6.Mõista OÜ-lt Gelena Grupp välja AS G4S Eesti kasuks riigilõiv 63, 91 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Maakohus ei anna edasikaebamiseks luba. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.11.2007 tehnilise valve teenuse lepingu nr 12111200702627. Leping lõpetati kostja avalduse alusel 28.02.2011. Lepingu alusel kohustus hageja osutama kostjale turvateenust, mis seisnes kostja vara jälgimises hageja juhtimiskeskusega ühendatud häiresüsteemi abil (lepingu punkt 2). Kostja kohustus hoidma korras häiresüsteemi (lepingu punkt 3.1). Osutatud teenuste eest kohustus kostja tasuma hageja poolt teenuse osutamise kuu alguses esitatud arves näidatud summa 10 kalendripäeva jooksul, kuid mitte hiljem, kui teenuse osutamise kuu 15 kuupäevaks. Lepingu punkt 3.5 järgi kohustus kostja lepingu lõppemisel tellima raadiomodemi või telefonimodemi lahtiühendamise ning tasuma selle eest. Tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt (lepingu tingimus p. 4.1).
2.Kostja on jätnud tasumata talle osutatud teenuse eest. Kostja on vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 100 rikkunud lepingu punktist 4.1 tulenevat kohustust. Kostja võlgneb seisuga 21.01.2012 hagejale 223, 83 eurot. Tulenevalt VÕS §-i 101 lõike 1 punktidest 1 ja 6 ning VÕS-i §-i 108 lõikest 1 on hagejal õigus kostjapoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS-i § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma ka viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. 17.01.2012 seisuga on kostja viivisevõlgnevuseks kokku 75,02 eurot. Lisaks nõuab hageja alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele järgnevast päevast (ehk alates 18.01.2012) kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni võlgnikult viivist arvestusega 0,15% päevas (alus TsMS § 367). Lähtudes eeltoodust palub hageja välja mõista kostjalt võlasumma 223, 83 eurot. Välja mõista kostjalt viivis alates 18.01.2012 kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni 0,15% päevas. Välja mõista kostjalt riigilõiv 63, 91 eurot.
3.Võlanõue koosneb arvest nr 831017189, summas 70, 57 eurot (tehniku väljasõit 04.02.2011 ning kostja poolt tagastamata jäänud seadmete jääkväärtus). Häiresüsteemi rent tähendas raadiomodemi, toitebloki ja aku renti, mis lepingu lõppedes tuli kostjal hagejale tagastada (häiresüsteemi üürilepingu tingimuste punkt nr 7.6). 04.02.11 demonteeris tehnik objektilt ainult raadiomodemi koos antenniga. Toiteblokki ja akut objektil ei olnud. Tulles kostjale vastu ei nõutud kostjalt leppetrahvi ja väljakutse eest hinnakirjas sätestatud teenustasu, vaid kostjale tehti hinnasoodustust ning kostjal tuli tasuda 25, 56 €+ km. Arved nr 831008293 ja nr 830979307 kogusummas 78, 24 eurot on teenustasu arved ajavahemikul 01.01.2011-28.02.2011. 75, 02 eurot – viivis tähtaegselt tasumata arvetelt. Vastavalt lepingu punktile nr 7.2 kohustus lepingu ülesütlemisest huvitatud pool sellest teisele lepingu poolele kirjalikult ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Lepingu lõpetamise avaldus jõudis hagejani 14.02.2011. Hageja lõpetas lepingu 28.02.2011. Arvel nr 5025726457 on märgitud teostatud töödena raadiomodemi, toitebloki ja aku paigaldus, mis on tõendiks. Kostjale vormistati kaduma läinud seadmete ehk toitebloki ja aku eest jääkväärtuse nõue. Seega on arve põhjendatud. Kuna kostja tellis raadiomodemi lahtiühendamise kolmandatelt isikutelt, on kostja oluliselt rikkunud pooltevahelist lepingut.
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
4.Kostja vastuse kohaselt võttis ta rendile raadiomodemi T-7, mille eest maksis renditasu turvateenusest eraldi. Akud soetas ja vahetas enda arvelt oma vahendite eest. 16.01.2011
aastal kirjutas avalduse turvateenuste lepingu lõpetamiseks AS-ga „G4SEesti" ja edastas avalduse OÜ-le K-Grupp Eesti, kelle mänedžer edastas avalduse omakorda AS „G4S Eesti"
Mänedžer kinnitas, et kõik formaalsused lahendab ise. OÜ K-Grupp töötajad teostasid vana valvesüsteemi demonteerimise ja paigaldasid uue varustuse. AS „G4S Eesti" väljastas kostjale 01.01.2011 arve nr.830979307, arve 01.02.2011 nr. 8311008293 ja arve 22.02.2011 nr. 8311017189 tehniku väljakutse eest ja mingi rendivarustuse demonteerimise eest. Kostja esitas vastuväiteid, et kõik esitatud arved on põhjendamatud ja alusetud ning tuleb tühistada. Hagi jätta rahuldamata. Hagejal puudub mistahes õiguslik alus toiteploki ja ühe aku jääkväärtuse hüvitamise nõude esitamiseks. Kuigi formaalselt oli hagejal 2011 jaanuari alguses alus arve esitamiseks, siis alates 17.01.2011 puudus hagejal võimalus kostjale teenuse osutamiseks, sest hageja raadiomodem T-7 demonteeriti OÜ K Grupp Ida Turvateenused tehnikute poolt. Üllatav on asjaolu, et perioodil 17.01 – 04.02.2011 ei võtnud hageja kordagi kostjaga ühendust selgitamaks välja põhjust, miks raadiomodemi signaalid enam hageja valvepulti ei jõua.
5.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hagejal on õigus nõuda seadme renditasu perioodi 01.01.31.01.2011 eest, küll aga leiab kostja, et hageja oleks pidanud tegema 01.01.2011 arvele nr. 830979307 osalise kreeditarve seoses tehnilise valve teenuse mitteosutamisega alates 17.01.2011. Arve nr. 831008293 summas 39, 12 eurot (valveteenus ja seadmete rent veebruar 2011.a.). Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hagejal on õigus nõuda seadme renditasu, kui ei ole õigus nõuda tasu tehnilise valve teenuse eest 2011 veebruaris, sest alates 17.01.2011 ei olnud hagejal võimalik kostjale valveteenust osutada. Menetluse jooksul on hageja püüdnud erineval moel sisustada arve summat 70, 57 eurot. Hagejal oli õigus esitada arve tehniku väljakutse eest, sest tehnik viibis 04.02.2011 kostja ruumides ja viis ära hagejale kuuluva raadiomodemi T-7. Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt, st. 01.01.2011 arvet nr. 830979307 summas 39, 12 eurot tunnistab kostja osaliselt summas 24, 28 eurot (tehnilise valve teenus 01.01.-16.01.2011 summas 15, 83 eurot ja seadme rent 01.01.31.01.2011 summas 8, 45 eurot). 01.02.2011 arvet nr. 831008293 summas 39, 12 eurot tunnistab kostja osaliselt summas 1, 21 eurot (seadme rent 01.02.-04.02.2011). 22.02.2011 arvet nr. 831017189 summas 70, 57 eurot tunnistab kostja summas 30, 31 eurot (tehniku kohalkäik seadme ära viimiseks 04.02.2011). Lähtudes eeltoodust tunnistab kostja hageja nõuet kogusummas 55, 80 eurot. Viivise nõuet 75, 02 eurot kostja ei tunnista, kuna viivise arvestus põhineb alusetult nõutavatel summadel. Tasumisega viivitamine on tingitud hageja tegevusetusest ja soovimatusest oma vigu tunnistada ja tekkinud olukorda rahumeelselt lahendada.
III KOHTUISTUNG
6.Hageja väitel jõudis lepingu lõpetamise avaldus nendeni 14.02. Lepingu järgi tuli avaldus edastada kirjalikult. Kolmandatele isikutele esitatud avalduse eest hageja ei vastuta. Ta ei eita, et kostjale oli häiresüsteem paigaldatud kolmanda isiku poolt. Hageja paigaldas 2007 kostjale raadiomodemi, aku ja toitebloki. Lepingu järgi on tehniku väljakutse tasuline. Kostja leiab, et hageja nõuab seadmete, mis ei kuulunud talle, hinna hüvitamist. Kostja pole enda juurde tehnikut kutsunud.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
Arvestades hagi hinda 148, 81 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 01.11.2007 sõlmisid pooled lepingu nr. 12111200702627 valveteenuse osutamiseks ja häiresüsteemi rentimiseks, 31.10.2007.a akti (väljastatud seadmete ja teostatud tööde kohta) nr. 7/91 alusel paigaldati kostja ruumidesse raadiomodem T-7, toiteplokk ja kaks akut ning et 04.02.2011 häiresüsteemi hoolduse akti nr. 731841 alusel viis hageja esindaja 04.02.2011 objektilt ära ainult raadiomodemi. Hageja leiab, et kostja on jätnud tasumata talle osutatud teenuse eest. Kostja tunnistab võlgnevust osaliselt. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist.
8.Kostja viited lepingu lõpetamise avalduse edastamisest kolmandale isikule, OÜ K-Grupp Eesti on ainetud, nagu ka väited selle kohta, et hageja oli lepingu lõpetamisest teadlik juba enne. Kostjal oli kohustus lepingu ülesütlemisest teatada hagejale kui teisele lepingupoolele kirjalikult, sh. 30 päeva ette (Lepingu p 7.2). Kuna lepingu lõppemise eelduseks on ülesütlemisavaldus, ei saa leping lõppeda kaudse tahteavaldusega. Lepingu ülesütlemine on ühepoolne tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust kannab tahteavalduse tegija, antud juhul kostja. Kostja pole tõendanud, et hageja sai avalduse kätte varem. Lepingu lõpetamise avaldus jõudis hagejani 14.02.2011 ja hageja lõpetas lepingu 28.02.2011, st. isegi varem kui kostja poolt etteteatamistähtaja järgimisel. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja pole väitnud, et lepingu rikkumine oli vabandatav. Lepingu ülesütlemise korral vabanevad mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid kuni lepingu ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima (VÕS § 195 lg 2). Seega on kostja kohustatud tasuma 2011 aasta arved jaanuari ja veebruari kuu eest (2 x 39,12 €).
9.Kostja on küll väitnud, et hagejal puudub alus toiteploki ja ühe aku jääkväärtuse hüvitamise nõude esitamiseks, kuid on ise tunnistanud, et akti 7/91 alusel paigaldati raadiomodem T-7, toiteplokk ja kaks akut ning et 04.02.2011 häiresüsteemi hoolduse akti nr. 731841 alusel viis hageja esindaja 04.02.2011 objektilt ära ainult raadiomodemi (tl. 85). Järelikult on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuna renditud esemeid (toiteblokk ja aku) kostja ei tagastanud. Lepingu lõppedes tuli kostjal hagejale rendiesemed tagastada (häiresüsteemi üürilepingu tingimuste punkt nr 7.6). Tehniku väljakutse tasu kostja vaidlustanud ei ole. Seega tuleb kostjalt välja mõista 70, 57 €.
10.Hageja nõuab kostjalt viivist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu punkt 4.1 järgi on viivise määraks 0,15% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Seega on hageja õigustatud nõudma viivist lepingus sätestatud määras. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suuruse osas, ega nõudnud viivise vähendamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hagi esitamiseni (17.01.2012) sissenõutavaks muutunud viivis hageja nõutud ulatuses (75, 02 €).
11.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja võlgnikuna ei pea maksma mitte ainult sissenõutavaks muutunud viivist, vaid viivist protsendina põhisummalt kuni kohustuse täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (148, 81 €) alates 18.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni 0, 15 % päevas kuni põhinõude tasumiseni.
IV MENETLUSKULUDE JAOTUS
12.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Lihtmenetluses hagi menetlemisel võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis (TsMS § 405 lg 1 p 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud kostja kanda, kellel tuleb hagejale hüvitada riigilõiv summas 63, 91 eurot.
Marge Tamme kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.