Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik
Kohtuasi
Osaühingu Secure Invest hagi Marten Tõnismäe ja Silja Rohde vastu solidaarselt võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-4591
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marten Tõnismäe määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja osaühing Secure Invest (registrikood 10469703) Kostja Marten Tõnismäe (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik
Asja läbivaatamise kuupäev
26. november 2012. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-4591 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.
Tagastada Kädi Ojalale (konto nr 10010558722014, AS SEB Pank) Marten Tõnismäe määruskaebuselt 14. juunil 2012 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Secure Invest (hageja) esitas 6. veebruaril 2008 Pärnu Maakohtule hagi Marten Tõnismäe ja Silja Rohde vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 77 166 krooni 49 senti ja viivise.
2.Pärnu Maakohus jättis 9. märtsi 2012. a otsusega hagi rahuldamata S. Rohde suhtes, kuid rahuldas selle M. Tõnismäe (edaspidi kostja) suhtes ja mõistis temalt hageja kasuks välja 4756 eurot 59 senti ning sissenõutavaks muutunud viivise 205 eurot 51 senti. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja viivise seaduses sätestatud määras arvestatuna võla põhiosalt alates 6. veebruarist 2008 kuni summa tasumiseni.
3.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse lisana esitati
menetlusabi taotlus, milles sooviti vabastust apellatsioonkaebuse pealt riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. mai 2012. a määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse käiguta ja kohustas kostjat tasuma 543 euro 24 sendi suuruse riigilõivu 15 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Määruse põhjenduste järgi saatis ringkonnakohus kostja esindajale 26. aprillil 2012 täiendavate andmete nõude, sest menetlusabi taotluses ei sisaldunud kogu vajalikku teavet kostja ja tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi kohta. Hindamaks, kas kostja on isik, kellele tuleb menetlusabi anda, tuli kohtule esitada teatis oma perekonnaliikmete ning seadusliku esindaja isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, vara, elukutse, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid (näiteks tõend sissetuleku suuruse kohta, pangakonto väljavõtted, dokumendid vara olemasolu ja selle väärtuse kohta jne), mis seda seisundit tõendavad. Kohtunõue saadeti kostja esindaja vandeadvokaat A. Nõmmiku e-posti aadressile, mille vahendusel on A. Nõmmik senini kohtuga suhelnud, mistõttu ei ole kohtul kahtlusi, et kohtunõue ei oleks esindajani jõudnud. Ringkonnakohus kohustas kostjat tema esindaja vahendusel nimetatud teatis ja tõendid esitama hiljemalt 4. mail 2012. Kohtunõue ei ole tähtaegselt täidetud. Eeltoodust ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 186 lg-st 6 tulenevalt, kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi ulatuses, mida ei ole põhistatud. Seega jättis ringkonnakohus kostja menetlusabi taotluse täies ulatuses rahuldamata. Sel põhjusel jättis ringkonnakohus hinnanguta asjaolu, kas kavandatav apellatsioonimenetluses osalemine võiks üldse olla edukas, mis TsMS § 181 lg 1 järgi on üheks menetlusabi andmise tingimuseks. TsMS § 139 lg 2 p 3 järgi tuleb riigilõivu tasuda muuhulgas apellatsioonkaebuselt ning riigilõivu suurus sõltub TsMS § 139 lg 3 järgi tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind apellatsioonkaebuse esitamisel sama mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Tsiviilasja hind oli esimeses kohtuastmes 4756 eurot 59 senti. Kostja taotleb Pärnu Maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses, seega on hagi hinnaks apellatsioonimenetluses 4756 eurot 59 senti. Sellelt nõudelt tuleb tasuda riigilõiv 543 eurot 24 senti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega anda kostjale menetlusabi. Kaebuse järgi ei vaielda selle üle, et alaealisel kostjal ei ole raha selleks, et tasuda riigilõiv. Kostja õpib põhikoolis. Samuti ei ole 13-aastasel alaealisel vara, mida võõrandada. Kohtul on õigus TsMS § 190 lg 7 alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle.
6.Hageja ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata TsMS § 701 lg 3 teise lause järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
8.Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus kohaldanud valesti TsMS § 182 lg 2 p 1 ning TsMS § 186 lg-t 1 nende koostoimes, samuti § 186 lg-t 6. TsMS § 182 lg 2 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele. Selle sätte korral on mh oluline asjaolu, et hinnata tuleb vaid taotleja enda sissetulekuid, tehes neist samas sättes lubatud mahaarvamised. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus, nt 13. novembril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-106-06 tehtud määruse p-s 12 ja 31. jaanuaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-15910 tehtud määruse p-s 9. Riigikohus on eespool viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-106-06 tehtud määruse p-s 12 leidnud ka järgmist: „Kui pole TsMS § 182 lg 2 p-des 1, 2, 3 sätestatud alust menetlusabi andmisest keeldumiseks, siis on TsMS § 186 lg 1 järgi võimalik menetlusabi taotleja perekonnaliikmete sissetulekut ja muid asjaolusid arvestada selleks, et otsustada, kas vabastada taotleja täielikult või osaliselt menetluskulude kandmisest või määrata menetluskulude tasumine osamaksetena." Seega, kui taotlejal ei ole piisavat sissetulekut või vara TsMS § 182 lg 2 tähenduses, on võimalik talle menetlusabi andmine. Sellistel juhtudel tuleb TsMS § 186 järgi otsustada taotlejale menetlusabi andmise viis ja ulatus.
9.Riigikohus on 17. detsembril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-146-12 tehtud määruse p-s 10 TsMS § 186 lg 1 kohaldamise kohta leidnud järgmist: „Kolleegiumi arvates ei tule TsMS § 186 lg 1 järgi taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulekut kontrollides tuvastatud sissetulekut automaatselt liita taotleja sissetulekutega või lugeda see automaatselt taotleja sissetulekuks. See võimaldaks kohtutel TsMS § 182 lg 2 p-le 1 viidates leida, et taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulek ületab määra, mil ei ole taotlejale menetlusabi andmiseks alust. See ei ole aga TsMS § 182 lg 2 p 1 ega TsMS § 186 lg 1 eesmärk." Samuti on viidatud tsiviilasjas leitud seda, et taotlejaga koos elav perekonnaliige ei pea oma pere kulutuste kandmisest ülejääva sissetulekuga lisaks vastutamata taotlejaga seotud õigusvaidluse kulude katmise eest.
10.Praeguses asjas ei ole menetlusabi taotluse kohaselt taotlejal mingeid sissetulekuid, mis vastab alaealise kooliõpilase puhul eelduslikult tõele. Samuti on taotluses märgitud, et kõik kulutused kannab taotleja seaduslik esindaja, ema. Ka see on
asjaolusid arvestades usutav väide. Kolleegium on seisukohal, et kuna taotlejal endal ei ole sissetulekuid ja muud vara, ei ole alust keelduda talle menetlusabi andmisest (TsMS § 182 lg 2). TsMS § 186 lg 1 järgi ei saa eelduslikult arvestada ka taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulekute ja varaga, sest pärast ühiste perekonna kulude kandmist (mille suurus on küll jäänud taotluses summaliselt märkimata) ei saa menetlusabi taotluse lahendamisel arvestada tekkida võivat ülejääki (mille suurus on taotluses jäänud samuti märkimata), vt määruse p-d 8 ja 9. Eespool nimetatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tagasi saata menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks. Muu hulgas tuleb analüüsida ka asjaolu, kas kavandatav apellatsioonimenetluses osalemine võiks olla edukas, mida ringkonnakohus ei ole määruse kohaselt taotluse muul põhjusel rahuldamata jätmise tõttu hinnanud.
11.Lõpetuseks lahendab kolleegium küsimuse, kas ringkonnakohus kohaldas praeguses asjas õigesti TsMS § 186 lg-t 6. Kolleegium juhib tähelepanu 29. juunil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-58-12 tehtud määruse p-le 14, milles leiti: „Kolleegium märgib, et kui menetlusabi taotleja ei esita ka pärast kohtu sellekohast nõudmist oma sissetulekute kohta täpseid andmeid (tuginedes nt üldsõnalisele väitele, et osa sissetulekust moodustab laen vms) ja ka kohtul ei õnnestu TsMS § 186 lg 5 järgi leida täpseid andmeid taotleja majandusliku seisundi kohta, jääb sellest tulenev menetlusabi andmata jäämise risk taotleja kanda. TsMS § 186 lg 6 kohaselt, kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud." Seega tuleks üldjuhul jätta menetlusabi taotlus selle põhistamata ulatuses rahuldamata mh juhul, kui selles ei ole näidatud taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulekut ja vara. Kolleegium on arvamusel, et sellest järeldusest tuleb teha erand juhtudel, mil taotlejal endal ei ole mitte mingeid sissetulekuid ega vara, eelkõige alaealise isiku korral. Sellistel juhtudel ei saa menetlusabi andmisest keeldumiseks anda alust ka taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulekute ja vara analüüsimine. Seetõttu ei olnud praeguses asjas õige kohaldada TsMS § 186 lg-t 6, kuigi taotleja esindaja jättis taunitaval viisil ringkonnakohtu täiendavatele küsimustele vastamata.
12.Tulenevalt TsMS § 191 lg-st 3 ei hüvitata menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise kulusid.
13.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.