lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-25227/13

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 13.12.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-25227/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1570
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 175 lg 1, 2Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 1741 lg 1TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 440 lg 3Hagi õigeksvõtmineTsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

13. detsember 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-25227

Tsiviilasi / hagi ese

HOÜ hagi ST vastu võla nõudes / HOÜ põhivõla 4785,69 eurot, intressi ja kulude tasumise kohustuste täitmise nõue STvastu

Tsiviilasja hind

4785,69 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

HOÜ (registrikood XXX, aadress XXX) Seaduslik esindaja juhatuse liige TP (elektronpost XXX)

Kostja

ST(isikukood XXX, aadress XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagiavaldus kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Välja mõista ST(T , isikukood XXX) HOÜ (registrikood XXX) kasuks 6167,80 (kuus tuhat ükssada kuuskümmend seitse koma kaheksakümmend) eurot.
3.Jätta rahuldamata ST(T , isikukood XXX) taotlus kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 483 lg 2Avalduse lahendamine
5.Jätta menetluskulud ST(T , isikukood XXX) kanda.
6.Välja mõista ST(T , isikukood XXX) HOÜ (registrikood XXX) kasuks menetluskulud 639,11 (kuussada kolmkümmend üheksa koma üksteist) eurot.
7.Jätta rahuldamata HOÜ (registrikood XXX) taotlus ST(T , isikukood XXX) tsiviilasjas nr 2-12-12735 tasutud riigilõivu 185,03 (ükssada kaheksakümmend viis koma null kolm) eurot ja lepingulise esindaja kulude 600 (kuussada) eurot väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka

esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I

Kohtuotsuse kirjeldav osa

1.HOÜ (hageja) esitas 28.06.2012 Harju Maakohtule hagi ST(kostja) vastu põhivõla 4785,69 eurot, intressi 984,59 eurot ja laenu ennetähtaegse tagastamisega seotud kulude 397,52 eurot tasumise nõuetes. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskuludeks oli hagejal tasutud riigilõiv (sh riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt) summas 824,14 eurot ning õigusabikulud summas 600 eurot (tl 114).
2.Hagiavalduse (tl-d 1-5) kohaselt on hagi aluseks järgmised asjaolud. AS A ja kostja sõlmisid 08.11.2007 laenulepingu nr XXX(tl 6-16), millega kostja võttis kohustuse täita lepingut ning tasuda õigeaegselt lepingust tulenevaid makseid. Kostja oma kohustusi ei täitnud, jättis laenumaksed tähtaegselt tasumata ning hageja ütles lepingu üles. Ülesütlemise kuupäevaks loetakse 11.01.2011 (tl 34). 20.04.2011 ei olnud kostja hageja poolt ülesütlemisteates esitatud nõuet rahuldanud ning hageja alustas kostja vastu täitemenetlust laenu tagava hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüügiks (tl 35-38). Kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel korteromandi müügist saadud tulemi arvelt rahuldati hageja nõue 30 453,75 eurot osaliselt summas 24 285,95 eurot (tl 39-40). Hageja nõuab kostjalt kokku 6167,80 euro tasumist (tl 4).
3.Kostja vastas hagile 12.09.2012. Kostja tunnistab nõuet (tl-d 95, 99). Kostja on üritanud hagejaga kokkuleppele jõuda. Kuivõrd hageja poolt nõutav igakuine summa on väga suur, palub kostja kohtul arvestada asjaoluga, et kostja saab miinimumpalka ning tal on alaealine laps. Seetõttu on kostja nõus tasuma hagejale laenu tagasi 10 eurot kuus.
4.Kohus andis menetlusosalistele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kostja tegi hagejale pakkumise kompromissi korras tasuda võlgnevus 25 eurot kuus. Hageja oli nõus sõlmima kompromissi maksegraafikuga 100 eurot kuus kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. Pooled kokkuleppele ei jõudnud.
5.Kohtu määratud tähtaja jooksul teatas hageja kohtule, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 824,14 eurot ja õigusabikulud 600 eurot. Kostja teatas, et tal puuduvad menetluskulud. II

Kohtuotsuse põhjendav osa

6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis hageja nõude õigeks (tl 95). Seetõttu peab kohus hagiavalduse rahuldama. Kostja taotles asja arutamist kohtuistungil. TsMS § 440 lg 3 2. lause sätestab, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja

avaldas õigeksvõtmise kohtule vastuses hagile. See tähendab, et õigeksvõtt on toimunud eelmenetluses. Seetõttu ei rahulda kohus kostja taotlust arutada asja kohtuistungil ning lahendab asja kohtuistungit pidamata. Hageja esitas kostja vastu 6167,80 euro tasumise nõude. Kostja võttis hagi õigeks, mistõttu kohus rahuldab hagiavalduse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6167,80 eurot.

7.Kostja palus kohtul arvestada asjaoluga, et kostja saab miinimumpalka ning tal on alaealine laps. Kohus käsitleb kostja palvet taotlusena määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Kostja märkis, et tal on võimalik tasuda igakuiseid osamakseid suurusega 10 eurot. Poolte vahel peetud kompromissiläbirääkimistes oli kostja valmis tasuma hagejale igakuiseid osamakseid suurusega 25 eurot. Kohus saab kostjast aru selliselt, et kostja palub kohtult hagejale makstava rahasumma tasumise korra kindlaksmääramist selliselt, et kostja maksaks hagejale raha igakuiste osamaksetena pikema ajavahemiku vältel. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui kohus määrab, et kostja peab tasuma väljamõistetud summa osamaksetena ning määrab tasumise tähtaja, kujutab see endast otsuse täitmise korra ja täitmise tähtaja kindlaksmääramist. Kohus saab täitmise korra ja tähtaja kindlaks määrata poole taotluse alusel. Täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine ühe poole taotluse alusel ei eelda teise poole nõustumist taotlusega. Kohus on siiski seisukohal, et kohtu võimalused poole taotluse alusel kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisel on piiratud. Kohus ei saa hageja nõuet ja kostja kohustust kostja taotluse alusel oluliselt ümber kujundada. Kohtu hinnangul on pikaajalise maksegraafiku määramine kohtu poolt, mille alusel toimub nõude tasumine osamaksetena, pooltevahelise võlasuhte oluline ümberkujundamine. Kohtu hinnangul ei ole TsMS § 445 lg 1 alusel võimalik oluliselt ümber kujundada kostja kohustusi. Kostja kohustuste ümberkujundamine saaks toimuda eelkõige poolte kokkuleppel või võlgade ümberkujundamise kohtumenetluses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus jätma rahuldamata kostja taotluse kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks.
8.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohtuotsus tehti kostja kahjuks. Eeltoodust tulenevalt peab kostja kandma hageja menetluskulud. Hageja on oma menetluskuludeks märkinud riigilõivu 824,14 eurot ja õigusabikulud 600 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas nr 2-12-12735 riigilõivu 185,03 eurot (tl 41). Kohus peab kontrollima, kas nimetatud riigilõiv loetakse hageja menetluskuluks või mitte. Hageja esitas hagiavalduse käesolevas asjas 29.06.2012. Eeltoodust tulenevalt peab kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hindama menetluskulude koosseisu 29.06.2012 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku kohaldades. Kuni 30.06.2012 kehtinud TsMS § 144 p 7 sätestab, et kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohus peab seega esmalt kontrollima, kas hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti tsiviilasjas nr 2-12-12735 rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Kuni 30.06.2012 kehtinud TsMS § 483 lg 2 p 3 sätestas, et kohus jätab maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega

rahuldamata, kui makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, muu hulgas seetõttu, et avaldaja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks kättetoimetamist võimaldavaid andmeid ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui avaldaja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks võlgnikule makseettepaneku kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui avaldajale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Hagist nähtuvalt ei jäetud maksekäsu kiirmenetluse avaldust TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata, vaid maksekäsu kiirmenetluse avaldus anti Pärnu Maakohtu 24.05.2012 määrusega üle Harju Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. Harju Maakohus keeldus 26.06.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-12735 hagi menetlusse võtmisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja poolt tsiviilasjas nr 2-12-12735 tasutud riigilõiv 185,03 eurot hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas ning seda ei saa mõista välja kostjalt. Käesolevas asjas on hageja tasunud 27.06.2012 riigilõivu 454,08 eurot ja 08.08.2012 riigilõivu 185,03 eurot, kokku 639,11 eurot. Kõnealune summa on hageja kohtukulu vastavalt TsMS § 138 lg 1, mis tuleb välja mõista kostjalt. Kostja on oma menetluskuluks märkinud õigusabikulud 600 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Hagejat on käesolevas asjas esindanud kaks esindajat: hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Toomas Paju ja hageja lepinguline esindaja jurist Kadri Uus. Nähtuvalt Kadri Uusi poolt kohtule saadetud elektronkirjadest on tegemist hageja töötajaga. TsMS § 175 lg 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Eeltoodust nähtuvalt ei kuulu lepingulise esindaja Kadri Uusiga seonduvad menetluskulud käesolevas asjas hüvitamisele ega kostjalt väljamõistmisele. Kohus peab vajalikuks märkida, et ainus asjas tehtud mahukas menetlustoiming oli hagiavalduse kohtule esitamine, mis on tehtud hageja seadusliku esindaja poolt. Seetõttu ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt kohtule avaldatud suuruses mõistlik isegi siis, kui hagejal oleks õigus nõua lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse lepingulise esindaja kulude 600 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Kohtuotsus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.11.20262-26-119709/3Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 02.11.20262-26-4580/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja