ka kahjunõude esitamise kolmeaastane tähtaeg, oli hageja subjektiivne otsus ja risk. Kohus leidis, et hageja nõue kostja vastu oli hagi esitamise seisuga 18.10.2010 aegunud (tähtaeg saabus 12.11.2007 kl 24:00). Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja esitas tehingu tühistamise hagi kohtusse 2004. aastal. Kostja mitteilmumise tõttu asja arutamine venis korduvalt ning maakohus rahuldas hagi 2008. aastal. Seda, et hagi ei rahuldata,

sai hageja teada Riigikohtu lahendi teatavaks tegemise päevast 08.06.2009, mistõttu hakkab nimetatud kuupäevast kulgema aegumistähtaeg. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium leiab, et maakohtu järeldus hagi aegumise kohta on õige. Ebaõige on kaebuse väide, et hagi aegumistähtaja alguseks on 08.06.2009. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ja lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab. Hageja on kostja vastu esitanud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude ja hagi alusena toonud esile asjaolud, et hageja oli Garaažikooperatiiv Pargi 16 (likvideerimisel) liige ja kostja Garaažikooperatiiv Pargi 16 (likvideerimisel) likvideerijana tegi tehingu, millega võõrandas 30.03.2004 kooperatiivi vara MTÜ-le Garaažiomanike Ühing Tarekene 16 ja pärast seda oli muutunud Garaažikooperatiiv Pargi 16 (likvideerimisel) varatuks ja hageja kaotas garaaži kasutusõiguse ning hageja osak muutus väärtusetuks. Muid asjaolusid hageja hagi alusena esile toonud ei ole. Kostja tegevusest, mis hagejale kahju põhjustas, sai hageja teadlikuks 2004. aastal. TsÜS § 150 lg 1 järgi kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kolleegiumi arvates on meelevaldne hageja nägemus, mille kohaselt sai ta kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada Riigikohtu otsuse teatavaks tegemise päevast. Riigikohus märkis oma otsuses, et hagejal võib olla vajalike eelduste olemasolul kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Eeltoodust ei saa aga kuidagi järeldada, et hageja nõude aegumise algaks Riigikohtu otsuse teatavaks tegemistest. Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb apellatsiooniastmes kantud menetluskulud samuti jätta hageja (apellandi) kanda.