Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Jätta kõik menetluskulud Aiandusühistu RT kanda.

Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Aiandusühistu RT esitas 20.04.2011 kohtule hagi AS VV vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale XXXkülas asuv kinnistu nimetusega a/ü T üldmaa, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX. Pooled sõlmisid 23.03.2009.a notariaalses vormis kanalisatsioonirajatiste võõrandamise, isikliku kasutusõiguse seadmise, kanalisatsiooniteenuse osutamise, veeteenuse vahendamise ning asjaõiguslepingu, milles sisaldus ka kinnistamisavaldus. Lepingu p 3.1 kohaselt seadis hageja kinnistule esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta kasutusõiguse, mille kohaselt on kostjal kui kasutajal õigus omada kinnistuga püsivalt ühendatud 108,5 m veetorustikku, 1944 m kanalisatsioonitorustikku, sh 13 m planeeritavat kanalisatsioonitorustikku ning kaht kanalisatsioonipumplat, kasutada tehnorajatisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatiste ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks. Lepingu p-s 6.1 sisalduva asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse kohaselt avaldasid pooled soovi kanda eelnevalt nimetatud sisuga isiklik kasutusõigus kinnistu koha avatud kinnistusregistriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale. Vastav kinnistusregistri kanne on tehtud. Lepingu p.-s 3.6. ja selle alapunktides on pooled kokku leppinud isikliku kasutusõiguse kehtivuse ajaks igakordse kasutaja kohustused. Muuhulgas lasub kasutajal p 3.6.4. kohaselt kohustus hoida tehnorajatised korras ning teostada omal kulul ja viisil, mis kõige vähem takistab kinnistu sihtotstarbelist kasutamist, vajalikud hooldus-, remondi- ja rekonstrueerimistööd. Samuti on kasutaja lepingu p 3.6.5. kohaselt kohustatud kandma isikliku kasutusõiguse esemel (so. kinnistul) lasuvad maksud ning koormatised vastavalt isikliku kasutusõiguse ala suurusele ning kõik isikliku kasutusõiguse eseme majandamise ja muud kulud. Kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud hagejalt kui kinnistu omanikult, kohustus kostja kui kasutaja need hagejale vastavalt esitatud arvetele hüvitama.

Tuginedes lepingu p.-le 3.6.5. esitas hagejale kostjale 10.12.2010.a. arve nr. 2/10-11, mis sisaldas muuhulgas tasu isikliku kasutusõiguse tee ala talvise hoolduse eest 2010.a. novembris summas 660 krooni. Samal alusel esitas hageja kostjale 09.01.2011.a. arve 3/10-11, mis sisaldas muuhulgas tasu isikliku kasutusõiguse tee ala talvise hoolduse eest 2010.a. detsembri eest summas 1500 krooni. Seejuures nõudis hageja viidatud arvetes kostjalt mitte terve kinnistu tee ala korrashoiuks kantud kulusid, vaid ainult 50% vastavatest kuludest. Kostja on küll tasunud mõlemas viidatud arves sisalduva tasu tarbitud vee eest, kuid siiani on tasumata tasu isikliku kasutusõiguse tee ala talvise hoolduse eest. Kokku on kostja nimetatud võlgnevuse suuruseks 138,05 eurot (2160 krooni). Hageja leiab, et kostja on asunud täiesti põhjendamatule seisukohale, et ta ei ole kohustatud vastavat tasu hagejale maksma. Vaatamata hageja täiendavatele selgitustele on kostja jätkuvalt seisukohal, et antud tasu tasumise kohustus tal ei ole. Seoses kostjaga võlgnevuse tasumise osas peetud kohtuväliste läbirääkimistega on hageja kandnud kulutusi enda esindajale tasutud advokaaditasude näol kokku summas 124,65 eurot. Hageja leiab, et kostja seisukoht, et isikliku kasutusõiguse esemeks on kostjale kuuluvad tehnorajatised, on väär. Lepingu kohaselt on isikliku kasutusõiguse esemeks hagejale kuuluv kinnistu. Kostja käsitlus on ebaõige ka seetõttu, et kasutaja kohustused hoida temale kuuluvad tehnorajatised korras ning teostada oma kulul vastavad hooldus-, remondi- ja rekonstrueerimistööd, on eraldi kokku lepitud lepingu p 3-.6.4. Lisaks eelnevale tuleneb kostja kui kasutaja kohustus vaidlusaluste summade tasumiseks ka AÕS §-st 228 ja 223. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse 262,70 eurot, viivise perioodi 25.12.2010 – 20.04.2011 eest summas 6,64 eurot ja viivise 0,5% põhivõlast (s.o 138,05 eurot) päevas alates 21.04.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja nõue tuleneb AÕS § 223, mille kohaselt tasub kasutusvalduse esemel lasuvad maksud kasutusvaldaja. Antud norm ei ole asjassepuutuv ning selle alusel ei saa hageja esitada maksunõuet. Hageja ja kostja vahel 23.03.2009 sõlmitud kokkuleppe p-s 3 lepiti kokku hageja kinnisasjale kostja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises kostjale kuuluva vee- ja kanalisatsioonitorustikuga seonduva piirangu kehtestamiseks tehnorajatiste kaitsevööndi ala ulatuses. Isiklik kasutusõigus tehnorajatiste omamiseks hageja kinnistul seati omaniku nõusolekul ehk tema vabatahtliku privaatse õigusakti tulemusena. Isiklik kasutusõigus ei ole kasutusvaldus, hageja ja kostja ei leppinud kokku kasutusvalduse seadmises. Kokkuleppe kohaselt on kostjal õigus omada hageja kinnisasja maapõues tehnorajatisi, neid kasutada ja kohustus tehnorajatisi hooldada, remontida, kanda tehnorajatisega seonduvad kulud ning taastada tööde teostamise järgselt kinnisasjal eelnev olukord. Isikliku kasutusõiguse sisu on kokkuleppes ammendavalt sisustatud, sisaldades hageja talumis- ja hoidumiskohustust ning kostja kui tehnorajatise omaniku kohustusi kinnisasja kasutamisel. Kokkuleppe p-s. 3.6 jj on hageja ja kostja kokku leppinud isikliku kasutusõiguse kehtivuse ajaks igakordse kasutaja kohustused. Kohustused on määratletud piisava täpsusega, arvestades konkreetse valdkonna eripära. Muuhulgas sedastab kokkuleppe p 3.6.5 kostja kohustuse tasuda isiklikul kasutusõiguse esemel lasuvad maksud ja koormatised vastavalt isikliku kasutusala suurusele ning kõik isikliku kasutusõiguse eseme majandamise ja muud kulud. Isikliku kasutusõiguse esemega seonduvate maksude ja koormatiste all on mõeldud AÕS § 158 2 ja AÕSRS § 154 lg-tes 2-4 sätestatud tehnorajatiste talumiskohustuse eest ette nähtud tasu, millele on viidatud ka notariaalakti lisas akti tõendaja poolt antud selgitustes p 9.5, kuid kuna hageja ja kostja leppisid kokku tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises, ei kohaldu nimetatud alused kõnealuse lepingu osas. Et isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnorajatis,

on sellega seonduvate kulude all mõeldud tehnorajatisele tehtavaid kulutusi. Muud rahalise kohustuse elemendid, mis kuuluvad tasumisele kostja poolt, oleks pidanud olema kokkuleppes eraldi kindlaks määratud: tsiviilseadustiku üldosas seadus § 54 lg 2 kohaselt ei ole kinnisasja osaks võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud tehnorajatis, seega ei ole hageja nõudel õiguslikku alust. Hageja ei eita, et kostja kasuks on seatud hageja kinnisasjale tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus tehnorajatiste kaitsevööndi ala ulatuses. Kuna hageja ja kostja ei sõlminud kokkulepet kinnistuga kaasnevate prognoosimatute kulutuste kandmises kostja poolt, ei ole nõude esitamine lepingulisel alusel võimalik. Hageja võiks nõude esitada üksnes delikti alusel. Isegi lepingu tõlgendusraskuste korral ei saaks tõlgendada lepingupoolte ühist tahet vastuolus lepingu eesmärgi ja olemusega, milleks oli isikliku kasutusõigus seadmine tehnorajatise paigaldamiseks hageja kinnisasjal, mitte kasutusvalduse seadmine. Ühtlasi on hageja käitumine vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Käesoleva asja hind on 262,70 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ning kostja on 23.03.2009.a sõlminud kanalisatsioonirajatiste võõrandamise lepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, kanalisatsiooniteenuste osutamise lepingu, veeteenuste vahendamise lepingu ning asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (tlk 8 – 21). Kõnealuse lepingu p 1.1 kohaselt on lepingu esemeks hagejale kuuluv XXX külas asuv kinnistu nimetusega a/ü T üldmaa (kinnistusregistri nr XXX). Lepingu p 3.1 kohaselt on hageja seadnud eespool nimetatud kinnistule esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse, mille kohaselt on kostjal õigus omada lepingu p 1.1 nimetatud kinnistuga püsivalt ühendatud 108,5 m veetorustikku, 1944 m kanalisatsioonitorustikku (sh 13 m planeeritavat kanalisatsioonitorustikku) ning kahte kanalisatsioonipumplat, kasutada tehnorajatisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatiste ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks. Lepingu p 3.6.5 kohaselt on pooled kokku leppinud, et käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse kehtimise ajal on kostja kohustatud kandma isikliku kasutusõiguse esemel lasuvad maksud ning koormatised vastavalt isikliku kasutusõiguse ala suurusele ning kõik isikliku kasutusõiguse eseme majandamise ja muud kulud. Kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud hagejalt, hüvitab kostja need hagejale vastavalt esitatud arvetele.

Hageja poolt kostjale esitatud arvetest nr 2/10-11 ja 3/10-11 (tlk 22-23) nähtuvalt on kõnealused arved esitatud tarbitud vee ning isikliku kasutusõiguse tee ala talvise hoolduse eest. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on kõnealustest arvetest tasunud tarbitud vee eest küsitud summad ning jätnud tasumata tee ala talvise hoolduse eest nõutud summad kokku 138,05 euro ulatuses. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas isikliku kasutusõiguse esemeks on osa kinnistust või üksnes tehnorajatis ning kas sellest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda kinnisasja igapäevase korrashoiuga seotud kulud. Hageja on seisukohal, et isikliku kasutusõiguse esemeks on lepingu p 3.3 märgitud isikliku kasutusõiguse ala ning kostja kohustused on piiritletud vaid isikliku kasutusõiguse ala suurusega. Hageja leiab, et tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) §-dest 228 ja 223 on kostja kohustatud tasuma talvise teehoolduse kulud. AÕS § 223 lg 1 ja 2 sätestavad, et kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid tasub ning koormatised, majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele. Kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei ole AÕS § 223 kohaldamine asjakohane. Isiklik kasutusõigus ei ole kasutusvaldus ja hageja ja kostja ei ole kokku leppinud kasutusvalduse seadmises. Vastavalt AÕS § 225 lg 1 ja 2 isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 3.1 kohaselt on kostjal õigus omada hagejale kuuluva kinnistuga püsivalt ühendatud veetorustikku, kanalisatsioonitorustikku ja kahte kanalisatsioonipumplat, kasutada neid tehnorajatisi sihipäraselt ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatiste ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks. Kõnealuse lepingu p 6.1 nähtub, et pooled on kokku leppinud kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX tasuta isiklik kasutusõigus kostja kasuks maatükiga püsivalt ühendatud tehnorajatiste (veetorustik, kanalisatsioonitorustik, kaks kanalisatsioonipumplat) ehitamiseks, omamiseks ja kasutamiseks kasutusõiguse alal vastavalt 23.03.2009 sõlmitud lepingu punktidele 3.1 – 3.7 ja lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. Asjaolu, et isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnorajatis, on pooltele lepingut sõlmides selgitanud ka notar (lepingu p 9.2). Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostja seisukohaga, et kostja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse esemeks on siiski tehnorajatis, mitte osa hagejale kuuluvast kinnistust. AÕS § 228 kohaselt lisaks §-des 225–227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. Kohtu hinnangul ei ole kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus seotud valdamisega, vaid kasutamisega. Vastavalt AÕS § 32 lg 1 on valdus tegelik võim asja üle. Õiguskirjanduse kohaselt sellist võimu omab kasutusvaldaja, kes on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju (AÕS § 201 lg 1), ning piiratumal kujul ka isik, kelle kasuks on seatud isiklik kasutusõigus elamule, mis annab õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa koos elanike ühiseks kasutamiseks määratud ruumide, sisustuse ja seadmetega (AÕS § 227 lg 1 ja 4). Teiste isiklike kasutusõiguste sisu kujundamisel on aga aluseks reaalservituudi vastavad sätted, mis ei anna õigustatud isikule õigustatud asja vallata. Õigustatud isikul on vaid õigus kinnisasja teatud viisil kasutamiseks (AÕS § 172 lg 1)(R.Tiivel, Isikliku kasutusõigusega seotud probleeme, Juridica I/2012 lk 3141). Kasutamine seevastu seisneb üksnes asja kasulike omaduste tarbimises ja asjalt viljade saamises. Hageja leiab, et isiklik kasutusõigus on seotud kinnistu valdamisega, kuna vastasel juhul ei oleks võimalik teostada lepingu p 3.1 sätestatud tegevusi. Poolte vahel sõlmitud

lepingu p-dest 9.3 – 9.11 nähtuvalt on notar tehingu tegemisel pooltele selgitanud asjassepuutuvaid norme, muuhulgas TsÜS § 54 lg 2, AÕS § 226 ning AÕS §-e 172 ja 176 –

kostja seisukohtade põhisisu, mistõttu tuleb hageja ja kostja taotlus protokolli parandamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hageja nõuet ei rahuldanud, siis on põhjendatud jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6). Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.