XXXOÜ hagi AS XXX (pankrotis) pankrotihaldurite Veli Kraavi ja Rein Vaiksaare, aktsiaseltsi XXXning XXXOÜ vastu nõude tunnustamiseks AS XXX (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anton Sigal ja Maret Hallikma (Advokaadibüroo Red, Liivalaia 13, 10118 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja I AS XXX (pankrotis, registrikood XXX) pankrotihaldur Veli Kraavi (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari 25,
10116 Tallinn, elektronpost
[email protected]) Kostja II AS XXX (pankrotis, registrikood XXX) pankrotihaldur Rein Vaiksaar (Causa Õigusbüroo OÜ, Raudtee
83,
11613
Tallinn,
elektronpost
[email protected]) Kostjate I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kristo Teder (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari 25,
10116 Tallinn, elektronpost
[email protected]) Kostja III aktsiaselts XXX(registrikood XXX, asukoht
2-12-1646 XXX) Kostja III lepinguline esindaja Allan Viirma (OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar, Pärnu mnt 160A, 11317 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja IV XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja IV lepinguline esindaja Alari Avamägi (OÜ Tallinna Õigusbüroo, Tartu mnt 24-20, 10145 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja esindaja Anton Sigal Kostjate I ja II esindaja Kristo Teder Kostja III esindaja Allan Viirma Kostja IV esindaja Alari Avamägi
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Lugeda XXXOÜ nõue AS XXX (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatuks ilma kaitsmiseta summas 178 954 eurot teises rahuldamisjärgus vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg-le 2.
3.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada enam tasutud osas riigilõiv summas 69,55 eurot OÜ Advokaadibüroo Red (registrikood 12003819) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.06.2013). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Riigilõivu tagastamise osas ei ole otsus edasikaevatav. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
2-12-1646 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXXOÜ (hageja) esitas 11.01.2012 Harju Maakohtule hagi AS XXX (pankrotis) pankrotihaldurite Veli Kraavi (kostja I) ja Rein Vaiksaare (kostja II), aktsiaseltsi XXX(kostja III) ning XXXOÜ (kostja IV) vastu nõude tunnustamiseks AS XXX (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 19.04.2011 välja AS XXX pankroti. Pankrotihalduriks nimetas kohus pankrotihaldur Veli Kraavi ning seejärel määrati teiseks halduriks Rein Vaiksaar. Pankrotiteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.04.2011. Hageja esitas 26.06.2011 nõudeavalduse AS XXX (pankrotis) pankrotimenetluses. 12.12.2011 toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. Muuhulgas esitasid pankrotihaldurid nõuete kaitsmise koosolekule kaitsmiseks ka hageja nõude summas 178 954 eurot. Koosoleku käigus esitas hageja nõudele ja selle rahuldamisjärgule vastuväite võlgnikud aktsiaselts XXXja XXXOÜ ning pankrotihaldurid. Seega jäeti nõuete kaitsmise koosolekul hageja poolt pankrotimenetluses esitatud nõue tunnustamata. AS XXX võlgnes AS-le XXX (pankrotis, registrikood XXX ) 6 miljonit eurot, millele lisandub viivis, tulenevalt poolte vahel 20.09.2007 sõlmitud aktsiate müügilepingust. AS XXX võlgnevust tunnustati Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi vahekohtu otsusega, millega nimetatud kohus mõistis AS-lt XXX välja 6 miljonit eurot koos seadusjärgse viivisega. Vahekohtu otsus jõustus ja muutus sissenõutavaks selle tegemise kuupäeval, st 20.07.2009. AS XXX esitas Tallinna Ringkonnakohtule avalduse nimetatud vahekohtu otsuse tühistamiseks (tsiviilasi nr 2-09-37645). Tallinna Ringkonnakohus tegi asjas 23.11.2010 lõpliku lahendi, millega jättis AS XXX avalduse rahuldamata ning vahekohtu otsuse jõusse. AS XXX avaldus vahekohtu otsuse tühistamiseks ei peatanud otsuse kehtivust või sissenõutavust ning jõustunud kohtuotsus on pooltele siduv kuni selle täitmiseni. Seega on nõue olnud sissenõutav alates 20.07.2009. AS XXX loovutas oma nõude menetluskulude osas hagejale. AS XXX on 20.07.2009 väljastanud hagejale nõude loovutamise kinnituse. Hageja on seisukohal, et kuivõrd tema nõue AS XXX (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb lugeda kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 103 lg 4 kohaselt, puudub vajadus nõude täiendavaks tunnustamiseks kohtumenetluses. Hageja taotleb nõude tunnustamist AS-i XXX (pankrotis) pankrotimenetluses summas 178 954 eurot teises rahuldamisjärgus vastavalt PankrS § 153 lg-le 2. Hageja nõue koosneb põhinõudest 157 000 eurot ja seadusjärgsest viivise nõudest 21 954 eurot.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostjad hagi ei tunnista.
4.Kostja I kirjaliku vastuse kohaselt ei ole käesolevas asjas hageja suhtes tehtud jõustunud vahekohtu otsust. Kostja I märgib, et vahekohtu lahendist tuleneva nõude pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatuks lugemise eelduseks on ka nõude eelnev kohtulik tunnustamine tulenevalt TsMS § 753 lg-st 1. Seega on TsMS § 753 lg 1 erinormiks PankrS § 103 lg 4 suhtes. Hageja väidetava nõude aluseks olevat Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi vahekohtu 20.07.2009 otsust ei ole kohtu poolt tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud. Kuivõrd nõude tunnustamine pankrotimenetluses on eelduseks nõude rahuldamisele pankrotiseaduses sätestatud korras ning pankrotimenetlus on sundtäitmise
2-12-1646 menetluse eriliik, ei saa seega hageja väidetavat nõuet tunnustada tuginedes üksnes 20.07.2009 vahekohtu otsusele ning hageja on kohustatud tõendama kõiki nõude tunnustamise aluseks olevaid asjaolusid. Seega puudub alus nii hageja nõude tunnustamiseks kui ka kaitsmiseta tunnustatuks lugemiseks. Kostja I palub jätta hageja nõude rahuldamata.
5.Kostja III leiab, et põhimõtet, milles võlausaldaja saab sundkorras oma nõude maksma panna vaid täitemenetluse seadustikus sätestatud täitedokumendi alusel, tuleb nõuete olemasolu hindamisel mööndusteta järgida ka pankrotimenetluses. Viidatud vahekohtu 20.07.2009 otsust ei ole kohus tunnustanud ega täidetavaks tunnistanud. Tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata vahekohtu otsuse alusel ei saa toimuda täitemenetlust. Arvestades seda, et nõude tunnustamine pankrotimenetluses on eelduseks nõude rahuldamisele pankrotiseaduses sätestatud korras ning seda, et pankrotimenetlus on sundtäitmise menetluse eriliik, ei saa seega hageja väidetavat nõuet tunnustada ainuüksi tuginedes vahekohtu 20.07.2009 otsusele ning hageja peab tõendama kõiki tema väidetava nõude tunnustamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole esitanud vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kohtulahendit. Hagejal tuleb ka väidetava nõude tunnustamisel järgida täitemenetluse seadustikus täitedokumendi võlgniku õigusjärglase suhtes kehtivuse kohtu sätestatut (TMS § 18 lg 1). Lisaks ei ole hageja täitemenetluse seadustikus sätestatud vormis tõendiga tõendanud, et tema on vahekohtu otsusest tuleneva menetluskulude ja ekspertarvamuse kulude nõude osas AS-i XXX (pankrotis) õigusjärglane. Isegi juhul, kui lugeda hageja nõue tõendatuks ja põhjendatuks, on ebaselge hageja nõude suurus. Kostja III on seisukohal, et vahekohtu otsuse, mida Eesti kohus ei ole tunnustanud ega täidetavaks tunnistanud, täitmist ei saa AS-lt XXX (pankrotis) nõuda. Kuna vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise ega tunnustamise kohtulahendit ei ole hageja esitanud, ei saaks AS XXX (pankrotis) olla ka viivituses vahekohtu otsusest temale tulenevate kohustuste täitmisega.
6.Kostja IV märgib, et hageja nõude suhtes ei ole tehtud Eestis kohtu poolt tunnustatud ja jõustunud vahekohtu otsust. Hageja väidetav nõue ei põhine Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsusel. Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituut ei ole Eestis alaliselt tegutsev vahekohus ja seega peaks tema otsust esmalt Eesti kohus tunnustama ja tunnistama selle täidetavaks. Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi 20.07.2009 otsus ei ole PankrS § 103 lg 4 mõistes jõustunud kohtulahend, kuna käesoleval juhul ei ole hageja väidetava nõude aluseks olevat Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi vahekohtu 20.07.2009 otsust kohtu poolt tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud. Seega ei ole alust hageja väidetava nõude kaitsmiseta tunnustatuks lugemiseks. Hageja ei ole esitanud nõuet tõendavaid dokumente ja seega ei ole ta tõendanud nõude olemasolu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.PankrS § 106 lg 1 sätestab, et juhul, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: • Harju Maakohtu 19.04.2011 määrusega kuulutati välja AS XXX pankrot;
2-12-1646 •
•
hageja esitas 26.06.2011 AS XXX (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 178 954 eurot, mille aluseks oli Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi 20.07.2009 otsus AS-lt XXX AS-i XXX kasuks välja mõistetud menetluskulude summas 157 000 eurot osas ning lisaks seadusjärgne viivisenõue summas 21 954 eurot (I kd, tl 78); 12.12.2011 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid hageja nõude pankrotihaldurid Veli Kraavi ja Rein Vaiksaar, aktsiaselts XXXning XXXOÜ (I kd, tl 10-18).
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on jõustunud vahekohtu otsusel põhineva nõudega ja kas seda on võimalik tunnustada pankrotimenetluses ilma, et see oleks Eesti Vabariigi kohtus läbinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise korra. Samuti on poolte vahel vaidlus nõude loovutamise õiguspärasuse ja seadusjärgse viivise nõudmise võimalikkuse üle.
11.PankrS § 94 lg 1 kohaselt tuleb nõudest teatamiseks esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. PankrS § 10 lg 5 sätestab, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. PankrS § 103 lg 4 järgi loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Pankrotiseadus ei reguleeri, kas pankrotimenetluses võlausaldaja nõude aluseks oleva jõustunud vahekohtu otsuse osas peab olema eelnevalt Eesti Vabariigis läbi viidud välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlus või mitte.
12.Kostjad leiavad, et Eestis alaliselt mittetegutseva vahekohtu otsusega rahuldatud nõuet ei saa pankrotimenetluses PankrS § 103 lg 4 alusel kaitstuks lugeda ning vajalik on Eesti kohtupoolne tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine. Kohus kostjatega ei nõustu. Kohus leiab, et pankrotiseadusest ei tulene, et välisriigi vahekohtu poolt tehtud jõustunud lahendi suhtes peab olema enne selle pankrotimenetluses esitamist läbitud täidetavaks tunnistamise ja tunnustamise menetlus. Samuti ei ole pankrotimenetlus samastatav täitemenetlusega. Seega ei ole kohtu arvates vajalik välisriigi jõustunud vahekohtu otsusel baseeruva nõude puhul lahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlust pankrotimenetluse väliselt läbida. Nõudeavaldus koos seda põhistavate dokumentidega esitatakse pankrotihaldurile ja temal kui isikul, kes peab tegutsema kõigi võlausaldajate huvides, on kohustus kontrollida nõudeavalduse ja sellele lisatud dokumentide vormikohasust, seega ka võlausaldaja poolt nõude alusena esitatud vahekohtu lahendit. Nõudeavalduse või selle aluseks olevate dokumentide osas puuduste avastamisel on halduril õigus anda võlausaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmisel on võlausaldajate üldkoosolekul õigus PankrS § 94 lg 3 järgi lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Käesolevas asjas pankrotihaldurid hageja nõudeavalduses puudusi ei tuvastanud.
13.Kohus on seisukohal, et AS XXX (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotihaldurid hageja nõude ebaõigesti esitanud nõuete kaitsmise koosolekule läbivaatamiseks. Kuna pankrotiseadus ei tee vahet, kas nõue tuleneb välisriigis või Eesti Vabariigis tehtud jõustunud vahekohtu otsusest, siis kohtu arvates peaks ka välisriigi jõustunud vahekohtu otsusel baseeruv nõue olema PankrS § 103 lg 4 järgi tunnustatud ilma kaitsmiseta (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-11-30128).
2-12-1646
14.Poolte vahel ei ole vaidlust nõude rahuldamisjärgu osas. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja nõue kuulub tunnustamisele ilma kaitsmiseta ja vaidluse all saaks olla üksnes rahuldamisjärk, kuid AS XXX (pankrotis) pankrotimenetluses on ekslikult määratud nõue kaitsmisele. Hageja on sõnastanud oma nõude viisil, kus ta palub tunnustada tema nõuet teises rahuldamisjärgus vastavalt PankrS § 153 lg-le 2. Hageja nõude eesmärgiks on see, et tema nõue AS XXX (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldatakse. Arvestades nõude eesmärki ja seda, et tegemist on nõudega, mis on tunnustatud kaitsmiseta, kuid määrata tuleb ainult nõude rahuldamisjärk, on kohtul võimalik määrata hageja nõude rahuldamisjärk ja lugeda nõue ilma kaitsmiseta tunnustatuks teises rahuldamisjärgus vastavalt PankrS § 153 lg-le 2.
15.Kostjad III ja IV on vaidluse alla seadnud hagejale nõude loovutamise õiguspärasuse. Võlausaldaja võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi põhimõtteliselt alati loovutada oma nõude kokkuleppel teisele isikule, kui see ei ole seadusega keelatud. Hageja on esitanud 20.07.2009 allkirjastatud nõude loovutamise tehingu kinnituse (I kd, tl 42). Nimetatud tehingu kinnituse kohaselt toimus AS XXX ja AS XXX vahel vahekohtumenetlus Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi vahekohtus 6 miljoni euro nõudes, millele lisandus viivis. 20.07.2009 tegi Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi vahekohus nimetatud vahekohtumenetluses otsuse, millega mõistis AS-lt XXX välja kogu AS-i XXX põhinõude ning 157 000 eurot, sh käibemaks, vahekohtumenetluse menetluskulude katteks. AS XXX kinnitas, et loovutas kogu eelnimetatud nõude hagejale. Pooled kinnitasid, et kinnituse allkirjastamise momendil kuulub nimetatud nõue täielikult ja tingimusteta hagejale, kes on ainuõiguslikuks võlausaldajaks kõnesoleva nõude suhtes. Kohtu hinnangul on ülalnimetatud nõue rahalise nõudena oma olemuselt üleantav ning selle üleandmist ei ole ka seadusega piiratud. Nõude loovutamisega astub võlasuhtesse senise võlausaldaja asemel uus võlausaldaja (VÕS § 164 lg 2). Kohus nõustub hagejaga, et viidatud dokument on nõude loovutamise tõend VÕS § 168 lg 2 tähenduses. Seega on hageja astunud võlasuhtes AS-i XXX asemele. Kostja III leiab, et hageja ei ole täitemenetluse seadustikus sätestatud vormis tõendiga tõendanud, et tema on vahekohtu otsusest tuleneva menetluskulude ja ekspertarvamuse kulude nõude osas AS-i XXX (pankrotis) õigusjärglane. Kohus sellega ei nõustu ja selgitab järgmist. Kuivõrd loovutamine on sisuliselt esialgse kokkuleppe muutmine õigustatud isiku osas, tuleb see tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 77 lg 3 kohaselt üldjuhul sõlmida samas vormis. Täitedokumentidest on lepinguna vormistatud vaid notariaalselt tõestatud kokkulepped, millest tulenevat nõuet saab seega ka loovutada vaid notariaalses vormis. Ülejäänud täitedokumendid on avaliku võimu poolt välja antud ja lihtkirjalikud, nt kohtuotsus. Seadus sellistest dokumentidest tulenevate nõuete loovutamiseks vorminõuet kehtestanud ei ole ja vorm on seega vaba. Kostja III poolt tehtud viide TMS § 18 lg 1 ei ole antud juhul asjakohane, kuna nimetatud säte käsitleb loovutamise tõendamist kohtutäiturile. Kohus on juba selgitanud, et pankrotimenetlus ei ole samastatav täitemenetlusega.
16.Kostjale III jäi ebaselgeks hageja nõude suurus. Kohus leiab, et hageja on piisavalt selgitanud, et tema nõue koosneb põhinõudest 157 000 eurot ja seadusjärgsest viivise nõudest 21 954 eurot, kokku 178 954 eurot. Nõude loovutamisel lähevad VÕS § 167 lg 3 kohaselt uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Viivis on VÕS § 113 lg 1 järgi aga osa üldisest intressist ehk nn viivitusintressist. Seega lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka kõik kõrvalnõuded, st võlgnik ei peaks nõude üleminekust saama privilegeeritud. Kostjad viivise nõude osas iseseisvaid vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja III on küll märkinud, et AS XXX (pankrotis) ei saaks olla viivituses vahekohtu otsusest temale tulenevate kohustuste täitmisega, kuna vahekohtu otsuse
2-12-1646 täidetavaks tunnistamise ega tunnustamise kohtulahendit ei ole hageja esitanud. Selle väite osas on kohus eelnevalt oma seisukohta väljendanud ja ei hakka seda enam kordama. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt Stockholmi Kommertskoja Vahekohtu Instituudi (SKVI) reeglite art-le 40 on SKVI otsus lõplik ja pooltele siduv selle tegemisest alates ning pooled on kohustatud täitma SKVI otsust viivitamatult. Kohus nõustub hagejaga, et põhinõue on seega sissenõutavaks muutunud vahekohtu otsuse tegemisega 20.07.2009. Viivist on arvestatud kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 19.04.2011. Sel ajal loeti viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus 7% aastas. VÕS § 94 lg
kohaseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Ajavahemikus 20.07.2009-19.04.2011 oli nimetatud intressimäär 1%. Seega nõuab hageja viivist määraga 8% võlgnevuselt aastas. Viidatud ajavahemikus sissenõutavaks muutunud viivise kogusumma on 21 954,19 eurot (s.o 157 000 x 8% / 365 x 638), hageja nõuab sellest 21 954 eurot.
17.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja nõude ning loeb selle AS XXX (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatuks ilma kaitsmiseta summas 178 954 eurot teises rahuldamisjärgus vastavalt PankrS § 153 lg-le 2.
18.Hageja on esitanud avalduse hagiavalduselt tasutud riigilõivust 69,55 euro tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, mille arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg (TsMS § 123). Käesolevas asjas esitati hagi 11.01.2012 ja võeti menetlusse 07.01.2013. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis muutus aga seadusandlus selliselt, et lisaks riigilõivumäärade vähendamisele muudeti ka hagihindade arvestamist selliselt, et juurdepääs kohtumenetlusele muutus kättesaadavamaks. Muu hulgas muudeti hagi hinna arvestamise põhimõtet pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks esitatud nõuete puhul ning alates 01.07.2012 on selline nõue TsMS § 132 lg 4 p 9 alusel mittevaraline nõue hinnaga 3500 eurot. Seega oli käesolevas asjas võimalik arvestada hageja nõude menetlusse võtmisel riigilõivu 3500 euro suuruselt tsiviilasja hinnalt. Eeltoodust tulenevalt tuli hagejal nõude menetlusse võtmiseks tasuda riigilõivu 250 eurot (avaldus oli esitatud elektrooniliselt). OÜ Advokaadibüroo Red Legal (uue ärinimega OÜ Advokaadibüroo Red) on tasunud hageja eest 12.01.2012 (dokumendi nr 786) Rahandusministeeriumi arvelduskonto viitenumbrile 2900072123 kohtu poole pöördumisel riigilõivu 319,55 eurot. Lähtudes TsMS § 150 lg 1 p-st 1, tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuna hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõivu ettenähtust rohkem, kuulub enam tasutud osas riigilõiv summas 69,55 eurot tagastamisele. Vastavalt hageja avaldusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda OÜ Advokaadibüroo Red arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi
2-12-1646 menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta asjas kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 165 lg 1 esimesele lausele vastutavad kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 3, esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.