Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused

ka turuväärtusele sõiduki tagastamise hetkel, sest tagastamise ja müügi vahele jäänud periood oli väga lühike. Vastusena kostja 06.03.2012 esitatud seisukohtadele leidis hageja oma 08.03.2012 vastuses, et ta jääb 07.02.2012 toimunud kohtuistungil avaldatu juurde, mille kohaselt olid hagiavalduses ekslikult nõude kujunemise arvutustes käibemaksuga summad. Hageja esitas sellel istungil nõude kujunemise paremini jälgitavuse huvides täpsustatud arvutuse, kuid nõude summa täpsustuse tulemusena ei muutunud. Vastusena kostja 20.03.2012 esitatud seisukohtadele leidis hageja oma 27.03.2012 vastuses, et kostja seisukohad arvete alusetuse osas ei ole õiged. Liisingulepingus on kokku lepitud, et lepingu valuutaks on euro ning arvel esitatud valuuta ei mõjuta arve kehtivust. Asjaolu, et arvetel ei kajastanud ettevõtte muutunud nimi, ei muuda arvet alusetuks, sest tegemist oli sama ettevõttega. Kostja viited maksu- ja tolliameti vastusele pole asjakohased, sest Maksuametile on ta esitanud asjassepuutumatuid küsimusi. Hagejal liisinguandjana tekib käive ja seega käibemaksukohustus liisinguvõtjale teenuse osutamisest, nagu tuleneb tegelikult ka Maksuameti vastusest. Veel leiab hageja, et hagejal ei olnud kohustust käendajalt nõuda vara tagastamist ja teavitada teda vara tagastusteenuse tellimisest, kuna vastavalt liisinglepingule oli vara tagastamise kohustus liisinguvõtjal. Kostja poolt tõendina esitatud auto24.ee hinnapäringust ei selgu võrreldavate sõidukite tehniline seisukord ega varustustase ega see, kas hinnas sisaldub käibemaks. Vastusena kostja 17.04.2012 esitatud seisukohtadele jäi hageja oma 24.04.2012 vastuses varem esitatud seisukohtade juurde käibemaksu arvestamise ja liisingueseme eest hüvitamata osa arvutamises. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud: liisinguleping nr XXX (lk 33-35), käendusleping (lk 36), müügileping (lk 37-38), üleandmise-vastuvõtmise akt (lk 39), liisinguvõtjale esitatud arved (lk 40-44, 48-50, 53), teatis lepingu lõpetamise kohta (lk 45-46, 51-52), nõue käendusest tulenevate kohustuste täitmiseks (lk 47, 62), vara üleandmisevastuvõtmise akt (lk 54), OÜ XXXOÜ arve (lk 55), hinna kinnitamine (2 lk), XXX OÜ arve (lk 58), müügileping (lk 59-60), nõue liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (lk 61), lepingu üldtingimused (lk 64-67), hinnakiri (lk 68), viivise arvestus (lk 69), nõude täpsustatud arvutus lk 105, 124-125,) maismaasõidukite kindlustuspoliis (lk 143).

turuhind liisingulepingu lõpetamise ja selle tagastamise ajal oli tunduvalt kõrgem kui 11 823,65 eurot, samuti oli turuhind tunduvalt kõrgem liisingueseme müümise ajal. Hageja algatusel toimunud liisingueseme hindamine pole tõsiseltvõetav. Hageja ei teavitanud liisingueseme turuväärtuse kindlaksmääramisest ei liisinguvõtjat ega kostjat. Hageja on esitanud nõude koos käibemaksuga, kuigi maksukohustus ei ole võlaõiguslik kohustus. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel peaks tema hüvitama hagejale käibemaksu. Oma 21.02.2012 esitatud seisukohas hageja 07.02.2012 vastusele jääb kostja esitatud seisukohtade juurde ning esitab omapoolse nägemuse käibemaksu arvestamisest asjas. Kostja selgitas 06.03.2012 kohtule esitatud seisukohas ja taotluses täiendavalt, et tema ei peaks tasuma käibemaksu, viidates 07.03.2012 kohtule esitatud maksu- ja tolliameti vastusele kostja päringule, mille kohaselt ei maksustata kahju hüvitamise nõuet käibemaksuga. Käibemaksu arvutuskäigu esitas kostja uuesti ka 17.04.2012 kohtule esitatud seisukohas. 20.03.2012 esitas kostja kohtule oma täiendavad seisukohad. Kostja leiab, et hageja poolt koostatud arved kuupäevadega 20.05.2009, 06.06.2009, 04.07.2009 ja 20.05.2009 on alusetud, sest vastavatel kuupäevadel ettevõtet arvel kajastatud nimega ei eksisteerinud ning kuigi käibel oli Eesti kroon, on arvetel näidatud summad eurodes. Samuti olid liisingulepingus pooled kokku leppinud perioodilises kindlustusmaksete ajatamises lepingu kehtivuse jooksul 12-kuulisteks perioodideks, iga 12-kuulise perioodi möödumisel tuli sõlmida uus kindlustusleping. Esimene 12-kuu kindlustusperiood lõppes 20.04.2009 ning edasiselt uut kindlustuslepingut ei sõlmitud. Hagejal oli küll õigus sõlmida kindlustusleping kindlustusfirmaga ise, kuid teavet selle kohta, kas, millise hinnaga ja millistel tingimustel ta seda tegi hagis esitatud ei ole. Samuti on summad arvetel märgitud eurodes, seega ei ole arved asjakohaselt ning seaduspäraselt vormistatud. Käibemaksu osas kordab kostja oma seisukohta lisades, et käibemaksu tasumist ei saa hageja nõuda ka XXXOÜ ja XXX OÜ esitatud arve eest. Viivist ei saa hageja üldse nõuda, sest ta on oma nõudeid valesti arvestanud ja esitanud ebaseaduslikud arved. Kuna hageja ei pöördunud kordagi vara tagastamiseks käendaja poole ei kirjalikult, ega telefoni teel siis puudus kostjal võimalus ise vara tagastada. Hageja tellis tagastusteenuse omal algatusel, käendajat teavitamata, millest tulenevalt ei peaks käendaja selle teenuse eest tasuma. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud: Maksu- ja Tolliameti vastus koos ekirjavahetusega (lk 119-120), portaali auto24.ee väljavõte (lk 135-136), Maksu- ja Tolliameti selgitus nr 9-2/20852-1 ( lk 168-169).

liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Sama paragrahvi 3.lõike kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kostja XXXvastutus tuleneb VÕS §143 lg1, mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Liisingulepingu kohaselt on liisinguandja ja liisinguvõtja leppinud kokku viivisemääras VÕS §145 lg1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS §113 lg1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist. Üldtingimuste punkti 6.9 kohaselt on viivisemääraks 0,3% tasumata summalt päevas. Üldtingimuste punkti 5.12 kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Hageja nõue koosneb tasumata arvetest liisingueseme kasutamise eest (1593,05 EUR), viivisest tasumata arvetelt (753,82 EUR), leppetrahvist (319,56 EUR), tasumata liikluskindlustusest (121,04 EUR), tasudest teatiste eest (15,34 EUR), liisingueseme eest hüvitamata osast (4073,43 EUR) ja lisakuludest nagu vara tagastus, pesu, müügiplatsi vastuvõtu tasu, parkimistasu (755,56EUR), kokku 6637, 38 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisinguvõtja on tasunud 6555,65 eurot. Teostatud ekspertiisihinnangu kohaselt on liisingueseme väärtuseks selle tagastamise hetkel 210 000 krooni e 13421 eurot koos käibemaksuga. Seega on liisingueseme väärtuseks ilma käibemaksuta 11 184,16 eurot. Liisinguese on võõrandatud 154 166, 74 e. 9853,05 euro eest ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et lisakulud ei ületa 469,85 eurot. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole tagastusteenuse nõudmine kostjalt olukorras kui on tõendamata kostja ja/või liisinguvõtja teavitamine lepingu ülesütlemisest. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga käibemaksu tagasinõudmises kostjalt. Kostja tugineb oma nõudes liisingulepingule. Kohus on seisukohal, et käibemaksu ei saa nõuda kostjalt, kuivõrd teenuse tarbijaks on olnud hageja, kes käibemaksukohuslasena saab käibemaksu tagasi taotleda. Seega tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata. TsÜS §68 lg 3 kohaselt kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Hageja esindaja XXXon saanud 3.12.2009 liisingueseme valduse. Valduse on üle andnud kostja. Seega on leping üles öeldud hiljemalt 3.12.2009. Kohus ei nõustu kostja arvestusega jääkmaksumuse vähenemise kohtas summas 6555,65 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja arvestab jääkmaksumuse vähenemisel tasutud summade hulka ka intressi, kindlustusmakseid ja käibemaksu. Hageja on näidanud, et kostja tasutud summadest on põhiosa vähenenud 4326,25 euro ulatuses. Kohus on seisuskohal, et nõude arvestamisel tuleb VÕS§367 lg3 kohaselt lähtuda ekspertiisiga tuvastatud hinnast. Seega liisingueseme eest tasumata summa on 2 742,32 EUR (18252,73-4 326,25-11 184,16). Hageja kogunõue on seega 6014,98 eurot, millises osas kuulub ka hagi rahuldamisele.

Vastuseks kostjate muudele seisukohtadele märgib kohus järgmist. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et käenduslepingule pole alla kirjutanud liisinguandja, ei oma antud juhul tähendust. Käenduskohustuse võtmiseks piisab ka ainult käendaja allkirjast, kuivõrd VÕS §144 lg1 kohaselt võlausaldaja nõustumist käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Hagi rahuldamist ei välista ka asjaolu, et arvetel on esitatud summad eurodes, ja on kasutatud liisinguvõtja nime, mis ei olnud veel äriregistrisse kantud. Kohus ei jaga kostja seisukohta, et üldtingimuste punktid 6.5 ja 6.13.1 on tühised. Kohus on seisukohal, et nimetatud punktidest ei tulene pooltevahelist kokkulepet sõiduki müügihinna arvestamise kohta. Kostja on asunud kohtuvaidluste käigus esitama ka uusi asjaolusid ekspertiisiakti osas. Kohus jätab need tähelepanuta.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.