Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2012. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-13758
Tsiviilasi
OÜ Vent System Project hagi AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg vastu 10 861,94 euro ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 861,94 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. märtsi 2012. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. november 2012. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg (registrikood: 10086190; asukoht: Tartu Sõbra 54), esindaja advokaat Robert Sarv Vastustaja (hageja): OÜ Vent System Project (registrikood: 11720522; asukoht: Narva Kreenholmi 33-6, esindaja juhatuse liige Aleksei Patoka
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 5. märtsi 2012. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Vent System Project esitas hagi AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg vastu 10 861,94 euro ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.06.2010. a ehituse alltöövõtulepingu nr 101/10, mille kohaselt võttis hageja endale kohustuse teostada ventilatsioonitööd, paigaldada mehaaniline suitsuärastus ja keevituskohtade suitsueemaldustorustikud Jõhvis Kutsehariduskeskuse juurdeehitusel. Töö maksumusena lepiti poolte vahel kokku 2 226 883,20 krooni koos käibemaksuga. Pooled aktsepteerisid tööde vastuvõtuakte nr 1-7, mille alusel esitati ka arved ning mille eest on kostja tasunud kogu ulatuses. Pooled allkirjastasid 31.01.2011. a tööde üleandmise lõppakti nr 8, mille alusel esitati kostjale arve nr 11-11 summas 10 861,94 eurot. Tööde üleandmise akti nr 8 allkirjastamisel kostjal pretensioone ei olnud. Kostja ei ole käesoleva ajani arvet tasunud. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlana 10 861,94 eurot ja viivisena 0,5% päevas põhivõlalt alates 23.03.2011. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud (tl 83-89). Hageja teostatud töödes ilmnesid puudused, millest kostja on hagejat teavitanud 25.02, 10.03, 22.03.2011. a pretensioonides. Hageja puuduseid ei kõrvaldanud. Isegi kui eeldada, et hageja on töövõtulepingus kokkulepitud tööd üle andnud ja tema tasunõue on sissenõutavaks muutunud, siis on kostjal õigus rakendada omapoolse kohustuse täitmisest keeldumise õigust VÕS § 111 lg 1 alusel. Seega on kostjal õigus keelduda tasu maksmisest kuni puuduste kõrvaldamiseni. Töövõtulepingu lisas 4 p-s 1 on pooled kokku leppinud, et juhul, kui hageja ületab lepingus ettenähtud tööde valmimise tähtaega, on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 319,56 eurot iga ületatud päeva eest. Kuna hageja ei ole käesoleva ajani töid lõplikult üle andnud, siis on kostjal õigus nõuda leppetrahvi summas 28 440,84 eurot. Juhul kui kohus rahuldab hagi, teatab kostja, et teostab tasaarvestuse poolte vastastikuste nõuete kattuvas osas.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 5. märtsi 2012. a otsusega hagi ja mõistis välja AS-ilt Ehitusfirma Rand & Tuulberg OÜ Vent System Project kasuks 10 861,94 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (10 861,94 eurot) alates 23.03.2011. a kuni põhinõude täitmiseni lepingus sätestatud määras 0,5% päevas, kuid mitte enam kui 10 861,94 eurot. Kohus jättis menetluskulud AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg kanda. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Rikkumise olemasolu üle ei ole võimalik otsustada ilma välja selgitamata, kas kohustus on täidetud või mitte ning kas täitmine on kohane või mitte. VÕS § 76 lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvesse võttes tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 642 lg 1 sätestab töövõtja vastutuse üldise põhimõtte, mille kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 641 lg 2 p 1, 2 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg ja OÜ Vent System Project (endise ärinimega OÜ Dospel Estonia) sõlmisid 08.06.2010. a ehituse alltöövõtulepingu nr 101/10 (tl 5-10), mille p 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks alltöövõtja poolt Jõhvi Kutsehariduskeskuse juurdeehituse ventilatsioonitööd, mehaaniline suitsuärastus ja keevituskohtade suitsueemaldustorustikud. Alltöövõtulepingu p 4.1.2 kohaselt oli kõigi tööde lõpetamise tähtajaks 10.12.2010. a. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg ja OÜ Vent System Project (endise ärinimega OÜ Dospel Estonia) on nende vahel sõlmitud lepingu p-s 7.3 kokku leppinud, et peatöövõtja vaatab üle alltöövõtja poolt aktiga vastuvõtmiseks esitatud tööd ja võtab need vastu viie päeva jooksul või esitab kirjalikult sama tähtaja jooksul põhjendatud pretensiooni puuduste kohta, milles on määratud alltöövõtjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kohtule esitatud üleandmise vastuvõtmise aktist nr 8 (tl 56-59) nähtuvalt on pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 8 allkirjastanud 31.01.2011. a, muuhulgas on aktis märgitud
puudused, mida hageja peab kõrvaldama. Tähtaega puuduste kõrvaldamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud ei ole, samuti ei ole esitatud pretensiooni lepingus ettenähtud 5 päeva jooksul. Üleandmise-vastuvõtmise akti nr 8 p-st 7 tuleneb, et kostjale on üle antud ka kõik ehitusega seotud dokumendid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et aktis nr 8 loetletud puudused oleks takistanud töö eesmärgipärase kasutamise alustamist tellija poolt. Samuti nähtub OÜ Tervisekaitsekeskus F.O.P. Servis poolt ventilatsioonisüsteemide katsetamise, reguleerimise ja passistamise protokollist (tl 67), et 27.01.2011.a on teostatud ventilatsioonisüsteemide riiklik taatlemine. Seega on leidnud tõendamist, et lepingu objektiks olevad ventilatsioonitööd olid teostatud ja puudusteta. Tõendeid selle kohta, et kostja on ise kandnud kulutusi aktis nr 8 märgitud puuduste – vanas osas toru isoleerimine, söökla suitsuklapi ja välisresti paigaldamine, ventilatsiooniresti paigaldamine ruumi nr 101 – kohtule esitatud ei ole. Kuna kohtule muid tõendeid esitatud ei ole ja tellija on allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, siis luges kohus põhjendatuks hageja sellekohased väited, et aktis nr 8 nimetatud puudused kõrvaldati akti allakirjutamise päeval ning luges, et tellija on tehtud tööd VÕS § 637 lg 4 kohaselt akti nr 8 alusel vastu võtnud ning tasunõue nende tööde eest on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 2 ja lg 3 sätestavad, et oma majandus-või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuna antud juhul on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping seotud tellija majandus- või kutsetegevusega tegeleva isikuga, siis sätestab VÕS § 643 tellijale töövõtuobjektiks oleva töö ülevaatamise kohustuse. Kohtule esitatud teostatud tööde aktist nähtuvalt on AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg aktile alla kirjutanud ning vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 7.3 peale viie päeva möödumist töö lepingutingimustele mittevastavusest tellijale teatanud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hagejale esitanud pretensiooni alles 11.03.2011. a (tl 68-70), mis ei ole mõistlik tähtaeg VÕS § 643 lg 1 mõtte kohaselt. Kohus hinnanud eelpoolnimetatud tõendeid kogumis, oli seisukohal, et antud juhul puudub alus VÕS § 111 lg 1 kohaldamiseks, kuna kohtus ei leidnud tõendamist tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavus ning seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks lepingujärgne võlg 10 861,94 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.4 kohaselt on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist tasumata summade eest 0,5% päevas tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest, siis on põhjendatud kostjalt vastavalt lepingu p-le 9.4 viivise väljamõistmine. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg 10 861,94 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt 10 861,94 eurolt alates 23.03.2011.a kuni põhinõude täitmiseni lepinguga sätestatud määras 0,5% päevas, kusjuures 23.03.2011. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. TsMS § 162 lõike 1 alusel jättis kohus menetluskulud kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) saab VÕS § 76 lg 4 kohaldada eelkõige siis, kui tellija on töö vastu võtnud ning ei ole vastuvõtmise aktis puudusi välja toonud. Praegusel hetkel on leidnud tõendamist, et vähemalt puudustega osa tehtud tööst apellant vastu ei võtnud. Apellant tõi vastustajale välja kõik avastatud puudused aktis nr 8. Seega on apellant talle üle antud töö üle vaadanud ja koheselt avastatud puudustest ka vastustajale teatanud. Vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna apellant viitas kõigile puudustele, pidi vastustaja tõendama, et tema tehtud töö vastab lepingule või ta on puudused kõrvaldanud. Seega ka isegi VÕS § 76 lg 4 kohaldamisel on maakohus ebaõigesti sisustanud poolte tõendamiskoormise. Samas ei oleks maakohus tohtinud VÕS § 76 lg 4 kohaldamise juurde minna, kuna pooltel oli eraldi kokkulepe tõendamiskoormise jagunemise kohta; 2) on maakohus jätnud täielikult kohaldamata töövõtulepingu p 6.15. Antud punktis on pooled sõlminud kokkuleppe, millega peab ükskõik missuguse vaidluse korral ja ükskõik millal tõendama tööde vastavust töövõtulepingule vastustaja. Vastustaja ei ole tõendanud tööde vastavust töövõtulepingule. Apellandi väidet kinnitab asjaolu, et isegi oma viimases kirjas apellandile (16. märtsi 2011. a kiri) enne hagi esitamist on vastustaja väitnud, et ta ei asenda suitsuärastusmootorit ega paranda suitsuärastussüsteemi; 3) on täielikult tõendamata vastustaja põhiväited: puudustega töö parandamine vastustaja poolt; parandatud töö üleandmine apellandile ja parandatud töö vastuvõtmine apellandi poolt. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et apellant oleks pidanud esitama tõendid puuduste kõrvaldamise kohta; 4) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et OÜ Tervisekaitsekeskus F.O.P. Servis väljastatud protokoll nr 132/01 (tl 67) kinnitab vastustaja tehtud tööde vastavust töövõtulepingule. Maakohus on jätnud arvestamata, et vastustaja esitas valikuliselt vaid ühe lehe neljateistkümnelehelisest protokollist. Ainuüksi protokolli tiitellehe esitamine – millelt ei nähtu mitte mingit sisulist informatsiooni ega hinnangut – ei saa tõendada kogu ventilatsioonisüsteemi vastavust töövõtulepingule. Protokolli ei saa võrdsustada vastavussertifikaadiga; 5) on maakohus ebaõigesti leidnud, et vastustaja kõrvaldas aktis nr 8 märgitud puudused juba samal päeval. Apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et oma hilisemates kirjades on vastustaja selgelt öelnud, et teatud puudusi ta ei kõrvaldagi; 6) on apellant parandanud iseseisvalt vastustaja tehtud puudustega töö, kuid maakohus on jätnud selle arvestamata. Maakohus ei arvesta absoluutselt poolte kokkulepitud tõendamiskoormisega ning asjaoluga, et apellant kui peatöövõtja ei oleks saanud tellijale objekti üle anda, kui ta poleks iseseisvalt vastavaid puuduseid kõrvaldanud; 7) leidis maakohus valesti, et apellant esitas vastustajale pretensiooni alles 11.03.2011. a Apellant esitas vastustajale kokku neli pretensiooni: aktis nr 8 täiendava tähtaja andmisega (31.01.2011. a); nõudekirja kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmisega (25.02.2011. a); vastuse vastustaja kirjale (10.03.2011. a) ja pretensiooni (22.03.2011. a). Vastustaja väitis
alles kohtuistungil, et ta ei ole ühtegi apellandi saadetud pretensiooni kätte saanud. Vastustajale toimetati kätte kõik apellandi pretensioonid ning vastustaja tunnistab seda (vt hagiavalduse lisa 21). Vastustaja ei vaielnud nii varakult kui vähegi võimalik vastu, ta ei ole kätte saanud ühtegi apellandi esitatud pretensiooni, mistõttu ei ole võimalik tema sellekohaseid väiteid arvestada; 8) kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 638 ja VÕS § 637 lg 4. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et apellant on puudustega töö vastu võtnud akti nr 8 allkirjastamisel. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et töövõtja peab andma tellijale mõistliku tähtaja parandatud töö ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Samas kui tellija vaidleb töö parandamisele vastu, peab töövõtja tõendama, et ta on siiski puudustega töö parandanud, ning alles seejärel saab väita, et tellija on alusetult keeldunud töö vastuvõtmisest. Kui töövõtja aga oma väiteid ei tõenda, siis ei saa asuda seisukohale, nagu ei võtaks tellija alusetult tehtud tööd vastu; 9) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 644 lg 1 ls 1. Maakohus on kohaldanud sätet valesti seetõttu, et ta on andnud tõenditele ebaõige hinnangu. Nimelt nähtub aktist nr 8 selgelt vastustajale esitatud pretensioon ning selle sisu (puudused); 10) ei ole maakohus vastanud kõigile apellandi väidetele ja seisukohtadele. Maakohus on valikuliselt ja ilma põhjendamata jätnud tasaarvestusavalduse tähelepanuta. Apellandil oli vastustaja vastu nõudeid vähemalt 13 987,26 eurot (kui mitte arvestada viiviseid).
5.OÜ Vent System Project vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) arvab vastustaja, et arvestades kogu lepingu järgselt tehtava töö mahtu (142 323,77 eurot) ning märkusteta vastu võetud tehtud tööde mahtu (132 233,91 eurot) mille eest on tasutud, on apellandi väide, et vastaja ei suutnud/ei soovinud teostada nõutaval viisil töid 10 861,94 euro väärtuses, ebaloogiline: vastustaja teostas lepinguga kooskõlas, ilma pretensioonide ja märkusteta apellandi poolt apellanti rahuldava kvaliteediga töid 93% ulatuses tööde kogumahust, kuid ülejäänud 7% teostas nõudele mitte vastavalt; 2) kõrvaldas vastustaja aktis toodud puudused koheselt, seda kinnitab 23.02.2011.a kirjalik pretensioon. Apellant sai vastustaja pretensiooni, kus vastustaja teatab kõigi puuduste kõrvaldamisest, kätte 02.03.2011. a. Apellant ei teatanud 07.03.2011. a vastustajale, et ta ei võta vastu seda tööd, mida vastustaja tegi puuduste kõrvaldamiseks. Samuti ei esitanud apellant määratud aja jooksul vastustajale pretensiooni puuduste kõrvaldamiseks ning ei määranud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Seetõttu tegi vastustaja järelduse, et apellanti rahuldab viis, kuidas vastustaja oma kohustusi on täitnud; 3) tõendas vastustaja esimese astme kohtus, et kõik puudused said kõrvaldatud (23.02.2011. a pretensioon), apellandile teatati sellest (kviitung kirja saatmise kohta ja teatis postisaadetise adressaadile üle andmisest – sellega tõendas vastustaja, et apellant sai pretensiooni kätte); 4) ei esitanud apellant maakohtule tõendeid selle kohta, et vastustaja on kõik pretensioonid kätte saanud. Vastustaja sai apellandilt ainult ühe pretensiooni 10.03.2011. a kuupäevaga, kuid see oli esitatud alltöövõtu lepingu punktis 7.3 sätestatud tähtaega mööda lastes;
5) viitab apellant oma apellatsioonkaebuses, et ta esitas tasaarvelduse nõude. Apellant ei esitanud maakohtule tõendeid selle kohta, et ta maksis kolmandale isikule 6 234,42 euro suuruse summa, samuti ei tõendanud ta, et selline summa oli kulutatud puuduste kõrvaldamise peale; 6) oli suitsuärastaja mootor paigaldatud ja apellandile üle antud teostatud tööde akti nr 7 alusel veel 22.11.2010. a (teostatud tööde akti nr 7 punkt nr 9). Apellant kirjutas sellele aktile alla ning tal ei olnud vastustajale selle töömahu osas mitte mingisuguseid pretensioone, seda kinnitab allkirjaga Eke Kurg. Kuna apellant võttis vastu suitsuärastaja ventilaatori paigaldustööd (tõendab akt nr 7), tähendab, et temale tuli üle ka vastutus ventilaatori juhusliku rikke suhtes. Vastustaja on esitanud maakohtule defekteerimisakt No 01/11, mille koostas ABB AS Tartu Korrashoiukeskus. Nimetatud aktist nähtub, et suitsuärastaja ventilaator läks rivist välja selle ebaõige ühendamise tõttu. Lepingu kohaselt ei kuulunud vastustaja kohustuste hulka ventilaatori ühendamine (elektritööd); 7) näitas apellant vastustaja töös olevaid puuduseid aktis nr 8. Sealjuures ei esitanud apellant puuduste iseloomu täpset kirjeldust, tõi ära ainult nende nimetuse, samuti ei määranud ta tähtaega puuduste kõrvaldamiseks; 8) on ehitusregistri andmetel ehituse omanik Jõhvi Kutsehariduskeskus juurdeehitusele asukohaga Kutse 13, Jõhvi linn juba 23.02.2011. a saanud loa juurdeehituse ekspluatatsiooni võtmiseks (kasutusluba nr. 2369). See asjaolu kummutab apellandi väite, et 30.03.2011. a seisuga olid vastustaja töö puudused kõrvaldamata. See kummutab samuti apellandi seisukoha, et temale ei olnud dokumente üle antud (muu hulgas ventilatsioonisüsteemide katsetamise, reguleerimise ja passistamise protokoll nr 132/01täies mahus). Kuna omanikule oli kasutusluba välja antud, tähendas see seda, et kõik tööd olid teostatud nõutaval viisil ja muu hulgas ka need tööd, mida teostas vastustaja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ja ei ole oluliselt rikkunud meentlusõiguse norme.
7.Menetlusosalistel ei ole vaidlust järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle • Poolte vahel oli sõlmitud 8.06.2010 ehituse alltöövõtuleping nr 101/10, mille objektiks olid Jõhvi Kutsehariduskeskuse juurdeehituse ventilatsioonitööd, mehaaniline suitsuärastus ja keevituskohtade suitsueemaldustorustikud (lk 5-10); • hageja ja kostja allkirjastasid 31.01.2011 tööde üleandmise lõppakti nr 8 (lk 56-59); • aktis nr 8 märkis kostja (peatöövõtja), et arve tasumine toimub pärast tööde teostamist. Samas aktis nimetas peatöövõtja kuus puudust:
1.vanas osas toru isoleerida;
2.söökla suitsuklapi paigaldus;
3.söökla välisrestid 2 tk paigaldada;
4.ruum 101 vent torule rest läbimõõduga 315;
5.suitsuärastusmootor on katki;
6.koridori suitsuärastusele paigutada klapp (tagasilöögi klapp) suitsuärastus 2 viimast otsa ei tõmba; (lk 59);
• 31.01.2011 esitas kostja hagejale arve nr 11-11 summas 10 861,94 €, mis on käesoleva ajani tasumata (lk 60).
8.Apellandi väide, et kostja (peatöövõtja) ei ole vähemalt puudustega osa tööst vastu võtnud, ei ole õige. Maakohus tuvastas õigesti, et peatöövõtja võttis töö tervikuna vastu VÕS § 637 lg 4 alusel aktile alla kirjutades ja sellega muutus ka tasu sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Ringkonnakohtu arvates kinnitab töö vastuvõtmise aktis nr 8 nimetatud 6 puuduse märkimine seda, et tegemist oli töö kui terviku seisukohalt mitteoluliste puudustega, mis ei andnud õigust vastuvõtmisest keelduda. Sellele viitab ka see, et peatöövõtja ei määranud puuduste kõrvaldamiseks tähtaega.
9.Apellandi väide, et maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise, ei ole õige. Hageja on aktiga nr 8 tõendanud, et töö on kostja poolt vastu võetud ja seega oli tasu muutunud sissenõutavaks. Hageja esitas 23.02.2011 a kostjale pretensiooni, milles kinnitas, et aktis nr 8 toodud puudused 1, 3 ja 4 ei tulene alltöövõtulepingust, kuid need puudused on kõrvaldatud; puudused 2 ja 6 tulenevad alltöövõtulepingust ja on alltöövõtja poolt kõrvaldatud. Puuduse nr 5 kohta märkis hageja, et suitsuärastusventilaatori mootor ei ole töökorras ja ABB AS Tartu Korrashoiukeskuse ekspertiisist selgub, et staatori kaks mähist on läbi põlenud, mootor on töötanud kahel faasil. Kuna suitsuärastusventilaatori mootoririke ei olnud seotud ventilaatori paigaldustöödega ja elektritööd ei kuulunud alltöövõtulepinguga tehtavate tööde hulka, siis ei teosta alltöövõtja mootori vahetust (lk 63). Kostja ei ole hageja poolt esitatud väidetele vastu vaielnud, seda tõendab kostja vastus hageja pretensioonile 10.03.2011. Nimetatud vastuses nimetab kostja 7 uut puudust, mida hagejale saab ette heita, kuid nimetatud vastuses ei ole ühtegi puudust mis kattuks aktis nr 8 toodud 6 puudusega, samuti ei ole vastuses vastuväiteid esitatud suitsuärastusventilaatori mootoririkke osas (lk 68).
10.Menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et akt nr 8 oli viimane alltöövõtulepingu alusel teostatud tööde kohta ja eelnevalt kostja puudustele viidanud ei olnud. Kostja ei ole esitanud väidet, et tal puudus võimalus teostatud töid üle vaadata enne kui ta aktile nr 8 alla kirjutas. Peatöövõtja poolt aktis puuduste nimetamine viitab sellele, et peatöövõtjal oli võimalus eelnevalt töö üle vaadata. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.3. kohaselt kohustus peatöövõtja üle vaatama alltöövõtja poolt aktiga vastuvõtmiseks esitatud tööd ja need viie päeva jooksul vastu võtma või sama tähtaja jooksul esitama põhjendatud pretensiooni puuduste kohta, milles on määratud alltöövõtjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Apellandi väited, et peatöövõtja esitas alltöövõtjale 25.02.2011. a ja ka hilisemalt pretensioone, ei ole hageja nõude põhjendatuse hindamisel asjakohased. Ringkonnakohus nõustus eelnevalt maakohtu poolt tuvastatud asjaoluga, et peatöövõtja võttis tööd vastu 31.01.2011. ja lisaks samas aktis märgitud 6-le puudusele ei toonud peatöövõtja tähtaegselt ühtegi esile. Kuna hageja nõue on sissenõutav ja täitmata ning asjas ei ole tuvastatud aluseid, mis õigustaksid kostjal arve nr 11-11 järgi tasu maksmisest keelduda, siis rahuldas maakohus põhjendatult hagi ja ka kostja ülejäänud apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
11.Apellandi väide, et maakohus jättis kostja tasaarvestuse avalduse põhjendamatult tähelepanuta, ei ole õige. Asja materjalidest nähtub, et kostja märkis kirjalikus vastuses, et tal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 6 234,42 € ja leppetrahvi nõue 28 440,84 € ja ja „juhul kui kohus leiab, et hageja nõue on õige ja põhjendatud ning rahuldab hagi, teatab kostja, et teostab tasaarvestuse poolte vastastikuste nõuete kattuvas osas“ (lk 89). Ringkonnakohtu arvates on tegemist informatiivse teatega, et kostja reserveerib õiguse teha tasaarvestus. Tegemist ei ole TsÜS § 67 lg 1 mõttes tahteavaldusega, millest nähtuks kostja tahe olla seotud kindla õigusliku tagajärjega. Mööndustega saab kostja teadet käsitleda ka tingimusliku tasaarvestusena, mis on VÕS § 198 teise lause kohaselt tühine. Apellant ei ole ka ringkonnakohtule tasaarvestuse avaldust esitanud. Käesoleval juhul on apellandi tasaarvestuse aluseks oleva nõude kujunemine ebaselge ja VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud kulud apellandi kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Hageja võib TsMS § 174 lg 1 järgi nõuda oma menetluskulude kindlaksmääramist maakohtult 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.