lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-24024/20

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-24024/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1802
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG10086190

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-24024

Tsiviilasi

AS-i Ehitusfirma Rand ja Tuulberg hagi OÜ Vent System Project vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2013/1526

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. juuli 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i Ehitusfirma Rand ja Tuulberg määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg (registrikood: 10086190) lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Robert Sarv (Advokaadibüroo RAAVE OÜ); Vastustaja: OÜ Vent System Project (regitrikood: 11720522); seaduslik esindaja Aleksei Patoka

1.Jätta Tartu Maakohtu 03. juuli 2014 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

esindajad

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemise kulud AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg (edaspidi hageja, võlgnik) esitas 17. mail 2013 hagi OÜ Vent System Project (edaspidi kostja, sissenõudja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2013/1526. Hagiavalduse kohaselt on kostja esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks summas 8 722,79 eurot. Hageja leidis, et poolte nõuded on kattuvas ulatuses lõppenud tasaarvestuse tulemusel ning kostjal puudub õigus nõuda 8 722,79 euro tasumist sundtäitmise käigus. Hageja soovis asja arutamist kohtuistungil. Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt tekkis hagejal tulenevalt 05. märtsi 2012 tsiviilasjas nr 2-11-13758 tehtud lahendist kohustus tasuda kostjale põhisumma 10 861,94 eurot ja viivis summas 10 861,94 eurot. 12. märtsil 2013 teatas hageja kostjale, et kostja on rikkunud alltöövõtulepingust nr 101/10 tulenevaid kohustusi ja et hagejale tekkis kahju summas 8 722,79 eurot, sh leppetrahv 1 597,79 eurot. Kostja ei tunnistanud alltöövõtulepingu rikkumist, lisaks ei ole hageja vastavatest puudustest mõistliku aja jooksul teatanud. Tööd anti üle juba 2011. aasta jaanuarikuus ja seetõttu ei saa hageja puudustele tugineda. Kuna kostja vabatahtlikult hageja nõuet ei rahuldanud, teostas hageja 03. aprillil 2013 (tl 31-34) tasaarvestuse. Hageja kandis saldo summas 13 001,09 eurot (2 x 10 861,94 eurot – 8 722,79 eurot) kostjale üle 02. mail 2013 (tl 35). Kostja vaidles hagiavalduse menetlusse võtmisele vastu ning leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg-st 2 lähtudes õigusliku perspektiivi puudumise tõttu. Asjaolud, millele hageja oma nõudes tugineb, leidsid aset enne sundtäitmisele antud kohtuotsuse jõustumist. Kuna tasaarvestuse avaldus ei ole tehtud tähtaegselt, ei ole hagejal õigust esitada hagiavaldust sundtäitmise keelamiseks ning seetõttu on hageja nõue perspektiivitu. Täiteasi nr 084/2013/1526 on lõpetatud 07. juunil 2013 TMS § 78 p 3 alusel, kuna hagejalt on 8 722,79 euro suurune võlgnevus kinni peetud ja nimetatud summa on juba laekunud kostja arvelduskontole. Hagejal ei olnud õigust nõuete tasaarvelduse teostamiseks ja ta ei esitanud tasaarvelduse avaldust tähtaegselt. Kostja esitas hageja nõudele vastuväite ja seetõttu ei võinud hageja oma nõuet kostja nõudega tasaarvestada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Tartu Maakohus jättis 03. juuli 2014 määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hagiga ei ole antud juhul võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kuna hageja esitab nõude tasaarvestamise vastuväite kohtulahendile, tuleb arvestada TMS § 221 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt on vastuväited lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja TMS § 221 lõikes 2

nimetatud alusena käsitlenud hageja ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtulepingust 101/10 tulenevate kohustuste rikkumist, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju kokku summas 8 722,79 eurot. 12. märtsi 2013 kuupäeva kandva pretensiooni kohaselt sai hageja puudustest teada AMECON OÜ poolt teostatud kontrollmõõdistamise tulemusel 19. veebruari 2013 mõõteprotokollist ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuselt pretensiooni saamise järgselt. Alus, millel hageja vastuväide põhineb, on tekkinud enne Tartu Maakohtu 05. märtsi 2012 otsuse jõustumist 01. aprillil 2013. Hagejal ei ole tasaarvestuse vastuväidet TMS § 221 lg 1 ja 2 kohaselt käesoleval juhul võimalik esitada ning hageja esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Väär on hageja arusaam, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluse raames tuvastatakse, kas kostja vastuväited hageja tasaarvestuse avaldusele on olnud põhjendatud või mitte. Kui hagejal on nõue kostja vastu ja kostja seda vabatahtlikult ei täida ning esitab nõudele vastuväiteid, ei saa tasaarvestatav pool VÕS § 200 lg 4 kohaselt sellist nõuet tasaarvestada. Hageja peab enda nõude rahuldamiseks esitama eraldi hagi kostja vastu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 03. juuli 2014 määrus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Määruskaebuse kohaselt: 1) kohaldas maakohus ebaõigesti TMS § 221 lg-t 2, kui leidis, et viidatud säte hõlmab ükskõik missuguseid pooltevahelisest lepingust enne sundtäitmisel oleva kohtulahendi jõustumist tulenevaid asjaolusid ja nõudeid. TMS § 221 lg 2 puudutab üksnes kohtulahendiga tuvastatud ja konkreetses tsiviilasjas vaidluse all olnud asjaolusid; 2) on maakohus vääralt kohaldanud TMS § 221 lg 1 esimest lauset koostoimes VÕS § 200 lg-ga 4. TMS 221 lg 1 esimesest lausest järeldub, et võlgnik võib esitada sundtäitmisel võlausaldaja nõude tasaarvestamise vastuväite ning kui võlausaldaja sellele sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses vastu vaidleb, peabki kohus tuvastama, kas tasaarvestus oli põhjendatud ehk kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kuulub rahuldamisele või mitte. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise materiaalõiguslik eeldus on asjaolu, et võlausaldajal ei ole õigust nõuda võlgniku vara arvelt sundtäitmist ehk võlausaldajal ei ole (kasvõi teatud osas) sundtäitmisele pööratud nõuet; 3) palub määruskaebuse esitaja saata asi läbivaatamiseks teisele kohtukoosseisule, kuivõrd senine kohtukoosseis rikkunud tsiviilasja mõistliku menetlusaja põhimõtet ning sellega näidanud määruskaebuse esitaja suhtes üles erapoolikust ja hoolimatust.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt: 1) on TMS § 221 lg-te 2 ja 3 koostoimest tulenevalt tasaarvestuse vastuväide lubatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel üksnes siis, kui tasaarvestus on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist. Vastustaja sai tasaarvestuse avalduse 17. mail 2013, Tartu Maakohtu 05. märtsi 2012 otsus jõustus 01. aprillil 2013. Täitmisteade oli määruskaebuse esitajale saadetud 09. mail 2013 ja määruskaebuse esitaja sai selle kätte 13. mail 2013. Seega on tasaarvestuse avaldus esitatud hilinenult; 2) on määruskaebuse esitaja nõue töö võimaliku mittevastavuse osas töövõtulepingu tingimustele aegunud ja vastustaja palus kohaldada aegumist;

3) olid kõik lepingulised tööd täidetud nõutaval viisil ja lepinguga täielikus vastavuses ning töös puudusi ei olnud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
6.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib tulenevalt TMS § 221 lg-st 1 esitada põhjusel, et nõue on tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 kohaselt tasaarvestamise vastuväide on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel see põhineb, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kuivõrd vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks kohtulahend, tuleb käesoleva asja lahendamisel hinnata, kas määruskaebuse esitaja vastuväide, mille tõttu ta leiab, et vastustaja poolt täitemenetluses realiseeritav nõue on lõppenud, on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist. Käesolev hagi on esitatud TMS § 221 lg 1 alusel ning vastav norm näeb hagi rahuldamise eeldusena ette selle, et nõue, mille täitmiseks täitemenetlus algatati, on lõppenud või on nõude maksmapanek täitemenetluses välistatud. Käesoleva asja raames palub määruskaebuse esitaja tunnistada sundtäitmine lubamatuks tuginedes vastuväitele, et määruskaebuse esitaja on temalt 01. aprillil 2013 jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud nõude tasaarvestanud, mistõttu on vastustaja nõue lõppenud. TMS § 221 lõikes 2 on sätestatud oluline piirang kohtulahendi sundtäitmise vaidlustamiseks täitemenetluse käigus ning TMS § 221 lg-s 1 nimetatud näidisloetelus esitatud võlgniku vastuväited on lubatud siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse õiguse puhul on tegemist tasaarvestuse õigust omava isiku kujundusõigusega ning tasaarvestuse eeldusteks on tasaarvestuse õiguse tekkimine, ehk tasaarvestuse olukorra eksisteerimine (VÕS § 197 lg 1) ja tasaarvestuse avalduse esitamine (VÕS § 198). Määravaks on kujundusõiguse tekkimise aeg, s.o käesoleval juhul aeg, millal määruskaebuse esitajal tekkis tasaarvestuseks kasutatud nõudeõigus ja mitte kujundusõiguse teostamise tahteavalduse tegemine (ja seega kujundusõiguse lõpuleviimine). Seega tulenevalt TMS § 221 lg-test 1 ja 2 tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks juhul, kui hagejal tekkis tasaarvestuseks kasutatud nõue pärast täitedokumendi jõustumist. Tasaarvestuse õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil määruskaebuse esitajal kui tasaarvestaval poolel oli õigus nõuda vastustajalt kohustuse täitmist ja vastustajal oli nõue määruskaebuse esitaja vastu. Hagiavalduse asjaolude kohaselt pidi määruskaebuse esitaja väidetav kahju hüvitamise nõue olema tekkinud vastustaja poolt teostatud tööde lepingule nr 101/10 mittevastavusest. Ehituse alltöövõtulepingu nr 101/10 (tl 24-29) p 4.1.2. pidi kõigi tööde lõpetamise tähtaeg olema 10. detsember 2010. Vaidlust ei ole selle üle, et tööd anti üle vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 8 31. jaanuaril 2011 (tuvastatud tsiviilasjas nr 2-11-13758, tl 121). Tööde lepingutingimustele mittevastavusest sai määruskaebuse esitaja teada 2013. aastal hiljemalt
19.veebruari 2013 mõõteprotokollist (tl 15-22). Osundatust saab teha järelduse, et kõik alltöövõtulepingu alusel tehtud tööd on teostatud ja tööde võimalikud mittevastavused lepingule on tuvastatud enne täitedokumendi jõustumist 01. aprillil 2013, mistõttu pidi määruskaebuse esitajal tasaarvestuseks kasutatav kahjuhüvitise nõue olema olemas juba enne täitedokumendi jõustumist. Kuna kohus on tuvastanud, et määruskaebuse esitaja poolt tehtud tasaarvestuse võimalikud eeldused olid olemas, st tasaarvestusolukord esines enne täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist, puudub alus käesolevas asjas sundtäitmist lubamatuks tunnistada.
6.Vastuseks määruskaebuse esitaja seisukohtadele TMS § 221 lg 2 tõlgendamise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. TMS § 221 lg 2 sätestatud normi eesmärk on ringkonnakohtu arvates sundtäitmise lubamatuks tunnistamist piirata. Kui tõlgendada osundatud sätet laiendavalt, siis oleks sundtäitmine pärsitud määramata ajaks, kuna võlgnik saab pärast täitedokumendi jõustumist omandada võlausaldaja vastu erinevaid nõudeõigusi, esitada tasaarvestuse avalduse ja luua eeldused pikaks vaidluseks. Tasaarvestuse tegemise puhul on tegemist võlgniku poolt subjektiivse õiguse teostamisega ning kuna tasaarvestuse eelduseks olevad asjaolud on võlgnikule teada, on õiguse teostamine täielikult tema mõjusfääris ja sissenõudja ei saa sellesse sekkuda. TMS § 221 lg 2 mõtteks vastuväidete esitamise piiramisel on kaitsta sissenõudjat, kellele on riikliku sunnijõuga tagatud õigus saada jõustunud kohtulahendi alusel oma nõue rahuldatud.
7.Ringkonnakohus möönab, et kahetsusväärselt on olnud maakohtu menetluses perioode, kus toiminguid ei tehtud, kuid see ei ole iseseisvalt maakohtu määruse tühistamise aluseks. Määruskaebuse esitajal oli seadusest tulenev õigus esitada vastuväiteid kohtu tegevuse kohta või taotleda menetluse kiirendamist (TsMS §-d 333 ja 3331). Ringkonnakohus leiab, et väidetav mõistliku menetlusaja põhimõtte rikkumine ei ole kohtu koosseisu muutmiseks isegi juhul, kui määruskaebus oleks põhjendatud.
8.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt jätta määruskaebuse esitaja kanda. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium