Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja palub kosjalt välja mõista perioodi 29.11.2008-03.09.2012 eest viivise summas 351,03 eurot. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt. Hageja on seisukohal, et hagi aluseks olev nõue ei ole aegunud. Hageja nõude summa moodustub kostjale perioodil 15.08.2008-15.11.2008 esitatud arvete summadest. Nimetatud arvetest tuleneva nõude aegumise kulgemise osas tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg 2 ning § 147 lg 3 teises lauses sätestatut. Nimetatu kohaselt algas arvetest tuleneva nõude aegumise kulgemine 01.01.2009 kell 00.00 ning nõue oleks aegunud 06.12.2011 kell 24.00. Kuna aga hageja pöördus kohtusse 24.11.2011 maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, millele kostja on esitanud vastuväite, siis ei ole hageja nõue aegunud. Tõendid: liitumisleping XXX; arved nr XXX-XXX; üldtingimused; nõude loovutamise teatis. Kostja vastuväited Kostja esitas vastuse hagiavaldusele. Kostja leiab, et nõue on aegunud. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Hageja nõuab kostjalt lepingust tekkinud võlgnevuse tasumist. Kostja on esitanud vastuväite, milles taotleb esitatud nõuetele aegumise kohaldamist. Käesoleva asja hind on 351,08 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. Poolte vahel ei ole vaidlusta asjaolu üle, et AS EEon nõude loovutanud OÜ-le Aktiva Finants vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja § 167. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on AS EE ja RM sõlminud 28.07.2008.a. liitumislepingu (t/l 19-20), mille alusel AS EE kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/ või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingu lahutamatuks osaks on EA AS üldtingimused (t/l 30-41). Pooled ei vaidle ka esitatud arvete (t/l 22-29) suuruse üle. Hageja on kostjale esitanud järgmised arved: 0814017331 summas 1 151,73 krooni maksetähtajaga 29.08.2008.a. (t/l 22-23), 0814348222 summas 119,98 krooni maksetähtajaga 29.10.2008.a. (t/l 24-25), 0814182615 summas 4 111,50 krooni maksetähtajaga 29.09.2008.a. (t/l 26-27), 0814512875 summas 109,99 krooni maksetähtajaga 29.11.2008.a. (t/l 28-29). Kokku on arveid esitatud kostjale summas 5 493,20 krooni. Hagiavalduse kohaselt on kostjal hageja ees võlgnevus summas 351,08 eurot. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt VÕS § 208 lg 3 kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. 28.07.2008.a. on AS EEteinud võimalikuks teenuse saamise. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. 2 (4)

Kostja on esitanud nõude aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 29.02.2012.a. (t/l 1) ning nimetatu on üle tulnud hagimenetlusse. Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid (Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-95-08). Liitumislepingust tulenev teenuse kasutamise tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega on nõude sissenõutavus seotud arvete esitamisega. Kostja pidi lepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. AS EE esitas kostjale arveid osutatud telekommunikatsiooni eest 15.08.2008.a.-29.11.2008.a. Seega algas kokkulepitud teenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2008. aasta lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas AS EE liitumislepingust tuleneva teenuse osutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2009.a. kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes 31.12.2012.a. kell 24.00. Hageja on arvestanud viivist 0,15 % päevas alates 29.11.2008.a. kuni 09.03.2012.a. ning nõuab kostjalt viivist summas 351,03 eurot lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Viivise korral on tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja viivise nõude aegumistähtaeg lõpeb TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2012.a. kell 24.00. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 29.02.2012.a., ei ole eespool nimetatud nõuded aegunud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 108 lg 1, kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt üldtingimuste p 7.8 kohustus kostja tasuma maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise vähendatud ulatuses summas 351,03 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud viivise suurust, ega seda, et oleks võla ära tasunud. Seega on rikub kostja kohustust VÕS § 100, kuna võlg on seni tasumata ja on kohustuse täitmisega viivituses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kuivõrd kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud, kostja on oma kohustust rikkunud, siis on kohus seisukohal, et viivis summas 351,03 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt lepingutejärgse põhivõlgnevuse summas 351,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 351,03 eurot. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud 3 (4)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse jäävad menetluskulud kostja. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lihtmenetluses menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on koos hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud riigilõiv kokku summas 76,69 eurot, kohtutäituri tasu summas 26,76 eurot ja õigusabi kulu summas 166,17 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb nimetatud summad kostjalt välja mõista, kuivõrd on põhjendatud. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 351,08 eurot.

Mai Grauberg Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.