10. detsember 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-57922
Tsiviilasi
ST hagi AŽ vastu 5000 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
5000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ST (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Irina Solovjova (OÜ IS Hea Nõuanne, Nooruse 2-37, 76901 Tabasalu, e-post [email protected]) Kostja AŽ (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Jüri Urb (Reval Inkassoteenused ja õigusabi, Tartu mnt 65, 10115 Tallinn, e-post [email protected])
Kohtustungi toimumise aeg
01.11.2012
Kohtuistungil osalesid
Hageja ST Hageja lepinguline esindaja Irina Solovjova Kostja lepinguline esindaja Jüri Urb
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata ST hagi AŽ vastu 5000 euro ja viivise saamiseks. Menetluskulude jaotus Välja mõista ST menetluskulud täies ulatuses 100% AŽ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue, asjaolud ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista 5000 eurot, viivise 456,66 eurot seisuga 01.11.2012 ja alates 02.11.2012 viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras võlgnevuselt kuni võlgnevuse tasumiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 1 ja 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 94 lg 3, § 164 lg 1 ja 2, § 167 lg 3, § 186 lg 1, § 397 lg 1, § 398 lg 1.
2.Pooled pidasid juunis 2011 läbirääkimisi kinnistute vahetuslepingute sõlmimise eesmärgil. Tehingu vormistamiseks pöördusid pooled notari Sirje Orman poole. Tehingu kohaselt pidi vahetuse tagajärjel hageja omandisse minema kinnistu aadressil Xxx ja kostja omandisse kinnistu aadressil Xxx. Kuna kinnistu, mille pidi omandama hageja, oli kallim ja koormatud Sampo Panga kasuks seatud hüpoteegiga ja seotud laenukohustusega, siis sõlmisid pooled kokkuleppe, et peale kinnistute vahetuslepingu sõlmimist jääb kostja ja Sampo Panga vahel sõlmitud laenuleping nr XXX jõusse, kuid lepingujärgseid kohustusi panga ees hakkab täitma hageja, kandes laenumaksed panga üldkontole. 17.06.2011 allkirjastasid pooled „расписка“ tõlkes „allkiri“, mille alusel hageja andis kostjale tehingu kinnituseks 5000 eurot (tl 5-6). Peale summa üleandmist ja „расписка“ vormistamist tuli Sampo Pangast teade, et laenulepingu nr XXX teenindamine panga üldkonto kaudu ei ole võimalik ning, kuna hagejal puudus garantii, et hageja poolt võetud laenulepingu nr XXX alusel tasutavad summad kasutatakse sihtotstarbeliselt, siis jäi vahetustehing ära. Seega leiab hageja, et kostja on kohustatud 5000 eurot tagastama VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja on arvestanud viivist perioodi 15.09.201101.11.2012 eest summas 456,66 eurot, millele lisandub veel mittesissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks märgib hageja, et 17.06.2011 allkirjastatud dokument on tühine, kuna ei ole sõlmitud notariaalselt.
3.Hageja esitas kostjale nõuded 5000 euro tagastamiseks, millest kostja keeldus, kuna käsitles „расписка“ pooltevahelise võlatunnistusena, millega hageja võttis endale kohustuse kostja ees (tl 7-15). Hageja märgib, et ükski tõlgendamisviis ei võimalda tõlgendada „расписка“ selliselt, et hageja võttis endale kohustuse tasuda kostjale leppetrahvi 5000 eurot. Selline kokkulepe oleks ka tühine. Kohustust, mille eest leppetrahvi nõutakse, ei ole olemas. Lisaks sõna „плачу“ viitab selgelt asjaolule, et tasumine toimub samal hetkel ja kohas, kus „расписка“ vormistamine ning „расписка“ vormistamisega pooled kinnitasid, et tasumine on toimunud. „Pасписка“ ei ole ka sätestatud tasumise tähtaega ega rekvisiite, kuhu tasuda, mis viitab asjaolule, et „расписка“ ei tekitanud hagejale kohustust tasuda kostjale 5000 eurot.
4.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja vastuväited on ebamäärased, kord väidab kostja, et raha pole üle antud ja siis, et hageja lubas raha toimetada kostjani hiljem. Hageja märgib, et „расписка“ ei sisalda kontonumbrit ega tasumise tähtaega. Kostja ei ole enda väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja märgib, et võlatunnistus, kui võlgniku poolt kreeditorile tahteavalduse tegemine, ei eelda kreeditori allkirja võlatunnistusel. 17.06.2011 dokumendil on aga kostja allkiri. Samuti ei sisalda dokument hageja kinnitust, et tehingu mittetoimumisel peab hageja tasuma leppetrahvi 5000 eurot. Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist on võlatunnistusega, siis oleks pidanud võlatunnistus olema kinnitatud notariaalselt, kuna tegemist oli kinnistute vahetustehinguga. Alusetud on kostja viited „расписка“ tõlkele. Ebakorrektne on ka tõlgendada sõna maksan kui tulevikus saabuva sündmusena. Sõna maksan viitab selgelt, et tasumine toimub samal hetkel ja samas kohas. Hageja ei nõustu, et raha ülekannet saab tõendada üksnes ülekannet tõendav dokument. Raha üleandmise tõendamiseks on võimalikud kõik tõendamise viisid ja liigid. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.17.06.2011 koostas hageja võlakirja, mille alusel kohustus hageja ostma hinnaga 255 000 eurot kostjale kuuluva kinnistu aadressil Xxx ning kostja kohustus kinnistut mitte müüma teistele isikutele kahe kuu jooksul. Tehingu tegemiseks kohustus hageja tasuma kostjale 5000
2-11-57922 eurot. Võlakirja allkirjastamisel selgus, et hagejal ei ole 5000 eurot koheselt anda ning lubas 5000 eurot toimetada kostjale hiljem. Vaatamata kostja nõudmistele hageja kostjale 5000 eurot ei kandnud ning leidis, et selleks puudub vajadus, kuna tehing toimub koheselt. Hageja ei ole raha andmist tõendanud. Tehingu tegemiseks oli määratud aeg Tallinna notari Sirje Orman juurde 30.06.2011, millisel päeval hageja keeldus täitmast võetud kohustust, osta kinnistu. Võlakirjas kinnitas hageja, et kinnistu mitteostmisel kohustub hageja tasuma leppetrahvi 5000 eurot. 17.06.2011 võlakiri on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena. Antud juhul on hageja kinnitanud omakäeliselt, et võlgneb kostjale leppetrahvina 5000 eurot, millise hageja võlgneb kostjale, kuna hageja ei ole kostjale 5000 eurot andnud. Kuna kostja nõudis hagejalt raha tasumist, märkis hageja, et võlakirja saab tõlgendada ka selliselt, et raha on tasutud ning, et hageja asub ise kostjalt raha nõudma, mida hageja ka tegi.
7.Kostja märgib, et kohtule esitatud „расписка“ tõlkes on hageja andnud endale kasuliku tõlgenduse. „Pасписка“ on antud kontekstis selgelt tõlgitav kui võlakiri, mitte allkiri. Samuti on nii eesti kui ka vene keeles sõnad maksan ja „плачу“ suunatud tulevikku ja tähendavad, et raha tasutakse peale allkirja andmist, seega ei saa vene keelset teksti tõlgendada, selliselt nagu oleks raha juba üle antud. Kuna hagejal puudub alus 5000 euro nõudmiseks, siis on põhjendamata ka viivisenõue.
8.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et hagejal tuleb 5000 euro üleandmise osas esitada ka tõendid. Asjaolu, et võlakirjas ei ole pangakontonumbrit või tasumise tähtaega, ei puutu asjasse. Võlakiri on koostatud isikute poolt, kellel puudusid selleks vastavad teadmised ning kostja pangakontonumber on hagejale teada, kuna kostja on hagejale esitanud kostja pangaga sõlmitud lepingu ja notariaalse müügilepingu algvariandi. Kostja allkiri võlakirjal on seletatav sellega, et kostja võttis võlakirjal endale kohustuse mitte müüa kinnistut kahe kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendus
9.Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11.Puudub vaidlus, et pooled allkirjastasid 17.06.2011 dokumendi, millega hageja võttis kohustuse maksta kostjale 5000 eurot maja ostuks maksumusega 255 000 eurot. Hageja kohustus ostma maja kahe kuu jooksul dokumendi allkirjastamisest kooskõlas ostumüügilepinguga. Pooled leppisid kokku, et ostust loobumise korral ilma mõjuva põhjuseta raha ei tagastata. Kostja kohustus mitte müüma kinnistust kahe kuu jooksul dokumendi allkirjastamisest teistele isikutele (tl 5-6).
12.Poolte vahel on vaidlus dokumendi sisu, raha üleandmise ja raha tagasimaksmise osas.
13.Esmalt annab kohus hinnangu dokumendi sisule ja selle kehtivusele. Hageja on seisukohal, et 17.06.2011 allkirjastatud dokumendi näol on tegemist kinnistu ostumüügi eellepinguga, mis on selle vormi järgimata jätmise tõttu tühine. Kostja leiab, et 17.06.2011 allkirjastatud dokumendi puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Võlaõigusseadus (VÕS) § 9 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-70-07 punktis 14 märkinud, et ühes lepingudokumendis võivad sisalduda nii broneerimisleping kui ka kinnisasja omandamise
2-11-57922 eelleping. Kinnisasja müügilepingu eellepingu sisuks on müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kuna kinnisasja müügilepingu eelleping on suunatud kinnisasja omandamisele, on see VÕS § 33 lg 2, AÕS § 119 lg 1 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine, kui leping ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis (vt Riigikohtu 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06(RT III 2006, 20, 187)). Kinnisasja broneerimislepingu sisuks on aga müüja kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest. Vastavalt TsÜS § 77 lg-le 1 võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Broneerimislepingule seadus kohustuslikku vorminõuet ette ei näe. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-21-06 punktis 13 märkinud, et Võlaõigusseaduse §-s 30 reguleeritakse iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust ja punktis 15, et mitte igasugune võlatunnistus ei ole konstitutiivne, s.t VÕS § 30 ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Käesoleval juhul on hageja võtnud endale 17.06.2011 allkirjastatud dokumendis kohustuse tasuda kostjale 5000 eurot selle eest, et hageja saaks osta kostjale kuuluva kinnistu 255 000 euroga kahe kuu jooksul dokumendi allkirjastamisest ning kostja on võtnud endale kohustuse mitte müüa teistele isikutele kinnistut kahe kuu jooksul dokumendi allkirjastamisest. Seega on 17.06.2011 allkirjastatud dokumendi sisust tulenevalt tegemist kinnisasja broneerimislepinguga, mitte ostu-müügi eellepinguga või deklaratiivse võlatunnistusega. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) §-le 77 lg 1 võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi ja kuna broneerimislepingule seadus kohustuslikku vorminõuet ette ei näe, siis on 17.06.2011 allkirjastatud broneerimisleping kehtiv.
14.Järgmiseks annab kohus hinnangu, kas broneerimislepingu alusel on hageja andnud 5000 eurot kostjale üle ning, kas kostja on kohustatud 5000 eurot hagejale tagastama. Hageja on seisukohal, et hageja on andnud kostjale 17.06.2011 üle 5000 eurot, mida tõendab OÜ L pangakonto väljavõttega (tl 66), mille juhatuse liige hageja on (tl 67) ning, et kuna tehing jäi ära on kostja kohustatud 5000 eurot hagejale tagastama. Kostja märgib, et ei ole hagejalt 5000 eurot kunagi saanud. VÕS § 1028 lg 1 järgi, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohtu hinnangul ei tõenda OÜ L pangakonto väljavõte (tl 66) asjaolu, et hageja on 17.06.2011 kostjale andnud 5000 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et juriidiline isik on andnud füüsilisele isikule laenu või maksnud muud makset hagejale, mille ta andis üle kostjale. 17.06.2011 broneerimislepingu on sõlminud füüsilised isikud hageja ja kostja, mitte OÜ L ja kostja. Samuti ei ole OÜ L arveldusarvelt välja võetud 5000 eurot. Kohus leiab, et raha üleandmist kostjale ei saa tõendada OÜ L pangakontolt raha väljavõtmisega. Samas kohus hinnates broneerimislepingu sisu ning asjaolu, et pooled on broneerimislepingu allkirjastanud Mustamäe Swedbanki kontori juures, millises osas puudub vaidlus, siis ei ole veenev, et broneerimislepingu allkirjastamisel 17.06.2011 ei andnud hageja kostjale 5000 eurot üle. Usutavad ei ole kostja väited, et hageja lubas 5000 eurot toimetada kostjani hiljem, kuna broneerimislepingus puudub vastavasisuline info ning andmed kostja pangaarve kohta ja maksetähtaeg. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et „плачу“ (tõlkes maksan) on käesoleval juhul suunatud tulevikku, kuna vastasel juhul oleks pooled ka märkinud, et hageja maksab hiljemalt mingiks kuupäevaks. Kohus leiab, et käesoleval juhul tähendab „плачу“ et hageja maksab lepingu allkirjastamisel ehk 17.06.2011. Kostja ei esitanud veenvaid selgitusi miks ta allkirjastas „расписка“, võttes endale kohustuse,
2-11-57922 mille eest ta ei saanud rahalist garantiid vastu ega määranud konkreetset tähtaega selle saamiseks. Seega leiab kohus, et hageja on kostjale andnud üle 5000 eurot 17.06.2011. Poolte poolt allkirjastatud 17.06.2011 lepingus on märgitud, et „ostust loobumise korral ilma mõjuva põhjuseta raha ei tagastata.“ Kohus leiab, et hagejal puudus mõjuv põhjus ostust loobumiseks. Hagejale oli algusest peale teadlik, et kinnistul asukohaga xxx, mida hageja soovis omandada, oli koormatud hüpoteegiga Sampo Panga kasuks, kuna kostjal oli sõlmitud pangaga laenuleping. Hageja oleks pidanud enne 17.06.2011 lepingu sõlmimist ja raha üleandmist pöörduma panga poole, et teha kindlaks, kas hageja saab astuda kostja asemel laenulepingu pooleks samadel tingimustel kui kostja, mitte sõlmima enne pangalt seisukoha saamist broneerimislepingu ja tasuma kostjale broneerimistasu. Hageja ei saanud eeldada, et pank annab talle loa asuda kostja asemele laenulepingus samadel tingimustel või lubada tasuda kostja eest pangalaenu panga üldkontole. Üldteada on asjaolu, et laenulepingu muutmine on panga pädevuses, mitte hageja ega kostja pädevuses. Asjaolu, et hagejal puudus kindlus, et pangalaen tasutakse kostja poolt vastavalt hageja maksetele, ei ole mõjuvaks põhjuseks tehingust loobumiseks, kuna hagejale oli eelnevalt teada kinnistul lasuv hüpoteek, kostjal lasuv laenukohustus ning kostja majanduslik olukord ja seegi, et hageja enda igakuised sissetulekud ei ole piisavad laenu saamiseks pangast. Lisaks loobus hageja alles notari juures tehingust, ilma, et oleks sellest eelnevalt kostjat teavitanud, kes oli broneerinud kaheks kuuks hagejale võimaluse osta kostja kinnistu. Kohus leiab, et hagejal puudus mõjuv põhjus tehingust loobumiseks, mistõttu ei kuulu 5000 eurot kostja poolt hagejale tagastamisele. Kuna 5000 eurot ei kuulu tagasimaksmisele, siis on ka viivisenõue põhjendamata. Kohus on seisukohal, et eeltoodus tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud
15.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.