Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-12-15493
Kohtuasi
AS Swedbank hagi A T (T) vastu võla ja viivise nõudes 3 314,28 eurot Hageja: AS Swedbank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja volikirja alusel: Elis Vija (elektronposti aadress: [email protected]) Kostja: A T (isikukood XXX, elukoht XXX)
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Tamara Šabarova
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Jätta 50% menetluskuludest hageja kanda ja 50% menetluskuludest kostja kanda. Kohtu selgitus menetlusosaliste: menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Tsiviilasi nr 2-12-15493
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 Tartu; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Pärnu Maakohtu 05.06.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-15493 lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Swedbank AS nõue A T vastu 6 489,43 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tsiviilasi saabud Viru Maakohtusse 05.06.2012. Viru Maakohus oma 18.06.2012 kirjaga, juhindudes TsMS § 487 lg 1, andis hagejale tähtaja 14 päeva käesoleva kohtunõude kättesaamisele järgnevast päevast arvates oma nõude ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis (juhindudes hagiavalduse sisu ja vormile esitatud sätetest) ning tasuda täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Kohtule 02.07.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt 29.05.2007.a sõlmisid AS Swedbank (edaspidi Hageja) ja A T (edaspidi Kostja) laenulepingu nr 07-097299-EV (edaspidi leping), mille kohaselt andis Hageja laenuvõtjale laenu summas 35 813,00 eurot, mille sihtotstarve oli korteriomandi ost asukohaga XXX. Lepingu punkti 4.3 kohaselt oli kostja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma Hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 15. kuupäev ning intressi määraks Euro 5-aastane intress+1.955% aastas tagastamise lõpptähtajaga 15.05.2032. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.1. oli Hagejal õigus nõuda Kostjalt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kostja kohustuste Hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr 1922408) ja hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr 2803708). Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis Hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise 10.03.2010. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on Hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles Hageja lepingu 26.03.2010.a ennetähtaegselt üles.
2(10)
Tsiviilasi nr 2-12-15493
23.10.2009 toimus korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr 2803708) ostu-müügi tehing. Tehingust laekus laenulepingust nr 07-097299-EV tuleneva võlgnevuse katteks 8 902,68 EUR. Nimetatud summa ei katnud aga lepingust nr 07-097299-EV tulenevat võlgnevust. Käesolevaga nõuab hageja lepingust nr 07-097299-EV tuleneva võlgnevuse tasumist summas 6 390 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 3 314,28 eurot, intressidest summas 462,99 eurot, põhiosa viivised 2 612,73 eurot. Kuna Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi hoolimata Hageja meeldetuletustest, esitas Hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kostja vastu. 05.06.2012 tegi kohus määruse, millega andis Hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluses üle asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostjalt saabus kohtule vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses kandis hageja kulusid seoses riigilõivu tasumisega summas 99,43 EUR. Juhindudes eeltoodust Hageja p a l u b mõista kostjalt AS-i Swedbank kasuks välja 6 390,00 EUR; mõista kostjalt AS-i Swedbank kasuks välja viivis protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 3 314,28 eurot), alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni; jätta kõik menetluskulud kostja kanda; mõista kostjalt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Hagi vastuse kohaselt (tl 80-81) kostja ei tunnista hageja nõuet, kuna see on tõendamata ja ebaselge. Hagiavaldusest ei selgu, millele tugineb hageja nõue, hagiavaldusele ei ole lisatud arvutusi, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma intresse ja viiviseid sellises suuruses. Samuti ei ole lisatud postisaadetise väljastusteadet, ega tõendeid selle kohta, et kostja oleks esitatud lepingu ülesütlemine kätte saanud. VÕS § 416 lg 1 kohaselt peab krediidiandja ülesütlemisavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hagiavaldusele on küll lisatud lepingul sooritatud operatsioonide loetelu, kuid lisatud tõenditest ei nähtu lepingu täitmise rikkumist. Operatsioonide loetelus on palju erinevaid summasid, kuid lisatud tõenditest ei nähtu, kuidas on nimetatud summad kujunenud. Seega on kostja seisukohal, et hageja nõue on ebaselge ja tõendamata. Kostja leiab, et nõue peab olema kontrollitav, antud juhul haginõue kontrollitav ei ole. Kostja kohustuste väljaselgitamiseks ja nõude kontrollimiseks peaks hageja esitada vähemalt selgelt tehtud võlgnevuse arvutused (s.h põhivõlgnevus, intressid ja viivised). TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seadusest ei tulene, et pangad ei pea tõendama oma nõudeid. Kuna hageja ei ole lisanud hagile võlgnevuse suurust tõendavaid dokumente, on kostjal raskendatud esitada hagile sisulisi vastuväiteid. Kostja leiab, et vaidlus on võimalik lahendada kompromissiga. Arvestades eelpooltoodut, palub kostja jätta hagi rahuldamata täies ulatuses ja menetluskulud jätta kostja kanda. 3(10)
Tsiviilasi nr 2-12-15493
HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA JA NÕUE SUURENDAMINE Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 86-90) hageja vaidleb kostja paljasõnalistele väidetele vastu ja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sõlmis 29.05.2007 kostjaga laenulepingu nr 07-097299EV, mille alusel sai kostja hagejalt laenu summas 35 813 eurot. Nimetatud summa kandis hageja kostja arvelduskontole 01.06.2007. Kuni 15.01.2009 täitis kostja laenulepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, tasudes igakuiselt graafikujärgseid laenumakseid ja intressi. Alates 15.02.2009 hakkas kogunema põhisumma ja intressi võlgnevus (vt hagiavalduse lisa 6, lk 1 alt 8. rida). Hagejale tuleb üllatusena, et kostja ei mõista esitatud tõendite pinnalt, kuidas summad on kujunenud. Hageja selgitab kostjale, et summad on kujunenud matemaatiliste tehete tulemusena. Põhisumma osas on tehtud liitmistehted, mille järgi igale eelmisele tasumata summale lisandub järgneva maksekuupäeva saabumisel vastavaks kuupäevaks tasumata osamakse. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuivõrd kostja on vastuses öelnud, et hagiavaldusele lisatud tõenditest ei nähtu lepingu rikkumist, selgitab hageja kostjale, et olukorras, kus kostja jättis kokkulepitud graafikujärgsed maksed tasumata, ongi tegemist lepingu rikkumisega. Juhul kui kostja leiab, et hageja arvestuskäik on vale ning ta on tegelikult vastavad summad tasunud, on kostjal võimalik seda TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada. Hageja rõhutab, et kostja väited lepingu mitterikkumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Viimane põhisumma tagasimakse toimus 27.10.2009, mil laekus tagatise müügist saadud summaosa. 23.10.2009 müüs kostja hageja nõusolekul tagatisvara asukohaga XXX(registriosa nr 2803708). Vastavalt notariaalse müügilepingu punktile 3.3 kohustus ostja tasuma kogu müügihinna (12 782,33 eurot) hageja vahekontole, millest hageja kustutas esmajärjekorras kostjaga sõlmitud laenulepingust nr 07-216101-EV tuleneva võlgnevuse ning ülejäänud summa 8 902,68 eurot kandis laenulepingu nr 07-097299-EV järgne põhisumma võlgnevuse katteks. Nimetatud laekumine kajastub nõudearvestuse teisel leheküljel ülevalt kuuendal real. Pärast laekumist jäi tasumata põhisummajäägiks 16 272,77 eurot. Kuivõrd kostja ei täitnud ka edaspidi laenulepingujärgseid kohustusi, saatis hageja 10.03.2010 kostjale tähitud kirjaga VÕS § 416 lg 1 kohase ülesütlemisavalduse, andes kostjale täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Kostja vaidleb asjaolu üle, et hageja ei ole esitanud kohtule postisaadetise väljastusteadet ega tõendeid selle kohta, et kostja on ülesütlemisteate kätte saanud. Hageja selgitab, et ülesütlemisteatise saatmise hetkel ei kehtinud enam kostja laenulepingus märgitud kontaktaadress, kuna vastava kinnisasja võõrandas kostja juba 07.08.2007 ning kostja ei teavitanud hagejat laenulepingu tüüptingimuste punkti 10.4.1. kohaselt oma kontaktandmete muutumisest. Seepärast saatis hageja kõnealuse ülesütlemisteatise tähitult kostja rahvastikuregistris märgitud aadressil, kuid see tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel, kuna kostja ei läinud vastavasisulise teatise saamisel olulist tähtsust omavale kirjale postiasutusse järele. Vastav aadress XXX on ka hetkel kostja kontaktaadressiks, nagu nähtub kostja kirjalikust vastusest. Sellest tulenevalt saab kõnealust aadressi pidada korrektseks kostja kontaktaadressiks. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see 4(10)
Tsiviilasi nr 2-12-15493
tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. TsÜS § 70 on TsÜS § 69 suhtes erinormiks, mis sätestab erisused (rikkuja kannab tahteavalduse kättesaamisega seotud riski) tahteavalduse jaoks, millega lepingupool teatab teisele poolele, et viimane on lepingulist kohustust rikkunud. Hageja on seisukohal, et taolises olukorras tuleb kohaldada TsÜS § 70, kuna lepingulise kohustuse rikkumist sisaldava tahteavalduse edastamisel on tekkinud sisuliselt viivitus ja kaudselt ka kaotsiminek, kuna kiri tagastati hagejale kostja tegevusetuse tulemusena. Samas on hageja tõendanud, et valis oma tahteavalduse edastamiseks igati mõistliku viisi, saates tähitud kirja kostja ainsale olemasolevale kontaktaadressile. Hageja on esitanud tähitud kirja saatmise kohta Eesti Posti tõendi, s.o tagastatud ümbriku postitemplite ja postiasutuse selgitusega. Arvestades, et kostja jätkas lepingurikkumist ja jättis võlgnevuse tasumata täiendavalt antud tähtajaks, ütles hageja 26.03.2010 lepingu üles laenulepingu tüüptingimuste punkti 11.1.2 alusel, mille tulemusena muutus kogu laenusumma sissenõutavaks. Peatus intressiarvestus. Kostja ei ole tänaseni ühtegi makset võlgnevuse kustutamiseks teinud. VÕS § 196 lg 3 järgi võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Hagejal, kui kahjustatud lepingupoolel on õigus otsustada, mis hetkest ta lepingu üles ütleb. Antud juhul andis hageja 10.03.2010 kirjaga kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 25.03.2010. Selle tähtaja tulutul möödumisel sai hageja teada lepingu ülesütlemise aluseks olevast asjaolust ehk sellest, et kostja ei kavatse kohustusi täita. Arvestades asjaolu, et viimane laekumine kostjalt toimus 27.10.2009 (s.o peaaegu kolm aastat tagasi) ning alates 26.03.2010, mil leping üles öeldi, on peatunud ka intressiarvestus, on täiesti põhjendamatu eeldada, et 2012. aastal on leping endiselt jõus ilma intressiarvestuseta (mis juba iseenesest läheb vastuollu VÕS § 397 lg-ga 1) ja hageja aktsepteerib jätkuvalt lepingurikkumist ehk sisuliselt selle mittetäitmist. Hageja on hagiavaldusega nõudnud kostjalt 6 390 euro tasumist, mis sisaldab põhiosa võlgnevust summas 3 314,28 eurot, intressi summas 462,99 eurot ja viiviseid põhisummalt 2 612,73 eurot. Kuivõrd kostja vaidleb intressi- ja viivisearvestuse üle, siis lihtsuse mõttes korrigeerib hageja oma nõuet selliselt, et loobub intressi- ja viivisenõudest kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab osalise põhinõude asemel kogu võlgnetava põhisumma 16 272,77 euro tasumist. Sellest tulenevalt ei peatu hageja pikemalt kostja vastuväidetel intressi- ja viivise arvestuse osas. Kokkuvõttes on kostja saanud hagejalt laenu summas 35 813,00 eurot ning on sellest hagiavalduse esitamise hetkeks tagasi maksnud üksnes 19 540,23 eurot. Seega 16 272,77 eurot on tänaseni tasumata, mistõttu on hageja nõue igati põhjendatud. Selguse huvides toob hageja alljärgnevalt kuupäevaliselt välja kostja poolt laekunud põhisumma maksed (vastavad summad kajastuvad ka hagiavaldusele lisatud nõudearvestusel): 15.06.2007 15.07.2007 07.08.2007 15.08.2007 15.09.2007 15.10.2007 15.11.2007 15.12.2007 15.01.2008
9701,24 EUR
5(10)
Tsiviilasi nr 2-12-15493
15.02.2008 15.03.2008 15.04.2008 15.05.2008 15.06.2008 15.07.2008 15.08.2008 15.09.2008 15.10.2008 15.11.2008 15.12.2008 15.01.2009 09.04.2009 30.04.2009 30.04.2009 11.05.2009 27.10.2009
8902,68 EUR
Jällegi kui kostja leiab, et hageja põhisumma arvestus on väär ning kostja on tasunud teistsuguseid summasid, on kostjal võimalik seda tasumist kinnitavate dokumentidega tõendada. Kohtumenetlusega seoses peab hageja vajalikuks märkida, et TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 133 lg 2 järgi liidetakse TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kuivõrd hageja nõuab viivist vaid TsMS § 367 alusel, märgib hageja, et ühe aasta viivisesumma seadusjärgse määraga 0,022% päevas põhisummalt 16 272,77 eurot on 1 306,70 eurot, mis lisandub hageja nõudele (1306,70 + 16 272,77), mille tulemusena on hagihinnaks kokku 17 579,47 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu hagihinnalt 6 390 eurot kokku 450 eurot (99,43 + 350,57). Seega tuleb käesoleval juhul juurde tasuda riigilõivu 11 189,47 eurolt (17 579,47 – 6390) summas 600 eurot, mille tasumise kohta esitab hageja nõuetekohase maksekorralduse. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 376 lg 4 p 2 palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhisumma 16 272,77 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised põhisummalt (16 272,77 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1); jätta kõik menetluskulud kostja kanda; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni seaduses sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1).
6(10)
Tsiviilasi nr 2-12-15493
Kohtuistungile hageja esindaja ei ilmunud, palus vaadata asja ilma tema osavõtuta, toetas hagi täies ulatuses. Kostja seletas 13.11.2012 kohtuistungil, et võlgnevus tekkis ajal, kui ta oli haige ja ei omanud sissetulekut. Kostja pöördus hageja poole probleemi lahendamiseks, kuid pank ei läinud temale vastu. Praegu ta töötab kehalise kasvatuse õpetajana ja tema sissetulek on 450 eurot kuus. Kostja leiab, et viivised on liiga suured ja palub neid vähendada. Kostja ei saanud ülesütlemisavaldust kätte ja lootis, et võib veel pidada läbirääkimised pangaga, kuid sai kätte hagiavalduse. Kostja tunnistab hagi, kuid arvab, et viivised on liiga suured.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seega kuulub osalisele rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ja võlgneb hagejale 29.05.2007 laenulepingu nr 07-097299-EV alusel 16 272,77 eurot. Kostja esitas vastuväide, et ta ei saanud isiklikult kätte lepingu üleütlemisteadet ja et viivised on liiga suured, paludes viiviste suurust vähendada. Poolte vahel 29.05.2007 laenulepingu nr 07-097299-EV p 2.4 kohaselt (tl 16-19) kostja elukoha aadressiks on XXX. Vastavalt laenulepingu tüüptingimuste (kehtivad alates 15.01.2007) (tl 20-23) punkti 10.4 alapunktile 10.4.1 laenusaaja teatab pangale 5 (viie) pangapäeva jooksul, kui muutuvad laenusaaja isikuandmed, elukoht ja/või teised kontaktandmed. Laenulepingu tüüptingimuste punkti 12.4 kohaselt laenulepingu ja laenulepingu tüüptingimustega seotud teated edastatakse teise poole laenulepingus või hilisemas kirjalikus teatises märgitud posti või e-posti aadressil või hanza.net ́i kaudu või panga poolt aktsepteeritud teise elektroonilise kanali kaudu.
7(10)
Tsiviilasi nr 2-12-15493
Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ning sama lõike punkti 4 järgi taganeda lepingust või lepingu üles öelda. Raha maksmise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Laenamine on oma olemuselt kestvussuhe. Kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise üldalused on sätestatud VÕS §-s 196. Vastavalt VÕS § 196 lg-le 2 võib kumbki lepingupool kestvuslepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist, kui lepingu erakorralise ülesütlemise mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust. Seega tuleneb nii VÕS §-st 108 kui ka sama seaduse § 196 lg-st 2, et laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse rikkumisel võib laenuandja laenulepingu üles öelda siis, kui kohustuse rikkumise kõrvaldamiseks määratud mõistlik tähtaeg lõppes tulemusteta, s.t laenuvõtja jätab talle antud tähtpäevaks võla tasumata. Hagiavaldusele on lisatud 10.03.2010 ja 29.03.2010 lepingu ülesütlemised (tl 45, 46), mille kohaselt nad on adresseeritud A T aadressil XXX. Lepingu ülesütlemine on ühepoolne, vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis lõpetab tulevikku suunatult kestvuslepingu. Laenulepingu ülesütlemisavaldus on tahteavaldus, millega soovitakse lõpetada kehtiv laenusuhe. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 69 lg 1 kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohtule ei ole esitatud tõendid selle kohta, et kostja sai lepingu ülesütlemisteade kätte. Hageja poolt esitatud ümbriku koopia postitempliga (tl 95-96) ka ei tõenda seda, kuna saadetis oli tagastatud hoiutähtaja möödumisel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et antud asja arutamisel on vaja teha kindlaks, kes pooltest kannab tahteavalduse kättetoimetamise/saamise riski. Poolte vahel sõlmitud laenulepingus ei ole eraldi sätestatud, et tahteavalduse kättesaamise risk on kostjal (saajal). TsÜS § 69 lg-st 3 tulenevalt kannab kättetoimetamise riski saatja. Vaidluse korral tuleb hagejal kui tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et nõudekiri on jõudnud kostja kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ning kostjal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja ise väidab haginõue suurendamise avalduses, et saatis lepingu ülesütlemisteadet kostjale aadressil Viru 11-41, Sillamäe, ning et see aadress on märgitud kostja aadressina hagi vastuses. Kostja väitis, et elas sellel aadressil ja elab käesoleval ajal, seega arvab kohus, et antud juhul ei kohaldu TsÜS § 69 lg-s 2 sätestatud: eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja ei tõendanud, et kostja viibis eemal. Kuna laenulepingu lõppemine kuulub selles asjas hagi alusesse, pidi hageja tõendama, et ta andis laenusaajale mõistliku aega kohustuse täitmiseks ja et kostja sai ülesütlemisteade kätte. Kohus 8(10)
Tsiviilasi nr 2-12-15493
leiab, et hageja ei tõendanud nõutud. Hagi esitamise ajal, s.o 05.06.2012, ei olnud kostja laenulepingu ülesütlemise teadet saanud, seega ei olnud hageja laenulepingut kehtivalt üles öelnud. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 25.04.2012 otsuses asjas nr 3-2-1-151-12 märkis, et ainuüksi tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei ole tahtevaldust kätte antud, jäädes 17. märtsil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09 tehtud lahendi p-s 11 toodud seisukoha juurde. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.03.2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09 tehtud p-s 11 toonud järgmine seisukoht: krediidilepingu ülesütlemise avaldus on tahteavaldus TsÜS § 67 jj tähenduses. Tahteavalduse tegemist ja selle kättesaamist reguleerib TsÜS § 69. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 3 reguleerib eemalviibijale tehtud, lepinguga seotud tahteavalduse kättesaamist. Seega on see praegusel juhul erinorm TsÜS § 69 lg 2 teise lause suhtes, mida on ekslikult kohaldanud ringkonnakohus. TsÜS § 69 lg 3 teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega tuleb tahteavalduse kättesaamise analüüsimisel kindlaks teha, kas tahteavalduse saajale oli tagatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. ... Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks. Järelikult ei olnud laenusaaja praeguses asjas krediidilepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud ja ülesütlemine tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei olnud toimunud. Seega on ekslik kassatsioonkaebuse väide, et kuna laenusaaja ei olnud aadressi muutumisest teatanud, tuleb ülesütlemisavaldus lugeda kättesaaduks. Eelnenu ei välista, et krediidilepingu ülesütlemine toimus hiljem, täitemenetluse käigus. Kostja sai ülesütlemisteadet koos hagimaterjalidega isiklikult kätte 13.07.2012 (tl 72). Laenulepingu tüüptingimuste punkti 11.1 kohaselt (tl 22) pangal on õigus laenuleping üles öelda ja nõuda tagastamata laenusumma, tasumata intressi, lepingutasu, viiviste, trahvide ja teiste laenulepingu ja laenulepingu tüüptingimustest tulenevate nõuete täitmist laenusaajalt 20 (kahekümne) pangapäeva jooksul pärast pangalt vastavasisulise teatise saamist. Kohus arvab, et kostjal oli võimalus täita oma kohustusi nõuetekohaselt hiljemalt 02.08.2012 (20 päeva jooksul peale kohtult koos hagimaterjalidega lepingu ülesütlemisteade kättesaamist), kuid ta seda ei teinud. 30.08.2012 esitas hageja nõue (tl 86-90) mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud summa 16 272,77 eurot ja viivised põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest. Kohus leiab, et kõigest ülaltoodust lähtudes on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue katteks 16 272,77 eurot ja viivised seaduses ettenähtud määras alates mitte hagi esitamise päevast, vaid alates 03.08.2012. Seega rahuldab kohus hagi vaid osaliselt.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 9(10)
Tsiviilasi nr 2-12-15493
TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud (lg 3). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (lg 4). Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab õiglaseks jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades, seega 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.
Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2013 kohtuotsusega.
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.