Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue KÜ Tartu mnt 24 esitas 30.12.2011 hagi I T vastu 4 676,38 eurose kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. 04.07.2011 toimus hageja üldkoosolek, kus valiti hagejale uus juhatus, mille liikmeks valiti ka kostja. 01.08.2011 toimus juhatuse koosolek, kus osales ka kostja. Kostja keeldus koosoleku protokolli allkirjastamast. Nimetatud koosolekul otsustati, et juhatuse liikmed ei tohi rahalisi kohustusi võtta ilma juhatuse koosoleku otsuseta. 02.08.2011 ja 13.10.2011 tegi kostja hageja pangakontolt teiste juhatuse liikmete teadmata ülekandeid OÜ-le Tallinna Õigusbüroo vastavalt 3 073,20 eurot ja 1 536 eurot. 26.10.2011 tegi kostja hageja kontolt ülekande Rahandusministeeriumile riigilõivu tasumise eest summas 63,91 eurot, mis oli tasumiseks kostja enda esitatud hagiavalduse eest kohtusse. 26.10.2011 toimus hageja juhatuse koosolek, millel osalemisest kostja keeldus. 28.10.2011 saatis hageja kostjale kirjaliku nõude hageja kontolt tehtud ülekannete tagastamiseks. 09.11.2011 hageja üldkoosolekul kutsuti kostja juhatusest tagasi. Hageja on teinud OÜ-le Tallinna Õigusbüroo päringu teenuse osutamise kohta, millele vastati, et hageja on tellinud teenuse OÜ Tallinna Õigusbüroo, mille eest on arved esitatud. Hageja ei ole tellinud teenust OÜ-lt Tallinna Õigusbüroo, millest oleksid teised juhatuse liikmed teadlikud, nimetatut ei ole hageja juhatuses arutatud ning hagejal puudusid teadaolevad kohustused OÜ Tallinna Õigusbüroo ees. Eeltoodu alusel palub hageja mõista kostjalt välja tekkinud kahju 4 676,38 eurot, viivis 66,59 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hagejale teenuste osutamine OÜ Tallinna Õigusbüroo poolt on kokku lepitud enne 01.08.2011 juhatuse koosolekut. Protokolli ei allkirjastanud kostja seetõttu, et protokoll ei kajastanud koosolekul toimunut. Kostja väidete kohaselt olid teised hageja juhatuse liikmed teadlikud OÜ Tallinna Õigusbüroo osundatavate teenuste tellimisega ning nendega suuliselt nõustunud. Kostja on käitunud seaduse alusel ning palub jätta hagi rahuldamata. Hageja seisukoht 14.03.2012 esitas hageja alternatiivnõude põhjenduse, märkides, et hoolsuskohustuse rikkumine seisneb kostja poolses saadud teenuse varjamises teiste juhatuse liikmete ees ja selle teenuse alusel saadud hüve hageja huvides mittekasutamise või kasutamist mittevõimaldamises. Tekitatud kahjuks on OÜ-le Tallinna Õigusbüroo makstud summade väärtuses saadud teenuse raisku minemine. Kohtule 16.04.2012 seisukohas jääb hageja eelöeldu juurde, et tellitud arved ei vasta tegelikkusele, mis viitab kostja hoolsuskohustuse rikkumisele. Lisaks vähendas hageja haginõuet suuruseni 4 612,47 eurot.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas KÜ Tartu mnt 24 hagi I T vastu. Kohus mõistis I Tlt 4 612,47 eurot KÜ Tartu mnt 24 kasuks. Kohus mõistis I Tlt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 4 612,47 eurot alates 29.10.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Kohus määras Andres Lusmägi tasu suuruseks 230,40 eurot ja mõistis I Tlt riigi õigusabi kulud 230,40 eurot riigituludesse. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja valiti 04.07.2011 koosolekul hageja juhatuse liikmeks. Vaidlust ei ole selles, et kostja tegi 13.10.2011 ülekande Tallinna Õigusbüroo OÜ-le summas 1536 eurot ja 02.08.2011 3073,20 eurot. Kostja tasus hageja arvelt riigilõivu rahandusministeeriumile kostja hagilt hageja vastu 63,91 eurot. Poolte vahel on vaidlus kahju tekitamise nõude üle tulenevalt kostja hoolsuskohustuse rikkumisest. Kostja vastutuse tekitatud kahju eest sätestavad MTÜS § 32 lg 2 ja TsÜS § 37 lg 1. Kahju hüvitamisel tuleb järgida VÕS § 127 sätteid. Hageja juhatuse 01.08.2011 koosoleku protokollist nähtub, et hageja juhatus otsustas, et juhatuse liikmed ei tohi võtta ilma vastava otsuseta hagejale rahalisi kohustusi. Hageja juhatuse vastuvõetud otsustused on kostjale siduvad olenemata sellest, kas ta nõustus protokollituga või mitte. Asjaolu, et kostja ei ole protokollile alla kirjutanud, ei tähenda, et ta koosolekul otsustatust teadlik ei olnud. Protokolli ja kostja enda väidete kohaselt viibis ta koosolekul kohal. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et juhatus oleks olnud nõus sõlmima lepingut, mille täitmise eest vaidlusalused väljamaksed tehti. Kostja väited lepingu sõlmimise kohta on vastuolulised. Esmalt väits kostja, et leping sõlmiti enne tema juhatuse liikmeks saamist, seejärel, et leping sõlmiti suuliselt pärast tema juhatuse liikmeks saamist. Kohtus üle kuulatud tunnistaja V.V sõnul osutas Tallinna Õigusbüroo OÜ kostja kaudu suulise lepingu alusel teenust hagejale, lepingu täitmine toimus suuliselt ja sellekohased arved esitati hagejale. Hageja juhatuse liikme A.U seletuse kohaselt on ta viibinud Tallinna õigusbüroos ning kohtunud V.V ühel korral mõne minuti jooksul ning mingisugust teenuse osutamist ei toimunud. Kohtule esitatud arvetes on märgitud teenuse osutamise perioodiks oktoober 2010 kuni juuli 2011. Teenuse osutamise lepingu sõlmimine ei leidnud kohtus tõendamist. Tallinna Õigusbüroo OÜ koostatud arved ning juhatuse liikme antud ütlused on vastuolulised. Samuti on V. V ütlused vastuolus hageja juhatuse liikme seletusega ning kostja enda varasemalt menetluse väidetuga. Seega ei ole tõendatud, et hagejal oleks sõlmitud Tallinna Õigusbüroo OÜ-ga leping, mille täitmiseks kostja ülekandeid tegi. Tunnistaja A.R ütlused selle kohta, et hageja sai piisava nõustamisteenuse Arkaadia Halduse OÜ-st, ei välista iseenesest seda, et õigusteenust telliti ka mõnelt teiselt isikult. Hoolsuskohustuse täitmata jätmiseks tuleb pidada olukorda, kus kostja, saades arve, ei kontrollinud selle alusdokumente, teenuse saamist jm olulisi lepingu täitmise asjaolusid, vaid tasus lihtsalt arve. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et kostja tasus hageja kontolt õigusteenuse eest 13.102011 ülekande Tallinna Õigusbüroo OÜ-le 1536 eurot ja 02.08.2011 veel 3073,20 eurot. Juhul, kui kostja ei ole ülekandeid teinud, ei oleks hageja vara selle võrra vähenenud. Tegemist on otsese kahjuga VÕS § 128 lg 2 mõttes. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista kahju 4 612,47 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi tuleb kostjalt välja mõista viivis alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest so kahju tekitamisest mõistliku aja jooksul arvates. Hageja esitas kostjale nõude raha tagastada

28.10.2011, märkides nõudekirjas, et kostjal tuleb esitada kuludokumendid või hüvitada kahju. VÕS § 113 lg 2 järgi tuli kostjal tasuda viivist alates kahju hüvitamise kohustusest teada saamisest. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel välja mõista viivis põhinõudelt 4 612,47 eurot alates 29.10.2011 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Kohus määras kostjale riigi õigusabi korras esindaja, mille kulud mõistis kohus TsMS § 190 lg 3 kohaselt kostjalt riigituludesse. Kostja esindaja A. Lusmägi esitas kohtule taotluse määrata tema tasu suuruseks 230,40 eurot, millest käibemaks on 38,40 eurot. Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esindaja tasu suurus on kooskõlas asja keerukuse ja lahendmaiseks kulunud ajaga. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, jätta hagi rahuldamata täies ulatuses, jätta kostjalt väljamõistmata 4612,47 eurot, viivis alates 29.10.2011 kuni põhinõude täitmiseni, riigi õigusabi kulud 230,40 eurot ja menetluskulud ning mõista menetluskulud välja hagejalt. Maakohus on valesti lugenud tõendatuks, et hageja juhatuse 01.08.2011 koosoleku protokollist nähtub, et hageja juhatus otsustas keelata juhatuse liikmetel võtta hagejale rahalisi kohustusi ilma vastava loata. Kuna sellist küsimust päevakorras ei olnud, siis seda küsimust koosolekul ka ei otsustatud. Juhatuse koosoleku protokoll ei kajastanud objektiivselt päevakorras vastuvõetud otsuseid, vaid oli tagantjärele konstrueeritud, eesmärgiga luua kunstlik tõend hagiavalduses esitatud väidete põhjendamiseks. Kostja sai 01.08.2011 protokolli kätte koos hagiavaldusega ega ole seda siiani allkirjastanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väite, et rahalised kohustused, mille täitmise käigus tasuti 02.08.2011 ja 13.10.2011 hageja poolt OÜ Tallinna Õigusbüroo arved, tekkisid enne 01.08.2011 sõlmitud õigusabi lepingu alusel. Kostja on õigusabi lepinguga seonduvat tõendanud tunnistaja V. V ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega (arved ja aruanded). Maakohus on jätnud põhjendamatult nimetatud tõendid piisavalt analüüsimata ja jõudnud seetõttu valele järeldusele, et õigusteenuste lepingut ei olnud sõlmitud. Maakohus on valesti leidnud, et tunnistaja A.R ütlused selle kohta, et hageja sai piisava nõustamisteenuse Arkaadia Halduse OÜ-st ei välista iseenesest seda, et õigusteenust telliti ka mõnelt teiselt isikult. Maakohus ei arvestanud 01.08.2011 juhatuse protokolliga, mille kohaselt osteti Arkaadia Halduse AS-lt sisse üksnes haldusteenus. Õigusteenust pole hageja haldusfirmalt tellinud ja seda ei saanudki teha, sest haldusfirmal juristi palgal ei olnud. Kuna hagejal oli õigusteenust vaja, siis õigusabileping sõlmitigi OÜ Tallinna Õigusbürooga. Maakohus on valesti tuvastanud hoolsuskohustuse täitmata jätmisena selle, et kostja saades arve, ei kontrollinud selle arve alusdokumente, teenuse saamist jm olulisi lepingu täitmise asjaolusid, vaid tasus lihtsalt arve. Kostja on veenvalt põhjendanud seda, et kuivõrd tema isiklikult sõlmis hageja õigusteenuste lepingu ja tema kaudu osutati teenust, siis ta ka samal ajal kontrollis lepingu täitmist ja muid lepinguga seonduvaid asjaolusid enne arve tasumist. Maakohus on valesti leidnud, et kui kostja ei oleks ülekandeid teinud, siis ei oleks hageja vara selle võrra vähenenud. Hagejal lasus kohustus õigusabi lepingu täitmise käigus osutatud teenuste eest tasuda.

Maakohus on põhjendamatult jõudnud järeldusele, et õigusteenuste lepingut ei olnud sõlmitud. Teenuste mitteosutamist maakohus ei tuvastanud. Olukorras, kus hageja peab ülekandeid õiguspärasteks, ei saa olla tekkinud ka kahju hagejale kostja poolt kahe õiguspärase arve eest tasumisega. Kostja ei rikkunud hoolsuskohustust, kui ta tasus juhatuse liikmena KÜ-le esitatud arved. Kuivõrd mõlema ülekannete tegemisel kostja hoolsuskohustust ei rikkunud, siis rahuldas maakohus hagi põhjendamatult.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumist, seda ka tõendite hindamisel, mis oleks otsuse tühistamise aluseks. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu otsuses olevat põhjendust. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium järgnevat. Maakohus tuvastas alljärgnevad tsiviilasjas olulised faktilised asjaolud: ● I T oli KÜ Tartu mnt 24 juhatuse liige alates 04.07.2011 kuni 09.11.2011. ● KÜ Tartu mnt 24 juhatuse 01.08.2011 otsusega keelati juhatuse liikmel ilma vastava otsuseta võtta korteriühistule rahalisi kohustusi. ● I T tegi ülekandeid KÜ Tartu mnt 24 pangakontolt Tallinna Õigusbüroo OÜ-le 02.08.2011 summas 3073,20 eurot ja 13.10.2011 summas 1536 eurot. ● I T kandis 26.10.2011 KÜ Tartu mnt 24 pangakontolt Rahandusministeeriumi arvele riigilõivu 63,91 eurot, märkides selgituses “I T avaldus Tartu mnt 24 Korteriühistu vastu“. Eelnimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Poolte vahel tekkis vaidlus selle üle, kas hageja arvelt tehtud ülekannete aluseks üldse hagejale teenust osutati või oli tegemist sisuliselt kostja arvete tasumisega ning kas kostja rikkus hoolsuskohustust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja rikkus hoolsuskohustust, jättes kontrollimata arve aluseks olevaid dokumente. TsÜS § 35 sätestab juriidilise isiku juhtorgani liikmele hoolsuskohustuse täitmise nõude. MTÜS § 27 lg 3 kohaselt on juhatuse liikmed kohustatud mittetulundusühingu nimel tehingute tegemisel järgima mittetulundusühingu suhtes põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud piiranguid. Apellandi väidetel ülekannete tegemisel ta täitis juba eelnevalt sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et ta ei pidanudki selleks juhatuse poolt nõusolekut saama ega esitatud arveid kontrollima. Asjaolu, et Tallinna Õigusbüroo OÜ ja KÜ Tartu mnt 24 vahel oli sõlmitud õigusteenuse osutamise leping, usaldusväärset tõendamist ei leidnud. Küll aga ilmneb Tallinna Õigusbüroo OÜ juhatuse liikme, tunnistaja Veiko V, ütlustest, et kostjaga sõlmiti suuline leping ning tema juures käisid I T ja A U. Teenust osutati 2011.a. suve algusest kuni oktoobri kuuni. Samas ilmneb tunnistaja ütlustest, et mingeid kirjalikke dokumente ei koostatud ning kostja lihtsalt astus kontorist läbi ja sai konsultatsiooni ( t.lk. 112). Tunnistaja A U ütluste kohaselt ta käis koos kostjaga Tallinna Õigusbüroo OÜ-s, kes osutas teenust kostja kaudu ühele majaelanikule, kuid korteriühistule teenust ei osutatud (t.lk. 128). Eelnimetatud tunnistaja ütlust kinnitab ka KÜ Tartu mnt 24 erakorralise üldkoosoleku protokoll 09.11.2011, millest ilmneb, et teised korteriühistu juhatuse liikmed ei olnud teadlikud ülekande alusest. See oligi põhjuseks kostja tagasikutsumiseks juhatuse liikme kohustustest.

Hageja on maakohtus pööranud õigustatult tähelepanu Tallinna Õigusbüroo OÜ esitatud arvete ja aruannete vastuolule. Arve nr 20268 järgi osutati hagejale juriidilist teenust perioodil oktoober 2010 kuni juuli 2011 ning arve nr 20294 järgi juulist 2011 kuni oktoobrini 2011 (t. lk.16-17). Samas arve nr 20268 osas esitatud aruande kohaselt on teenust asutud osutama alles 20.07.2011.Võrreldes arvetel ja aruannetes olevaid töötunde, esineb neis erinevus. Nii on arve nr 20294 kohaselt töötundi kokku 20, aruande kohaselt 19. Arve nr 20268 järgi on teenust osutatud 37 tundi, aruande kohaselt 33,5 tundi. Seega saab kostjale ette heita, et ta ei kontrollinud arvete aluseks olevaid dokumente. Juhatuse liige pidi ülekandeid tehes järgima hoolsuskohustust ning kontrollima esitatud arvete korral alusdokumente. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et KÜ Tartu mnt 24 01.08.2011 juhatuse otsusega keelati juhatuse liikmel ilma vastava otsuseta võtta korteriühistule rahalisi kohustusi, kuid pangaülekannete alus oli tekkinud juba varem. Arve nr 20294 aruande kohaselt olid teenused, välja arvatud 31.07.2011 0,5 tunnine konsultatsioon, osutatud nimelt pärast 01.08.2011 (t. lk. 99). Arve nr 20268 kohaselt oli 31.08.2011 teenus osutatud samuti pärast 01.08.2011. Kuivõrd kostja ei suutnud tõendada, millises mahus teenused saadi hageja huvides, siis puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ka osaliselt. Kolleegium nõustub hageja väitega, et põhjendamatu on teenuse osutamine juhatuse koosolekute analüüsi ning põhikirja analüüsi osas. Sellist usaldusväärset põhjendust ei suutnud kostja ka esile tuua, miks see oli hageja jaoks vajalik. Esitatud aruannetest ilmneb, et enamus teenuseid osutati nimelt konsultatsiooni näol. Kuivõrd tõendamist ei leidnud, et kostja oli volitatud KÜ Tartu mnt 24 poolt õigusteenust tellima, siis tuleb esitatud tõendeid kogumis hinnates, asuda seisukohale, et õigusteenuse saajaks oli kostja, mitte hageja. Sellele viitavad ka aruandes olevad konsultatsioonide sisud, s.o. 29.07.2001 – 04.07.2011 korteriühistu liikmete erakorralise üldkoosoleku protokollimise kohta nõustamine, 20.07.201104.11.2010 korteriühistu liikmete erakorralise üldkoosoleku protokolli analüüs, 19.09.201115.09.2011 korteriühistu liikmete üldkoosoleku analüüs, 13.10.2011- juhatuse liikmena dokumentide saamise kohta nõustamine. Maakohtus leidis tõendamist ka asjaolu, et riigilõivu ülekandmiseks 26.10.2011 hageja pangakontolt puudus kostjal samuti õiguslik alus. Maakohus on põhjendatult, tuginedes VÕS § 128 lg-le 2 ja §-le 127 lg- le 1, välja mõistnud kostjalt hagejal tekkinud kahju hüvitamiseks 4 612,47 eurot. Hageja pangakontolt on kostja üle kandnud kokku 4673,11 eurot. Hageja vähendas nõuet summani 4612, 47 eurot. Otsuses on maakohus ekslikult märkinud VÕS § 101 lg 1 p 3 asemel VÕS § 101 lg 1 p 1, kuid see viga on parandatav apellatsioonimenetluses. VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi on lubatud õiguskaitsevahendiks kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamise nõue, millist õiguskaitsevahendit ongi hageja kasutanud. Apellandi väide selles, et Arkaadia Halduse OÜ ei saanud õigusteenust osutada, võib küll olla õige, kuid see ei saa tõendada, et õigusteenust Tallinna Õigusbüroo OÜ-lt tellis ja sai nimelt hageja. Asjaolu, kas kostja allkirjastas 01.08.2011 korteriühistu juhatuse protokolli või mitte, ei oma tähendust, kui ta viibis 01.08.2011 juhatuse koosolekul, kus võeti otsus, millega keelati juhatuse liikmel ilma vastava otsuseta võtta korteriühistule rahalisi kohustusi. Maakohus on välja mõistnud kostjalt VÕS § 113 lg 1 järgi viivise põhinõudelt 4612,47 eurot alates 29.10.2011, kuid mitte rohkem kui on põhinõude suurus. Otsuse muutmiseks viivise nõude osas puudub alus. Menetluskulud

Apellant vabastati riigilõivu maksmisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 543,24 eurot. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 179 lg 1 järgi tuleb tasumata või vähemtasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud välja mõista asjas tehtavas lahendis või eraldi määruses. Seega tuleb apellandilt välja mõista riigilõiv 543,24 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 kohaselt riigilõiv tuleb kanda riigituludesse 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Kolleegium selgitab, et TsMS § 179 lg 9 kohaselt riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni riigilõivu tasumiseni. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 kolleegium märgib, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Mare Merimaa

Margo Klaar

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.