Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 12.12.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number: 2-12-42191/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.12.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1677

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Tambet Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2012. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-42191

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi Heiki Loops’i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

24 434,98 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040) Hageja esindaja: Marge Sillamaa (Liivalaia 8, Tallinn 15040; e-post: [email protected]) Kostja: Heiki Loops (isikukood*, elukoht *)

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista kostjalt Heiki Loops’ilt hageja Swedbank AS kasuks laenulepingust nr * tulenev võlgnevus summas 23 363,71 (kakskümmend kolm tuhat kolmsada kuuskümmend kolm eurot 27 senti) eurot, millest 13 390,90 eurot on põhiosa, 4958,15 eurot on intressid, 575,93 eurot on varakindlustus, 38,35 eurot on menetlustasu, 4292,56 eurot on viivis ja 107,82 eurot on varakindlustuse viivis.

3.Välja mõista kostjalt Heiki Loops’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudest (13 390,90 eurot) alates hagi esitamisest (19.10.2012) kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Heiki Loops’il tasuda hagejale Swedbank AS-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 13.12.2006. a sõlmisid AS Swedbank (edaspidi hageja) ja Heiki Loops (edaspidi kostja) laenulepingu nr *, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 29 994 eurot, sihtotstarbega kohtutäituri nõuete tasumine, laenulepingu * refinantseerimine ning maksuameti võlgnevuse tasumine. Lepingust tulenevate kostja kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek kinnisasjale asukohaga *. Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli kostja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 15. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor +7,000% aastas tagastamise lõpptähtajaga 15.11.2026. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 9.1. oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise 02.11.2010. Hageja hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. 23.11.2010. a teatises informeeris hageja kostjat, et hageja ütles lepingu ühepoolselt üles 22.11.2010. 16.08.2012. a teatises informeeris hageja kostjat, et 26.06.2012 a. toimus kohutäitur Rannar Liitmaa vahendusel enampakkumine kinnistule aadressiga *. Nimetatud vara müüdi hinnaga 18 000 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Laenulepingust * tuleneva võlgnevuse katteks laekus 15 700,01 eurot. Nimetatud summa ei katnud aga lepingust tulenevat võlgnevust ning kostjal on hagejale tasumata laenulepingu * järgi 23 363,71 eurot, millest

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 19.10.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-3/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, siis tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 23 363,71 eurot, millest 13 390,90 eurot on põhiosa, 4958,15 eurot intressid, 575,93 eurot varakindlustus, 38,35 eurot menetlustasu, 4292,56 eurot viivis ja 107,82 eurot varakindlustuse viivis. Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud: poolte vahel 13.12.2006. a sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 5-10/; korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu /tlk 11-18/; 02.11.2010 kostjale saadetud ülesütlemishoiatuse /tlk 19/; 23.11.2010 kostjale saadetud ülesütlemisteatise /tlk 20/; 16.08.2012 kostjale saadetud teatise enampakkumise toimumisest ning laenu jäägist /tlk 21/ ja lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 22-42/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt P. P.’ilt hageja Swedbank AS kasuks välja mõista võlgnevus summas 10 159,85 eurot, millest põhiosa 8 281,27 eurot, intress 385 eurot, varakindlustus 137,07 eurot, menetlustasu 55,89 eurot, viivised 1274 eurot ja varakindlsutuse viivised 26,62 eurot. Samuti kuulub kostjalt P. P.’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt (8281,27 eurot) alates hagi esitamisest (24.09.2012) kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.