Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik T S esitas 28.04.2012 kohtule hagi KKRvastu. Hageja sõlmis 30.07.2008 laenulepingu KRT E OÜ-ga, mida esindas kostja. Kuna üritus, mille finantseerimiseks hagejalt laenu võeti, jäi kahjumisse, ei suudetud hagejale laenu tervikuna tagastada. Kuna laenu anti ainult tingimusel, et see igal juhul tagastatakse, pidasid pooled peale ürituse lõppu läbirääkimisi, kuidas hagejale tagastamata laenusumma tasuda. Hageja loobus lepingujärgsetest intressidest ja viivistest. Hageja ja TTvõtsid 2/3 tagastamata laenu põhiosast enda kanda. 16.12.2008 sõlmis hageja kokkuleppe, mille p 1.2 kohaselt kostja pidi tasuma hiljemalt 17.07.2009 hagejale 192 002 krooni (12 271,16 eurot). Kokkuleppe kolmas osapool TT on oma kohustuse hageja ees täitnud. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole, kuid kostja pole oma kohustust hageja ees täitnud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 12 271,16 eurot ja viivise 9962,23 eurot. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt ei lastud temal lepinguga tutvuda, eelnevalt teda hirmutati ja ähvardati. Kostja möönab, et temal, kostjal ja TT oli eesmärk seoses korvpalliüritusega raha teenida, aga majanduslanguse tõttu ei õnnestunud kasumiga lõpetada. KRT E OÜ-sse investeeris hageja, rahadega tegeles TT oma äranägemise järgi. Kostja on hagejale tasunud 598 996 krooni. Kostja väidete kohaselt on täitmata jäänud TT poolt antud lubadused. Hageja teadis laenu andes riske, mis juhtub, kui üritus ei õnnestu. Kostja on oma väidete kohaselt ainus, kes võimaluste piires oma lubadusi pidas. Käesolevaks ajaks on kostja põhimõtteliselt rahatu ja varatu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et T S hagi KKR vastu tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • T S sõlmis 30.07.2008 laenulepingu KRT E OÜ-ga, mida esindas seadusliku esindajana KKR (t.lk 40-41; 45); • 30.07.2008 laenulepingu alusel andis T S KRT E OÜ-le üle 30.07.2008 - 200 000 krooni (12 782,33 eurot) (t.lk 48), 25.08.2008 – 100 000 krooni (6 391,16 eurot) (t.lk 49), 04.09.2008 – 150 000 krooni (9 586,75 eurot) (t.lk 50), 11.09.2008 – 275 000 krooni (17 575,70 eurot) (t.lk 51) ja 29.09.2008 – 450 000 krooni (28 760,24 eurot) (t.lk 52); • Korvpalliüritus, mille finantseerimiseks KRT E OÜ laenu võttis jäi kahjumisse; • 16.12.2008 sõlmisid T S, KRT E OÜ, KKR ja TT kokkuleppe, mille p 1.2 kohaselt KKR pidi tasuma hiljemalt 17.07.2009 hagejale 192 002 krooni (12 271,16 eurot) ja TT192 002 (12 271,16 eurot) krooni hiljemalt 17.02.2009 (t.lk 4-5). Pooled vaidlevad selle üle, kas T S on õigus kostjalt nõuda 16.12.2008 kokkuleppes sätestatut või oli 30.07.2008 lepingus antu puhul tegemist finantseeringuga, mida kostja tagastama ei peaks.

T S ja KRT E OÜ vahel 30.07.2008 sõlmitud laenulepingust Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lõike 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus loeb 30.07.2008 laenulepinguga (t.lk 40), mis sõlmiti T S ja KRT E OÜ vahel, tõendatuks asjaolu, et T S pidi laenulepingu alusel andma KRT E OÜ-le andma laenu kuni 1 400 000 krooni. Lepingu punkti 1.3 kohaselt oli laenu kasutamise eesmärgiks finantseerida korvpalliüritust. Kohus leiab, et nimetatud laenulepingus on selgesõnaliselt sätestatud, et KRT E OÜ saab laenu, mis tuli tagastada 31.oktoobriks 2008. Lepingust ei ole võimalik aru saada, et T S annab KRT E OÜ-le raha korvpalliürituse finantseerimiseks, mida KRT E OÜ ei pea tagastama. Küll on laenulepingu punktis 1.3 üheselt märgitud, et laenu tuleb kasutada korvpalliürituse finantseerimiseks. Seega loeb kohus 30.07.2008 laenulepinguga (t.lk 40-41) ja maksekorraldustega (t.lk 48-52) tõendatuks, et KKR juhitud KRT E OÜ sai T S 30.07.2008 laenulepingu alusel kokku laenu 1 175 000 krooni (75 096,19 eurot). T S, KRT E OÜ, KKR ja TT vahel 16.12.2008 sõlmitud kokkuleppest VÕS § 30 lõike 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. 16.12.2008 kokkuleppes tunnistasid KRT E OÜ, KKR ja TT korvpalliürituse kahjumiga lõppemist ja fikseerisid 30.07.2008 laenulepingu tagastamata laenu põhiosa summaks 576 004 krooni (36 813,37 eurot) (t.lk 4 p 1.1). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 16.12.2008 kokkuleppega sõlmiti poolte vahel kompromiss 30.07.2008 T S poolt KRT E OÜ-le korvpalliürituse finantseerimiseks antud laenu tagastamiseks. Kostja kanda jäi 16.12.2008 kokkuleppe alusel 576 004 kroonist 192 002 krooni (12 271,16 eurot). Kostja märgib, et teda ähvardati ja hirmutati kokkulepet sõlmima ning tal ei lubatud enne lepingu allkirjastamist lepinguga tutvuda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lõike 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Vastavalt TsÜS § 98 lõikele 1 võib tehingu tühistada: 1) ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas; 2) pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, kuidas ja millal teda ähvardati ja hirmutati kokkulepet sõlmima. Hagiavaldusele lisatud T S ja KKR e-kirjavahetusest (t.lk 6-10) ei nähtu, et kostja oleks olnud eksimuses või tundnud hirmu hageja ees. Kostja ei ole e-kirjades märkinud, et soovib 16.12.2008 tehingut tühistada või, et ta oli 16.12.2008 kokkulepet sõlmides eksimuses, teda ähvardati või ta ei saanud kokkuleppega enne allkirjastamist tutvuda. E-kirjast (t.lk 6) nähtub, et kostja tunnistas võlgnevust, kuid tal puudusid võlgnevuse tasumiseks rahalised vahendid. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Paragrahvi 82 lõikest 1 tulenevalt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja poolte vahel 16.12.2008 sõlmitud lepingut tähtaegselt täitnud ei ole. Kostja pidi 12 271,16 eurot tagastama 17. juuliks 2009 (t.lk 4 p 1.2). Võlakohustuse täitmata jätmisega on hageja VÕS §-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 ja § 30 lõike 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 12 271,16 eurot. Kostja väited, et ta on hagejale juba tasunud 598 996 krooni ei ole asjakohased, kuna hageja esindaja kinnitas 28.11.2012 kohtuistungil, et nimetatu üle vaidlus puudub ning laenu osaline tagastamine KRT E OÜ poolt on kajastatud ka 16.12.2008 kokkuleppes (p A ja B). Viivis VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel oli viivisemäär 0,16% kokku lepitud tingimuste punktis 3.1 (t. lk 5). Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja hageja ees kohustuse täitmisega viivitanud 1015 päeva. Arvestades võlgnetavat summat ja viivise määra 0,16%, on kostja võlgnetav summa ühes päevas 19,63 krooni (12 271,16 x 0,16% = 18,40 eurot). Kokku võlgnes kostja hagiavalduse esitamise seisuga hagejale viiviseid 19 924,45 eurot. Hageja nõuab kostjalt poole viivise s.o 9962,23 euro väljamõistmist, kuna leiab, et kogu viivise summa oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Kostja viivise summale vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et tuginedes VÕS § 101 lg 1 punktile 6, VÕS §le 113 ja 16.12.2008 kokkuleppe punktile 3.1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 9962,23 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 133 sätestatust, mille

kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli 12 271,16 eurot, ongi see käesolevas asjas.

tsiviilasja hinnaks

Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.