2-10-49370/15 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-49370 summas 70 000 eurot ning millest on I rahuldamisjärgus Nordea Bank Finland Plc-le välja makstud 59 500 eurot. OÜ G (pankrotis) pankrotimenetluses on II rahuldamisjärgus tunnustatud nõuete ja II järku ülekantud nõude osaliseks rahuldamiseks tehtud väljamakseid kokku 33 713.72 eurot, s.h: osaühingule BMP 8 310.67 eurot, osaühingule VC 15 052.62 eurot ja Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 10 350.43 eurot. Andmed pandieseme müügist saadu kohta Lõpparuande kohaselt laekus I järgu nõuet taganud pandiesemete – registriosadesse nr xxx,xxx-xxxja 1814632 kantud kinnisasjade - müügist pankrotivarasse BMP osaühingult 70 000 eurot. Kinnistute võõrandamisel ei tasutud käibemaksu. Andmed müümata pankrotivara ja võlgniku teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Halduri kinnitusel moodustasid OÜ G (pankrotis) 2007.a majandusaasta aruande kohaselt võlgniku väljastatud laenud kokku 5 964 774 krooni (381 218.54 eurot), kusjuures laenude viimase tagastamistähtaeg saabub 2016. aastal. Laenu on antud SIA GNsummas 2 444 405 krooni (156 225.95 eurot), UAB SV 2 840 743 krooni (181 556.57 eurot), samuti füüsilistele isikutele SC’le ja VZ’ile. Haldurile ei ole üle antud nõuete alusdokumente ning puudub võlgniku raamatupidamine, seetõttu ei ole teada, kas võlgnik eelnimetatud nõudeid üldse omab. Pankrotihaldur märgib lisaks, et võlausaldajad 19.09.2012 üldkoosolekul ei soovinud pankrotimenetluse edasist jätkamist ja ei pidanud vajalikuks ka täiendavate nõuete esitamist, s.h võimalike edasiste kulude kandmist pankrotivara arvelt. Pankrotitoimkond on 20.09.2012 koosolekul samuti nõustunud pankrotimenetluse lõpetamisega ja lõpparuande esitamisega kohtule. Eeltoodust tulenevalt puudub lõpparuande järgi teadaolev müümata pankrotivara. Pankrotihaldur kinnitab, et ta on esitanud kohtule lõpparuande lähtuvalt võlausaldajate soovist ning menetlusökonoomika põhimõttest. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on juhtinud OÜ G (pankrotis) juriidilist isikut ja vastavalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele korraldanud võlgniku tegevuse lõpetamise, pankrotivara moodustamise, säilitamise ja valitsemise. Pankrotimenetluses suurimaks halduri toiminguks on lõpparuandest nähtuvalt vara müük. Haldur on kogunud kokku müügiks vajaliku dokumentatsiooni, taganud vara säilimise, suhelnud erinevate ostuhuvilistega. Vara müük on toimunud kokku vähemalt kuuel, osade kinnistute müügi puhul isegi 14-l avalikul enampakkumisel. Lisaks eeltoodule on haldur korraldanud vara ja võlgade nimekirja koostamise, teavitanud teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest, viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku, registreerinud esitatud nõudeavaldused ja kontrollinud nõudeid, korraldanud nõuete kaitsmise koosoleku, koostanud ja esitanud kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku, andnud jooksvalt võlausaldajatele informatsiooni pankrotimenetluse käigu kohta, korraldanud

2-10-49370 Olemasoleva informatsiooni põhjal on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kinnisvarabuumi tipul võetud kohustused, mille teenindamiseks hiljem turu langedes puudusid piisavad rahavood. Samuti puudus kinnisvaraturu langedes võimalus kaasata täiendavat kapitali ning võlgnikul puudus edasine perspektiiv ja motivatsioon olemasolevate kinnisvara arendustega tegelemiseks, mis oleks toonud kaasa üksnes täiendava kahjumi. Väljakujunenud olukorda survestas omakorda vaidlus Maksu-ja Tolliametiga seoses 17.09.2009 koostatud maksuotsusega. Eeltoodust tulenevalt on OÜ G (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks halduri hinnangul ka juhatuse poolne ebapiisav rahavoogude prognoosimine ja sellega kaasnevate riskide hindamine, samuti väärad juhtimis- ja majandusotsused. Lisaks on haldur seisukohal, et OÜ G (pankrotis) raamatupidamist ei ole korraldatud kehtivast seadusandlusest lähtuvalt, kuna võlgnik ei ole olnud suuteline esitama haldurile raamatupidamisdokumente, mis kajastaksid objektiivselt raamatupidamis-kohustuslase finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. Raamatupidamise mittekorraldamine on juhatuse hoolsuskohustuse rikkumiseks ning käsitletav raske juhtimisveana. Pankrotihaldur märgib, et võlgniku võlausaldajad ei ole soovinud nõuete esitamist juhatuse vastu ja sellega seotud kulude kandmist pankrotivara arvelt. Võlgniku eelmine juhatuse liige ja osanik VO on pankrotimenetluses kõikide võlausaldajatega saavutanud täiendavad kokkulepped, mis on võlausaldajaid rahuldanud ning võlausaldajad ei ole seetõttu soovinud pankrotimenetluse edasist jätkamist ja täiendavate kulude kandmist. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskuste alguseks 2009.a sügis, kui Maksu- ja Tolliamet tegi 17.09.2009 esimese maksuotsuse võlgniku suhtes. Võlgnik nimetatud maksuotsust ei täitnud. 06.01.2010 Lisaks nähtub võlgniku Swedbank AS konto analüüsimisel, et võlgnik on alates 2009.a oktoobrist kuni aasta lõpuni võtnud täiendavalt välja sularaha summas 747 200 krooni (47 754.78 eurot). Tuginedes Maksu- ja Tolliameti koostatud maksuotsustele, on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjustes esinevad juhtimisvea tunnused. Samuti analüüsides OÜ G (pankrotis) varasemat majandustegevust ja teisi kättesaadavaid dokumente kogumis, on haldur seisukohal, et võlgniku juhatus on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine OÜ G (pankrotis) kõigi säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks palub haldur määrata osaühing Archivali Group. Pankrotihalduri tasu Lõpparuande järgi on OÜ G (pankrotis) pankrotivara hulka arvatud 109 847.94 eurot, s.h pandiesemete müük 70 000 eurot ja muud pandiga tagamata laekumised 39 847.94 eurot. Pankrotihaldur on taotlenud määrata läbi osaühingu INC , halduri tasuks 11 070.29 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %. Sellise tasuga on võlausaldajad 19.09.2012 üldkoosolekul ja pankrotitoimkond 20.09.2012 koosolekul nõustunud. Seisuga 20.09.2012 koostatud lõppbilansi kohaselt on pankrotivaras raha 13 285 eurot.

Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et OÜ G (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Juriidilise isiku juhtorgani liikmetel on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmele tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne. VÕS § 620 lg 1 sätestab juhtorgani liikmele kohustuse tegutseda äriühingule lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. 01.07.2010 maksuotsuse (toimiku lk 110-112) kohaselt on OÜ G (pankrotis) Swedbank AS pangakontolt 2009.a septembris tehtud väljamakseid, ülekandeid ja välja võetud sularaha kokku summas 590 850.40 krooni (37 762.22 eurot), samuti nähtub maksuotsusest, et võlgnik ei ole täitnud ka maksuhalduri korraldust esitada raamatupidamise dokumendid. Pankrotihalduri lõpparuande kohaselt on võlgniku Swedbank AS pangakonto analüüsimisel selgunud, et alates 2009.a oktoobrist kuni aasta lõpuni võlgniku kontolt võetud välja sularaha summas 747 200 krooni (47 754.78 eurot). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liige ei ole olnud hoolas võlgniku rahaliste vahendite haldamisel, samuti ei ole ta olnud võlgnikule lojaalne, kuna on teinud äriühingust väljamakseid, mis ei ole tehtud võlgniku huvides. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Pankrotihalduri poolt kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole OÜ G (pankrotis) raamatupidamist korraldatud kehtivast seadusandlusest lähtuvalt, kuna võlgnik ei ole olnud suuteline esitama haldurile raamatupidamisdokumente, mis kajastaksid objektiivselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. Äriregistrile ei ole võlgnik esitanud majandusaasta aruandeid alates 2008.a, millest tulenevalt on registriosakond koostanud aruandetrahvimäärused ja hoiatusmääruse registrist kustutamiseks. Vaatamata sellele et võlgnikul majandustegevus puudus ja võlgnik oli maksejõuetu, ei ole ta esitanud isegi hilinenult kohtule pankrotiavaldust, selle on teinud tema eest võlausaldaja. Karistusseadustiku § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Kohus leiab, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks oli võlgniku raamatupidamise korraldamine, ei ole seda nõuetekohaselt täitnud, millest tulenevalt ei ole võimalik saada informatsiooni võlgniku majandustegevuse kohta, on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku makseraskused tekkisid 2009. a sügisel, kui Maksu- ja Tolliamet tegi 17.09.2009 maksuotsuse, millega kohustas võlgnikku tasuma käibemaksu 950 722 krooni (60 762.21 eurot) ning mida võlgnik ei olnud suuteline tasuma. 11.01.2010 maksuotsuse kohaselt kohustati võlgnikku tasuma 1 180 165 krooni (75 426.29 eurot), 12.05.2010 maksuotsusega 2 209 480 krooni (141 211.51 eurot) ja tulumaksu 691 322 krooni (44 183.53 eurot) ning 01.07.2010 maksuotsusega 157 061 krooni (10 038.03 eurot). Nimetatud maksuotsustest tulenevaid kohustusi võlgnik täitnud ei ole. Olemasolevate andmete kohaselt puudusid võlgniku eelnimetatud maksusotsuste täitmiseks rahalised vahendid. ÄS § 180 lg 51 tulenevalt

2-10-49370 tuleb äriühingu maksejõuetuse väljakujunemisel juhatuse liikmel esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul. Kuigi võlgnik ei suutnud olemasolevaid kohustusi täita alates 2009.a sügisest ja kujunes välja võlgniku maksejõuetus, ei täitnud võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust. Pankrotiavaldus on esitatud kohtule võlausaldaja osaühing KK (pankrotis) poolt 06.10.2010. Pankrotiavalduse mitteesitamine seaduses toodud tähtaja jooksul viis kinnisvara hindade jätkuva languse tingimustes võlgniku vara vähenemiseni, mille tõttu võlausaldajate nõuded jäävad olulises osas rahuldamata. Karistusseadustiku § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine süütegu. Karistusseadustiku § 384 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku juhatuse poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustust ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamine on toonud kaasa võlgniku vara vähenemise olulisel määral, mistõttu pankrotimenetluses ei ole võimalik rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine ja maksejõuetuse süvenemise põhjustamine on süüteod, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme rasked juhtimisvead. Tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Nimetatud kohustust võlgniku juhatuse liige täitnud ei ole. 17.09.2009 on Maksu- ja Tolliamet teinud maksuotsuse, millega kohustas võlgnikku tasuma käibemaksu 950 722 krooni (60 762.21 eurot). Võlgnik seda ei tasunud. 11.01.2010 Maksu- ja Tolliamet teinud maksuotsuse, millega kohustas võlgnikku tasuma 1 180 165 krooni (75 426.29 eurot). 12.05.2010 maksuotsusega kohustati võlgnikku käibemaksu 2 209 480 krooni (141 211.51 eurot) ja tulumaksu 691 322 krooni (44 183.53 eurot). 01.07.2010 maksuotsusega kohustati võlgnikku tasuma tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 157 061 krooni (10 038.03 eurot). 01.07.2010 maksuotsuse kohaselt on OÜ G (pankrotis) Swedbank AS pangakontolt 2009.a septembris tehtud väljamakseid, ülekandeid ja välja võetud sularaha kokku summas 590 850.40 krooni (37 762.22 eurot). Eeltoodust tuleneb, et Maksu- ja Tolliameti poolt teostatud kontrolli käigus on tuvastatud, et võlgnik on jätnud tasumata seadusest tulenevad maksud. Kuna tulenevalt MKS § 115 lg 1 lisandus võlgniku tasumata maksukohustusele intress, mille määraks tulenevalt MKS § 117 lg 1 on 0,06 % päevas, siis on võlgniku juhatuse liikme maksude tasumise korraldamise kohustuse rikkumise tõttu suurenenud võlgniku kohustused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ G (pankrotis) aktiivse majandustegevuse perioodil 13.12.2005-16.04.2010 juhatuse liikmeks olnud VO(isikukood XXX) poolt juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse, raamatupidamise korraldamise kohustuste, maksude tasumise korraldamise kohustuse ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on käsitletav raske juhtimisveana. Lõpparuandest nähtuvalt on VOsaavutanud kõigi OÜ G (pankrotis) võlausaldajatega täiendavad kokkulepped, mis on võlausaldajaid rahuldanud. 19.09.2012 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt ei ole võlausaldajad nõus mingite täiendavate kulude kandmisega

3.Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PanrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. OÜ G (pankrotis) pankrotihaldur on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h kogunud kokku müügiks vajaliku dokumentatsiooni, taganud vara säilimise, suhelnud erinevate ostuhuvilistega, müünud vara korduvatel avalikel enampakkumistel, korraldanud vara ja võlgade nimekirja koostamise, teavitanud teadaolevaid võlausaldajaid pankroti