2-12-17915 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.J K esitas 04.05.2012 Pärnu Maakohtule avalduse M R’i vastu maksekäsu kiirmenetluses põhivõlgnevuse 671 euro ja kõrvalnõuete 46.50 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikele ettepaneku tasuda avaldajale taotletav võlg ning menetluskulud. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu Pärnu Maakohtu 19.06.2012 kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohtu 22.06.2012 kohtumäärusega keelduti J K’i hagi menetlusse võtmast ning edastati hagiavaldus koos selle ärakirjade ja lisadega kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 02.08.2012 kohtumäärusega määrati hagejale tähtaeg hagiavalduse esitamiseks.
2.20.08.2012 Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt 29.01.2011 sõlmisid hageja ja kostja kirjaliku metsamaterjali ostu-müügilepingu, mille järel väljastas kostja hagejale metsateatise koopia, mis lubas hagejal alustada raietöödega. Raietööd toestati veebruar-märts 2011 ja need finantseeris hageja. Metsa väljaveo finantseeris kostja. Raietööd ja väljavedu teostati kahes osas: 1. korral raiuti ja veeti välja 70 tm palki; 2. korral raiuti kostja soovil metsateatises märgitud kasvama jäetud dekoratiivsed lehised ja välja veeti 20 tm palki. Seega oli puidu lõppkoguseks 90 tm, sh 3-meetrist küttepuitu 20 tm. Puidukoguste lõpparuandes on välja toodud väärtusliku puidu osa 77 tm. 09.03.2011 vedas hageja lepingujärgselt temale lubatud 20 tm palki enda tarbeks. 23.03.2011 ja 19.04.2011 tegi hageja osalise ettemaksu 503 eurot 20 tm palgikoguse eest. Hageja võlgneb kostjale 200 eurot. Hagejal oli saamata töötasu 70 tm palgi lõikamise eest 671 eurot. Pooled suhtlesid sõnumite vahendusel ning 26.06.2011 saatis hageja kostjale meeldetuletuse ja määras nädalase etteteatamisajaga võlgnevuse viimase maksmiskuupäeva 03.07.2011. Ajavahemikul 24.10.2011-26.04.2012 menetles võlanõuet Julianus Inkasso OÜ, kuid tulutult.
3.Hageja palus mõista kostjalt välja võlgnevus summas 788.77 eurot, sh põhinõue summas 671 eurot ja kõrvalnõudena intress kokku 117.77 eurot.
4.21.08.2012 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks, hagihinna vähendamiseks või täiendava riigilõivu tasumiseks. 30.08.2012 edastas hageja maksekorralduse täiendava riigilõivu tasumise kohta ning paljus kohtul arvestada, et kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli esitatud elektrooniliselt, siis ei olnudki hagejal võimalik hagiavaldust elektrooniliselt esitada.
KOSTJA VASTUS
5.20.09.2012 vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt sai kostja metsateatise alusel õiguse langetada 60 tm metsa, mis kajastus ka ostu-müügilepingus. Kostja tasus metsamaterjali väljavedajale. Koguseks tuli 73 tm. Raie teostajaks oli hageja. Kostja viitab hagiavaldusele ja märgib, et metsateatises ja müügilepingus oli lubatud 60 tm, mitte 90 tm. 2 (8)
2-12-17915
6.Kostjale jääb arusaamatuks hageja väited seoses puidu kogusega. Kostjat raiemahtude mõõtmise juurde ei kutsutud. Kostja ei tea, millal täpselt raie lõppes. Kui hageja poolt koostatud raiemahtude lõpparuandest selgub tulem 77.0149 tm, milles ei sisaldu küttepuud, mis hageja väitel on 20 tm ja mida keegi mõõtnud ei ole, siis kokku oli puidukogus 97.0149 tm.
7.09.03.2011 metsamaterjali veoselehe nr 001 põhjal võib järeldada, et raie on lõppenud ja algas väljavedu. Kostja leiab, et sellest tulenevalt on rikutud ostu-müügilepingu punkti F. Kuna metsaveok võtab peale ca 30 tm, aga veoselehel on kirjas 20 tm, tekkib küsimus, miks peaks veok sõitma pooliku koormaga ja miks oli vaja võltsida veoselehte. Rahalised laekumised hakkasid saabuma alles 23.03.2011 kogusummas 503 eurot.
8.Kostja leiab, et vastavalt lepingu p-le D võib ostueesõiguse alguseks lugeda 09.03.2011. Hageja on saanud 30 tm puitu 1 342 euro eest, millest võtab kostja maha langetusraha 700 eurot ja kostjale tasutud 503 eurot ning on seisukohal, et tal on hagejalt saamata 139 eurot. Kostjale jääb siinjuures arusaamatuks hageja väited teenitud ja saamata töötasu osas, kui hageja ei teostanud raiet. Kostja märgib, et ostueesõiguse lõpuks saab lugeda 10.04.2011.
9.Kostja nõustub hageja esitatud sõnumite ja e-kirjadega nende sisu osas, küll aga märgib, et lühisõnumite tekste väljastab SMS keskus ainult kohtu või prokuratuuri nõudmisel. Kostja selgitab, et käis esimest korda metsas 02.05.2011 vaatamas, mis on toimunud ega oska puitu mõõta. Koguse 73 tm sai kostja teada metsa väljavedaja käest. Lõpptulemusena oli juunis uue ostja joaoks palki alles vaid 20 tm. Küttepuud peaksid veel metsas olema, kuna nende järgi veel vajadus puudub.
HAGEJA SEISUKOHT
10.09.10.2012 seisukohas märgib hageja, et Keskkonnaameti metsanduse spetsialist vastas, et metateatisel on kirjas „hinnanguline raiutav maht“ ja kui raiutud maht erineb metsateatisel toodust, siis sellistel juhtudel esitatakse lisamahu kohta lisametsateatis. Kostja on kõikides tema poolt saadetud vastustes tunnistanud ja üle korranud, et töötasu raieteenuse eest on 700 eurot, mis ongi ümmardatult hagi eseme väärtus. Eeltoodust tulenevalt jääb hagejale arusaamatuks, miks üritab kostja pärast hagi sisulist õigeks võtmist, töötasu maksmisest kõrvale hoiduda.
MENETLUSKÄIK
11.Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 05.11.2012 kell 11.00, kuid seoses kostja taotlusega lepingulise esindaja võtmiseks, oli kohus sunnitud kohtuistungi edasi lükkama.
12.10.12.2012 toimunud kohtuistungil hageja esitas avalduse põhinõude vähendamiseks kuni 471 euroni ja viivisenõudest loobumiseks. Hageja jäi hagi juurde ning märkis, et soovib saada käsundustasu. Hageja tegi lepingu käigus tööd – langetas ja ostis 20 tm palki. Metsateatise järgi pidi toimuma lageraie, seetõttu langetati lisaks lehisele ka mõned kuused. Kostja vedas puidu välja. Pärast seda andis hageja teada sms-ga, et viib talle lubatud 20 tm ära, kuigi algul plaanis hageja osta kogu materjali. Langetamise hetkel ei olnud teada palgi kohus, see saadi teada alles pärast keskkonnaametist. Ära viidud koguse mõõtis hageja ise, siis kui koorem peale pandi. Kostja kohapeale ei tulnud, kuid tema nõusolek oli olemas. Veoselehe koostas ja mõõtis, see kes välja vedas. Hageja on seisukohal, et kostja peab talle maksma 671 eurot ja lepingu järgi, pidi tema kostjale tasuma 550 krooni/tm (20 x 550 = 11 000 kr ehk 703.03 eurot). 3 (8)
2-12-17915
13.Kostja selgituste kohaselt kokku veeti metsa äärde 73 tm. Seega hageja langetas 73 tm ja hageja on saanud metsamaterjali 30 tm, Kostja märgib, et tema väide 90 tm kohta tuleneb hagiavaldusest, kuid tema poolt veeti välja 73 tm, millest ülejäänud 20 tm + 15 tm müüs kostja maha, ülejäänud 8-10 tm lähevad lihtsalt kütteks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte suulised seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 tulenevalt võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
16.Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 208 lg 1 sätestab müügilepingu mõistet, mille kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja (töövõtja ja ostja) ning kostja (tellija ja müüja) on 29.01.2011 sõlminud metsamaterjali ostu-müügilepingu, mille kohaselt hageja kohustus langetama palki eelarvestuste põhjal umbes 60 tm. Hagejal oli 1 kuu jooksul võimalik teostada ostueesõigust hinnaga 550 krooni/tm (35.15eurot/tm) ning palgi langetamise ja küttepuu lõikuse teenushinnaks oli kokku lepitud 150 krooni/tm (9.59 eurot/tm). Pooled ei vaidle lepingu olemasolu üle. Kostja vastuse kohaselt hageja ostueesõiguse alguseks tuleb lugeda 09.03.2012 ja lõpuks 10.04.2011.
17.Poolte vahel on vaidlus lepingu nõuetekohase täitmise osas langetatud ja omandatud metsamaterjalist lähtuvalt. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja töövõtulepingust tulenevat kohustust ja seisuga 14.08.2012 oli kostjal hageja ees võlgnevus kokku 788.77 eurot (t. lk. 3034). 10.12.2012 avaldusega vähendas hageja oma nõuet 471 euroni (t. lk. 85). Hagiavalduse juurde lisatud maksekorralduse kohaselt hageja tasus müügilepingu alusel ära viidud metsamaterjali 20 tm eest kostjale kokku 503 eurot (t. lk.46-48), mille saamist on kostja kinnitanud oma vastuses hagile ja ka kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal vaidlust selle üle, et ostueesõigusega omandatud metsamaterjali eest on hageja kostjale tasunud 503 eurot.
4 (8)
2-12-17915
18.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama nii temal kostja vastu nõudeõiguse tekkimist kui ka tekkinud nõude suurust. Kas ja milliseid TsMS-ga lubatud tõendeid selleks esitada, on hageja otsustada.
19.Poolte vahel sõlmitud lepingu p C kohaselt pidi materjali väljaveo metsast tee äärde korraldama kostja ning peale seda pidi arvutama kokku lõigatud puidu – nii palgi kui ka küttepuu – kogus. Kostja vastuväidete kohaselt veeti metsast välja 73 tm (t. lk. 67, 89), kuid selle kohta kostjal tõendeid esitada ei ole. TsMS § 231 lg 2 esimese lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning tulenevalt lõikest 4 omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja seisukohal, et metsast veeti välja kokku 90 tm puitu (t. lk 31), mistõttu tuleb asuda seiskohale, et hageja ei vaidlusta kostja nimetatud puidukogust, kuid leiab, et tegelikult langetati puitu veel rohkem. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohus ei pea usaldusväärseks tõendiks hageja koostatud metsamahtude lõpparuannet, mille koostamise alusdokumente ei ole kohtule esitatud. Hageja on kohtuistungil väitnud, et tema sai palgi koguse teada alles pärast keskkonnaametist, kuid vastavat tõendit hageja kohtule esitanud ei ole. Kuivõrd 73 tm osas poolte vahel vaidlust ei ole ning suurema koguse langetamise tõendamiseks pole kohtule tõendeid esitatud, on kohus seisukohal, et hageja langetas ja metsast veeti välja 73 tm metsamaterjali.
20.Metsamaterjali veoselehe kohaselt omandas hageja langetatud metsamaterjalist 20 tm (t. lk. 46). Kostja on väitnud, et hageja omandas 30 tm, kuid ei ole oma väidet tõendanud ega hageja esitatud dokumentaalset tõendit ümber lükanud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjalt omandanud 20 tm metsamaterjali.
21.Lepingu p D kohaselt olid pooled eesostuõiguse hinnaks kokku leppinud 550 krooni/tm (35.15 eurot/tm) ning p E kohaselt palgi langetamise ja küttepuu lõikamise teenushinnaks 150 krooni/tm (9.59 eurot/tm). Hagiavaldusest nähtuvalt ei pidanud kostja hageja poolt omandatud puidu langetamise eest tasu maksma. Kostja on seisukohal, et hageja tasu arvutamisel tuli lähtuda 73 tm, kuid tema poolt omandatud puidu eest tasumisele kuuluvast summast tuleb nimetatud tasu maha arvata, kusjuures hageja poolt kuulub tasumisele nii eesostuõiguse summa kui ka langetamise tasu ehk 700 krooni/tm (550 + 150 ehk 44.74 eurot, t. lk. 90). Matemaatiline arvutus näitab, et mõlemal juhul on tulemus sama, kui lähtuda 73 tm langetamisest ja 20 tm omandamisest. Hageja versiooni korral pidi ta kostjale omandatud metsamaterjali eest tasuma 703 eurot (20 tm x 35.15 eurot/tm), millest 503 eurot on hageja poolt juba tasutud (t. lk. 47-48). Hagejal ei ole tasunõuet tema poolt ostueesõigusega omandatud metsamaterjali langetamise eest. Seega kostjal tulnuks tasuda hagejale lepingujärgne tasu 508.27 eurot (53 tm x 9.59 eurot/tm). Kostja arvestuse kohaselt tulnuks hagejal omandatud metsamaterjali eest tasuda kostjale 894.80 5 (8)
2-12-17915 eurot (20 tm x 44.74 eurot/tm), millest 503 eurot on hageja poolt tasutud. Kostja pidi aga hagejale tasuma 700.07 eurot (73 tm x 9.59eurot/tm). Seega mõlemal juhul võlgneb kostja hagejale 308.27 eurot [(508.27- (703-503) või (700.07-(894.80-503)].
22.Hageja ei ole tõendanud, et metsamaterjali on langetatud rohkem kui 73 tm. Samas pole ka kostja tõendanud, et hageja on omandanud enam metsamaterjali kui 20 tm, mis on kajastatud hageja esitatud metsamaterjali veoselehel. Kuna hageja ei ole tõendanud suurema koguse metsamaterjali langetamist kui on väitnud kostja, siis ei ole tõendanud hageja nõue kostja vastu summas 471 eurot. Sellepärast kohus rahuldab hagi osaliselt 308.27 euro ulatuses. Menetluskulud
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagi rahuldatakse summas 308.27 eurot, mis on 39.08 % esialgsest hagi hinnast. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta 39.08 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja 60.92% kostja menetluskuludest hageja kanda.
24.Vastavalt TsMS § 139 lg-le 21, kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu e-toimiku menetlemise infosüsteemi sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär ning menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaldust või kaebust elektrooniliselt nimetatud veebilehe kaudu esitada, võimaldab kohus põhistatud taotluse alusel menetlustoimingu tegemist madalama riigilõivumääraga. Maksekäsu kiirmenetluses oli hageja nõudeks 717.50 eurot (t. lk. 4, 5). Hagimenetluses esitas hageja nõude 788.77 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 147 lg 4 esimene ja teine lause, mis sätestavad, et nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu hagihinna suurenemise järgi ning kui nõude suurendamise avaldust ei esitata veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu suurenenud hagihinna täismäära järgi.
25.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga seoses nõude maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleminekuga hagejal hagiavalduse elektrooniliselt esitamise võimaluse puudumise kohta ning seetõttu madalama riigilõivu määra kohaldamise vajaduse kohta (t. lk. 58). 02.08.2012 puuduste kõrvaldamise määruse toimetas kohus hagejale avaliku e-toimiku (AET) kaudu, millega avas hagejale juurepääsu AET-ile. Hageja avas kohtumääruse 06.08.2012 AET-i kaudu (t. lk. 28). Seega oli hagejal ka võimalus esitada hagi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Selle tegemisel ei oleks hagejal vaja tasuda riigilõivu 175 eurot nagu ta on praeguses menetluses teinud, vaid piisaks riigilõivust 125 eurot. TsMS § 162 lg 5 järgi, kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Selle sätte alusel menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lugeda, et hageja põhjendatuks riigilõivu määraks on 125 eurot, millest 39.08% hüvitamise kohustus on kostjal.
26.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. 6 (8)
Kohtunik
(digitaalselt allkirjastatud)
2-12-17915 Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 22. jaanuaril 2013. a. Nooremreferent
Lea Herne
7 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.