Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-70517
Tsiviilasi
Korteriühistu Xxx(likvideerimisel) hagi AA vastu 1991,03 euro saamiseks
Hagi hind
1991,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Xxx(likvideerimisel), (registrikood XXX) asukoht XXX, seaduslik esindaja JU, XXX Kostja AA, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja Suido V , XXX
Asja läbivaatamine
22.11.2012 avalikul kohtuistungil
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja JU Kostja AA ja kostja lepinguline esindaja Suido V
Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Varasem menetlus 18.12.2009 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse 1991,03 euro (31 152,82 krooni) ja viiviste nõudes. Kostja esitas vastuhagi 319,56 euro ulatuses kohustuse puudumise tuvastamiseks. Harju Maakohtu 20.06.2011 otsusega jäeti KÜ Xxx(likvideerimisel) hagi AA vastu 1991,03 euro nõudes rahuldamata. Samuti jäeti rahuldamata AA vastuhagi KÜ Xxx(likvideerimisel) vastu kohustuse puudumise tuvastamises. Tsiviilasja menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni hageja, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista AA välja võlgnevus summas 1991,03 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Vastuhagi rahuldamata jätmise osas Harju Maakohtu otsust edasi ei kaevatud. Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2011 otsusega tühistati Harju Maakohtu 20.06.2011 otsus menetluskulude jaotuses ja osas, millega maakohus jättis rahuldamata Korteriühistu Xxx(likvideerimisel) hagi AAvastu 1991,03 euro saamiseks ning tsiviilasi saadeti tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohtu otsus osas, millega jäeti Korteriühistu Xxx(likvideerimisel) hagi viivise saamiseks ning AA vastuhagi rahuldamata, jäeti muutmata. Hageja nõuded ja esitatud asjaolud 18.12.2009 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja korteri Xxx omanik. Vastavalt korteriomanike 08.12.2001 üldkoosoleku otsusele on moodustatud korteriühistu. Korteriühistu on teostanud majandamise, hooldamise ja haldamise töid. Vastavalt KOS § 13 lg 1 ja KÜS § 15 lg 1 kohaselt peab korteriomanik tasuma kulud ning põhikirja punkt 3.2 kohaselt osamaksu. Kostja ei ole tasunud arveid 2006. aasta maist ning seisuga 30.11.2009 on võlgnevus 31 152,82 krooni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt peab kostja maksetega viivitamise korral tasuma viivist. Hageja palub välja mõista võlgnevuse 31 152,82 krooni ja viivised ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on seisukohal, et kostjale on teada, et hageja teeb töid elamu korrashoiuks, talle on väljastatud igakuised arved, osa on kostja tasunud. Alates 02.01.2005 vahendab hageja teenuste osutamist kommunaalteenuste osutajatega. Kostja osales korteriühistu koosolekul 24.11.2005 ning vastuväiteid sealsel koosolekul ühistu tegevusele ei esitanud. Hageja viitab ka VÕS §-dele 1027 ja 1042 lg 1. Hageja toob esile, et on teostanud kostja omandis ja faktilises kasutuses olevale kaasomandi osale hooldustöid ning teinud kulutusi. Kulutused on seotud vara kasutamisotstarbega ning olnud kostjale kasulikud, kostja on seeläbi alusetult rikastunud. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagiavaldust ja palub jätta hagi rahuldamata. Hagejal ei ole nõudeõigust kostja vastu, sest mittetulundusühingul, mis ei ole korteriühistu, ei ole teistelt kaasomanikelt kogutud rahast tulenevalt või muul alusel nõudeõigust kostja vastu. Riigikohus on lahendis
nr 3-2-1-18-12 punktis 12 selgitanud, millised nõuded on korteriühistul korteriomanike vastu ka enne korteriühistu moodustamist. Hageja esitatud arvestuse kohaselt moodustab ülejäänud haginõue peale soojuse abonementtasu ja soojuse tsirkulatsioonitasu 2949,92 krooni. Hageja nõudest enamuse moodustab soojuse abonementtasu summas 10 900,60 krooni ja soojuse tsirkulatsioonitasu summas 6997,70 krooni, kokku 17898,30 krooni, s.o 1143,90 eurot. Hageja ei ole tõendanud, miks on nimetatud tasud seotud kaasomandis asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega, s.t miks ei ole neid tasusid maksmata kaasomandit võimalik alal hoida, vallata ega kasutada (AÕS § 75 lg 1). Kostja kaasomandi hulka kuuluvas korteris ei ela ja korteri soojavarustus on välja lülitatud. Kaasomandi hulka kuuluvate muude ruumide (korterelamu ühiskasutatav trepikoda, kelder) soojavarustuse eest tasu jaotust kaasomanike vahel vastavalt nende ruumide reaalsele soojavarustusele ei ole hageja esitanud. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet VÕS § 1028 alusel, sest hageja ei ole nimetanud ega tõendanud kostjale osutatud teenuseid ega tõendanud iga osutatud teenuse väärtust. Kolmandate isikutega sõlmitud lepingud ning kulutuste tabelid ei saa olla hagi rahuldamise alus VÕS § 1028 järgi, sest hageja ise ei ole neid teenuseid, mille eest ta tasu nõuab, kostjale osutanud. Käsundita asjaajajal ei ole VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigusi, kui soodustatud isik ei kiida asjaajamist heaks, asjaajamisele asumine ei vasta soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, asjaajamisele asumata jätmise korral ei jääks soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut üleval pidada õigeaegselt täitmata või ei ole asjaajamine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Analoogselt tsiviilasjas nr 2-09-590 jõustunud kohtuotsusega jättis kostja hageja esitatud arved tasumata, kuid vaatamata sellele tegi hageja sooritusi edasi. Käesolevas asja esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks avaldanud soovi saada hagejalt teenust või teenuse osutamise hiljem heaks kiitnud. Tõendamata on, milliseid teenuseid on kostjale igakuiselt osutatud ja millist nendest teenustest on kostja reaalselt tarbinud. VÕS § 1042 lg 1 alusel hagi rahuldamisele vaidleb kostja vastu, kuna 24.11.2005 koosoleku otsuse nr 1 kohaselt otsustati sõlmida ajutised teeninduslepingud ja soojatarbimise arvestuse kord. Kostja on esitanud vastuväited e-kirjavahetusele alates 31.03.2006 ning kostja on 02.01.2006 maksekorralduses konkreetselt vastu vaielnud abonenttasu nõudele. 24.11.2005 otsus ajutise teeninduslepingute ja soojatarbimise arvestuse kohta tähendas, et kostja tasus hageja arveid 2005-2006 kütteperioodi lõpuni, 2006. aasta sügisel alanud kütteperioodist alates ei saa pidada mõistlikuks, et 24.11.2005 otsus ajutiste lepingute ja korra kohta loeti pikendatuks vastava otsuseta. Hageja ei ole seni tõendanud, miks on soojuse tsirkulatsioonitasu ja soojuse abonenttasu sellised kulud, millest saadav hüve on kõigi kaasomanike, sealhulgas kostja huvides. Kostja toob näitena välja hageja nõude põhjendusest arvestuse ühe kalendrikuu kohta (2009.a jaanuar) ning asjaolu, et hageja nõude aluseks olevad Sõle Soojus OÜ arved 19.09.2008 kokkuleppe valguses tegeliku teenuse osutamist ei tõenda. Kostja viitab alljärgnevale: 1) Fortum Termest soojuse tariif on 2009 jaanuari eest 1038,40 krooni, aga Sõle Soojusel 1225,312 krooni, kuigi Sõle Soojus ise soojust kostja teada ei tootnud; 2) kostjale 2009 jaanuari eest esitatud arves on selgitus, mille järgi abonenttasu = võimsustasu ja Sõle Soojus 05.02.2009 arve lisas hagejale ei ole soojustsirkulatsioonitasu märgitud, seega on soojustsirkulatsioonitasu nõue kostja vastu alusetu; 3) Sõle Soojus on esitanud hagejale arveid alates 2005 sügisest, aga kuni 30.09.2008 tegutses katlamajas
Fortum Termest ja seda oli võimalik tal allüürnikuna ka alates 01.10.2008 jätkata, seega Sõle Soojus vähemalt kuni 01.10.2008 mingit teenust hagejale ei osutanud ja võimalik et peale seda, sellest tulenevalt on hageja nõue kostja vastu Sõle Soojus arvetest omakorda alusetu; 4) Fortum Termest arves 2009 jaanuari eest on soojuse hind 28 0147,10 krooni, aga Sõle Soojuse arves hagejale sama perioodi eest 28 1493,904 krooni. Sõle Soojus on jaganud soojuse hinna Xxxja Sõle 27a vahel ja kõik 7 elamut tabelis eraldi välja toonud, aga millest just selline hinnavahe Fortum Termest soojuse hinnaga võrreldes, on selgusetu. Vaidlust ei ole selles, et kaasomanik on kohustatud osalema kaasomandi säilitamiseks vajalike kulutuste kandmisel, kuid isegi juhul, kui lugeda hageja õigeks isikuks kostjalt sellise kohustuse täitmist nõudma, ei ole alust hagi rahuldada seetõttu, et tegemist on (rahaliselt) mõõdetavate teenustega, mille alusel nõude arvestus saab olla ja peab olema kontrollitav, et nõude põhjendatust oleks kohtul võimalik hinnata. Kostja taotleb kohaldada aegumist kõigi nõuete osas, mis on tekkinud enam kui 3 aastat enne hagi esitamist, s.t enne 2006. aasta detsembrit. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjendused Käesolevas asjas tegi Harju Maakohus 20.06.2011 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2012 otsusega tühistati Harju Maakohtu 20.06.2011 otsus menetluskulude jaotuses ja osas, millega maakohus jättis rahuldamata Korteriühistu Xxx hagi AA vastu 1991,03 euro saamiseks ning tsiviilasi saadeti tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kosta vastuväidetega, kohtule esitatud kirjalike tõenditega, hinnanud neid kogumis ning kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Esmalt lahendab kohus küsimuse sellest, kas hageja nõue on osaliselt aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 143 tulenevalt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud vastuväite, et seoses hageja nõuetega, mis on tekkinud enam kui 3 aastat enne hagi esitamist, st varem kui 18.12.2006, tuleks kohaldada aegumist. Kohus märgib, et käesoleval juhul tugineb hageja nõude esitamisel alusetu rikastumise sätetele, mistõttu kuulub kohaldamisele TsÜS § 151 lg 1, mille kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et hageja sai kostja poolt arve maksmata jätmisest igakordselt teada pärast vastava arve tasumise tähtaja möödumist. Seega on hageja nõue aegunud kõigi arvete osas, mille suhtes kostja maksetähtaeg möödus enne 18.12.2006. Kohus osundab, et TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Lähtuvalt eeltoodud sättest on kostjal õigus
keelduda hageja suhtes kohustuse täitmisest osas, milles hagis esitatud nõuded on aegunud ning kohus jätab vastavas osa poolte esitatud seisukohad sisuliselt läbi analüüsimata. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõue on põhjendatud osas, milles see ei ole aegunud. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud lepingut, mistõttu kuuluvad kohaldamise lepinguväliseid suhteid reguleerivad võlaõigusseaduse sätted. Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2011 otsuses on ringkonnakohus osundanud, et õige on, et hageja ei toonud välja kostja omandile tehtud kasulike ja vajalike kulutuste arvestuse alust, so kuidas kujunes kostja poolt hüvitamisele kuuluv summa nimelt hageja poolt nõutud suuruses. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui hageja soovib hagi rahuldamist nimelt VÕS § 1042 lg 1 järgi, siis tuleks tal tõendada, et kostjale kuuluva vara väärtus on teise isiku poolt tehtud kulutuste tulemusena suurenenud. Kohus märgib, et VÕS § 1042 lg 1 kohaselt võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostjale kuuluva vara väärtus on hageja poolt tehtud kulutuste arvelt suurenenud. Hageja selgituste kohaselt on ta kohtule esitanud andmed, kust ilmneb, millest koosnes kostjale esitatud arve ning kuidas on arvestatud kostja poolt tasumisele kuuluv summa, kuid kohus selgitab, et nimetatud asjaolude näol ei ole VÕS § 1042 lg 1 mõttes tegemist kostja vara väärtuse suurenemist kinnitavate tõenditega. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid esitatud hagi rahuldada VÕS § 1042 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu otsuse suuniste kohaselt tuleb analüüsida ka VÕS § 1028 kohaldamise võimalust. Kohus märgib, et VÕS § 1028 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui üleandja soovis saadu, milleks võib olla ka teenus, üleandmisega täita oma kohustust, milleks tegelikult puudus õiguslik alus, saaja ees, siis võib tõusetuda õiguslik küsimus VÕS § 1028 kohaldamisest. Sättes sisalduvat alusetu rikastumise nõuet nimetatakse ka soorituskondiktsiooniks (lad conditio indebiti), mis on suunatud õigusliku aluseta soorituse tagajärjel saadu tagastamisele. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja tõendanud, et hageja on kostjale teenust osutanud – aadressil Xxxon teotatud haldamise, majandamise ja hooldustöid. Hageja on vastava asjaolu tõendamiseks esitanud mitmeid arveid, kust nähtub, millist liiki teenuseid on osutatud (kd I, lk 44-91). Poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas hagejal puudus soorituse tegemiseks õiguslik alus. Kohus märgib, et nähtuvalt KÜ Xxx (likvideerimisel) liikmete nimekirjast (kd I, lk 20-21) ei kuulu kostja hageja liikmete nimekirja. Seega ei saa kostja suhtes kohalduda korteriühistu seadusest korteriühistu liikmetele tulenevad kohustused ning hagejal puudus kohustus hagejale vastavaid teenuseid pakkuda, mis tähendab, et hagejal puudus õiguslik alus kostja suhtes soorituste tegemiseks, kuigi hageja seda ekslikult eeldas. Seega on täidetud VÕS § 1028 kohaldamise eeldus, mille kohaselt hageja saab üleantut tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas. Kohus märgib, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamist välistavaid VÕS § 1028 lg-s 2 sätestatud asjaolusid pärast 18.12.2006 tekkinud nõuete osas ei esine. Kuna hageja on teinud
kostja suhtes õigusliku aluseta soorituse, on hagejal õigus esitada kostjale nõue tema poolt saadu tagastamiseks. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja nõue alates 18.12.2006 tehtud kulutuste osas põhjendatud. Alates nimetatud kuupäevast tekkinud kulutuste osas nõuab hageja 1570,89 euro tasumist. Kohus leiab, et käesoleval juhul olid hageja poolt põhjendatud kulutused, mis olid vajalikud kostjale kuuluva kinnisvara säilimiseks, kuna kostja ei ole hagejale ühegi teenuse osutamiseks oma nõusolekut andnud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Nähtuvalt hageja esitatud arvetest soovib hageja tasumist seoses teenustega, mis hõlmavad soojuse abonementtasu, soojustsirkulatsiooni, prügivedu, põhihooldust, raamatupidamist, remondifondi, üldelektrit, üldvett, korteri soojusarvesti taatlust, maja soojusarvesti taatlust, värvi ja tarvikuid, väravate profülaktikat, kamina korstnate hermatiseerimist, veearvesti taatlust, värava vilkurit, torustiku survepesu, veerenni paigaldust ja soojusarvesti taatlust. Kohus on seisukohal – võttes arvesse, et kostja temale kuuluvat vara (eluruumi; Xxx(S4)-27 Tallinn) ei kasuta, oli kõnealuse vara piisavalt määral säilitamiseks vältimatult tarvilikud üksnes ehitise kütmisega seotud kulutused, kuna need on vajalikud asja alalhoidmiseks. Siia hulka saavad kuuluda soojuse abonementtasu ja soojustsirkulatsioon, samuti soojusarvestite taatlused. Kostja on esitanud vastuväite, et soojuse müümisel ei ole kaugkütteseadusest tulenevalt õigust võimsustasu ehk abonementtasu nõuda. Nähtuvalt AS Fortum Termest esindaja selgitusest, on arvetel abonementtasuna kajastatud just võimsustasu (kd IV, lk 1072). Kohus märgib, et hageja ei ole põhjendanud, millest tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt soojuse abonementtasu või millistel alustel see on arvestatud, mistõttu kohus on seisukohal, et nimetatud teenuse osas tuleb hagi rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuses on märgitud, et olukorras, kus hageja poolt oli piisavalt tõendamata, millest moodustub „kütte abonementtasu“, tuleb kohtul anda hagejale võimalus täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Kohus leiab, et hagejale on nimetatud võimalus dokumentide esitamiseks antud, kuid hageja on asunud seisukohale, et tema poolt on kõik vajalikud arvestused, selgitused ja tõendid esitatud ning leidnud, et midagi enamat kohtule edastada ei ole vajalik (kd V, lk 30-31). Kohus on seisukohal, et hageja on tõepoolest esitanud hulgaliselt arveid, kuid nimetatud dokumentidest ei nähtu, milles seisneb abonementtasu, kuidas seda kululiigina arvestatakse ning miks on kostja jaoks tegemist vältimatu kulutusena kaasomandisse kuuluva ehituse alahoidmiseks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud juhul ei ole hageja nimetatud nõuet täitnud. Seoses soojuse tsirkulatsioonitasuga on kostja esitanud vastuväite, et võrreldes Fortum Termest AS-i, kellelt hageja soojust ostab, soojuse müügihinna tariifiga on hageja hind keskmiselt 15,25% kallim, kuigi mingit põhjendust vastavaks hinnatõusuks hageja poolt ei esine. Kohus on seisukohal, et hageja poolt hinna tõstmine võrreldes Fortum Termest AS-ilt saadud tariifiga ei ole kostja kui teenuse saaja jaoks ära põhjendatud, mistõttu ei ole vastavas osas alust ka hagi rahuldada. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista soojustsirkulatsiooni teenuse osutamisega seoses tekkinud kulud, millest on maha arvestatud hageja lisatud juurdehindlus 15,25%. Asjaoluga, et soojustsirkulatsiooni tagamine oli ehitise alalhoidmiseks vajalik teenus, on 22.11.2012 kohtuistungil nõustunud ka kostja ise (kd V, lk 137). Seoses hageja nõudega mõista kostjalt välja soojusarvestite taatlusele kulunud summad, on kohus seisukohal, et antud nõue on põhjendatud, kuna olukorras, kus kostjale kuuluva vara säilimiseks on vajalik selle kütmine, on vajalik ka soojusarvestite taatlemine, et tagada soojusmahtude täpne mõõtmine.
Kohus märgib, et hageja nõudest moodustab soojustsirkulatsioon 325,68 eurot, millest tuleb maha arvestada hageja poolt põhjendamatult juurde liidetud 15,25%. Kokku kuulub kostja poolt soojustsirkulatsiooni eest tasumisele 276 eurot. Samuti tuleb kostjal hagejale tasuda 26,53 eurot korteri soojusarvesti taatluse eest ning 3,77 eurot maja soojusarvesti taatluse eest. Kokku tuleb kostjal hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel tasuda 306,30 eurot. Kooskõlas TsMS § 124 lg-ga 1 ja § 133 lg-tega 1, 2 oli hagihind 1991,03 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 383,47 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesoleva tsiviilasja puhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Nimelt on tsiviilasjas menetluses olnud ka kostja vastuhagi, mistõttu kohus leiab, et õiglane on jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.