Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohtuasja number
3-2-1-146-12
Määruse kuupäev
Tartu, 17. detsember 2012. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
BIGBANK AS-i hagi Einar Arteli vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-14752
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Einar Arteli määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757) Kostja Einar Artel (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol
Asja läbivaatamise kuupäev
12. november 2012. a, kirjalik menetlus
94 senti) täitmiseni viivise, mille määraks on 26,56% aastas. Lisaks määras maakohus, et viivise suurus ei või ületada põhinõuet. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
keskmiseks sissetulekuks kokku 1570 eurot 86 senti. Kui sellest maha arvata kostja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused 1030 eurot kuus, siis jääb kostjal ja tema abikaasal iga kuu keskmiselt üle 540 eurot 86 senti. Arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 182 lg 2 p-s 1 sätestatut, ei ületa apellatsioonkaebuselt tasutav riigilõiv 798 eurot 89 senti eeldatavasti kostja ja tema abikaasa kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Samuti jäi ringkonnakohtule arusaamatuks, millistest vahenditest kandis M. Artel oma AS-s SEB Pank asuvale kontole sularahas ja ülekannetega 4550 eurot, kui menetlusabi taotluse kohaselt on tema sissetulekuks vaid vanemahüvitis 260 eurot kuus. Arvestades eeltoodut, tuleb TsMS § 182 lg 2 p 1 alusel keelduda kostjat riigilõivu tasumisest vabastamast, kohustades teda tasuma apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kümne päeva jooksul pärast määruse kättetoimetamist. Riigilõivu tasumist tõendavad dokumendid tuleb esitada ringkonnakohtule.
(TsMS) § 182 lg 2 p-s 1 sätestatut, siis ei ületa apellatsioonkaebuselt tasutav riigilõiv 798 eurot 89 senti eeldatavasti kostja ja tema abikaasa kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut." Taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulekuid ja vara tuleb arvestada taotleja majandusliku seisundi hindamisel TsMS § 186 lg 1 kohaselt. Seega kontrollitakse menetlusabi asjaolusid kahes osas. Esmalt analüüsitakse taotleja enda sissetulekuid ja muid asjaolusid TsMS § 182 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning seejärel arvestatakse TsMS §-s 186, sh lg-s 1 sätestatud asjaolusid.
jätta rahuldamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb taotlus uuesti läbi vaadata, arvestades eespool esitatud seisukohtadega. Kolleegium märgib üldistavalt, et TsMS § 182 lg 2 p 1 järgi tuli taotleja kahekordsest keskmisest kuusissetulekust (2 * 290 = 580 eurot) mh maha arvata pere kogu kulutused eluasemele ja transpordile, nagu peaks taotleja neid üksi kandma. TsMS § 186 lg 1 annab aga võimaluse jaotada pere kulutused taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete vahel, kes on majanduslikult suutelised kulutusi kandma. Sel viisil suureneks taotleja arvestusliku sissetuleku osa TsMS § 182 lg 2 p 1 järgi. Praegusel juhul ei viiks aga selline perekonnaliikmete osa arvesse võtmine ilmselgelt menetlusabi taotluse rahuldamata jätmiseni, sest taotleja TsMS § 182 lg 2 p 1 järgne kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on liiga väike võrreldes riigilõivu suurusega. Perekonnaliikmete osa arvesse võtmise korral jääks taotleja TsMS § 182 lg 2 p 1 järgne sissetulek ikkagi väiksemaks riigilõivu suurusest isegi siis, kui perekonnaliige kannaks kõik menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võetavad perekonna kulutused.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.