Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav 10.detsember 2012, Tallinn 2-11-54882 Bigbank AS hagi K. K. vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 07.septembri 2012 otsus Bigbank AS apellatsioonkaebus 46 420,08 eurot Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline esindaja Artur Maljukov Kostja K. K. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Urmas Kukk Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 07.septembri 2012 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad hageja, Bigbank AS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Bigbank AS esitas Harju Maakohtule 07.11.2011 hagi K. K. vastu tagastamata krediidisumma 46 420,08 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 46 420,08 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista alates 08.11.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 0,25% tagastamata krediidisummalt päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja OÜ-ga OKG Ehitus (kustutatud) 08.03.2007 krediidiliini lepingu nr 0700424/251 (laenuleping), mille alusel andis hageja osaühingule laenu 63 911,65 eurot. Kokkulepitud intressimäär oli 19% krediidisummast aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Lepingut muudeti kokkuleppega nr 1 selliselt, et laenulepingust tuleneva krediidisumma tasumise tähtpäeva lükati edasi kuni 08.04.2009.
3.Hageja sõlmis kostjaga 08.03.2007 käenduslepingu tähtajaga 01.05.2010. Kostja vastutuse rahaliseks maksimummääraks oli 127 822,80 eurot. Käenduslepinguga võttis kostja kohustuse vastutada kõigi hageja ja äriühingu vahelisest krediidilepingust nr 0700424/251 ja võimalikest krediidiandja ning krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest lepingus toodud ulatuses. Käenduslepinguga lepiti kokku, et tähtaja möödumisel vastutab käendaja edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuste eest.
4.Lepingu üldtingimuste p 6.2.1 kohaselt on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui maksekohustuse täitmisega on viivitatud kokku vähemalt 30 päeva. Hageja hoiatas 23.10.2008 teatega kostjat lepingu ülesütlemisest. Hageja ütles 16.12.2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ja nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist. Nimetatud teated saatis hageja kostjale käenduslepingus märgitud aadressile tähitud kirjadena. Pärast lepingu ülesütlemist suhtles hageja 02.01.2009 kostjaga telefoni teel ja teavitas kostjat täiendavalt lepingu ülesütlemisest.
5.Harju Maakohus kuulutas 08.04.2009 välja osaühingu pankroti. Pankrotimenetluse käigus realiseeriti kostja vara, pankrotimenetlus lõpetati 08.12.2011 lõpparuande kinnitamisega. Käesoleva nõude suuruse arvutamisel arvestati pankrotimenetluses saaduga.
6.Krediidi väljastamise kokkuleppe ja kokkuleppe nr 1 järgi kohustus osaühing tasuma intressi 19% krediidisummast aastas alates 08.03.2007 kuni 08.04.2009. Seega on intress ajavahemiku 08.03.2007 – 16.12.2008 eest 21 591,63 eurot. Laenulepingu ja kokkuleppe nr 1 sõlmimise eest tuli tasuda lepingu sõlmimise tasu 1917,35 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud on 153,36 eurot. Üldtingimuste p 2.10 kohaselt loetakse esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused, seejärel tasumata intress ning lõpuks krediidisumma.
7.Võlgnevuse katteks sai hageja põhivõlgniku pankrotimenetluses 41 160,17 eurot, millest võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 ja üldtingimuste p 2.10 kohaselt arvestati 153,36 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude, 1917,35 eurot lepingu sõlmimise tasu, 21 591,63 eurot intressi, 6,26 eurot viivise ja 17 491,57 eurot krediidisumma katteks. Seega on tagastamata laenu põhiosa 46 420,08 eurot. Hageja arvestas võlgnevuselt viivist üldtingimuste p 7.1 kohaselt 0,25 % võlgnetavalt summalt päevas. Seisuga 11.04.2012 on arvestatud viivis 171 270 eurot, kuid hageja nõuab kostjalt viivist osaliselt, summas 46 420,08 eurot ning viivist 0,25 % põhinõudelt päevas kuni
põhinõude täitmiseni. Viivise arvestus jätkub käendaja suhtes ka pärast põhivõlgniku pankroti väljakuulutamist. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu. Käenduslepingu kohaselt kehtib leping kuni 01.05.2010. Hageja oleks pidanud nõude esitama enne käenduslepingu kehtivuse lõppemist. Kuna laenu tagastamise tähtaeg oli laenulepingu kohaselt 08.04.2008, siis aegus nõue kostja suhtes 08.04.2011.
9.Kostja on füüsiline isik ja seega on tegemist tarbijakäendusega. Käenduslepingus kohaldati kostja suhtes tüüptingimusi. Hageja rikkus kostja suhtes teavitamiskohustust. Kostja ei saanud hageja poolt saadetud kirju ega lepingu ülesütlemise teadet kätte. Hageja ei teavitanud kostjat põhivõlgniku pankrotimenetlusest.
10.Laenulepingut muudeti kostja nõusolekuta ja kostja ei teadnud sellest enne hagi esitamist midagi. Kostja ei oleks sellega nõustunud. Arvestades TsÜS §-s 86 sätestatut, on kokkulepe nr 1 ja käendusleping kostja suhtes tühised. Hageja ei edastanud kokkulepet nr 1 kostjale, mistõttu on sellest tulenevad kohustused kostja suhtes tühised. Arvestades võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg-s 4 sätestatut, ei laienda pärast käenduslepingu sõlmimist sõlmitud tehing käendaja kohustust.
11.Kostja sõlmis käenduslepingu, et oma häid tuttavaid aidata. Käendusleping sõlmiti notari juures kiirustades ja seda läbi lugemata. Kostja tehingust kasu ei saanud. Käenduslepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal regulaarseid sissetulekuid ja ta ei kuulunud äriühingu omanike ringi ega juhatusse. Hageja pidi teadma, et sõlmitava käenduslepingu tingimused on kostja jaoks äärmiselt ebasoodsad ja lepingupoolte kohustused on kostja kahjuks tasakaalust väljas. Hageja ei küsinud kostjalt andmeid tema varalise seisu kohta, tema kogemusi ja teadmisi käenduslepingute ning rahastamistehingute kohta, samuti kostja suutlikkuse kohta sellist rahalist kohustust kanda. Hageja rikkus head pangandustava, mis näitab, et hageja käitus heade kommete vastaselt. Hageja käitus pahatahtlikult, kuna ei teavitanud kostjat osaühingu lepingu rikkumisest, ei edastanud kostjale krediidilepingu üldtingimusi, ei tõendanud osaühingu poolt intresside tasumist ega teavitanud kostjat kokkuleppe nr 1 olemasolust.
12.Kostja vaidles vastu viivisekokkuleppe olemasolule vastu ja taotles alternatiivselt viivise vähendamist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
13.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
14.Hageja esitas kostja vastu nõude 08.03.2007 käenduslepingu alusel (VÕS § 142 lg 1). Käesolevas asjas on dokumentaalsete tõenditega tõendatud järgmised asjaolud: 08.03.2007 sõlmisid hageja ja OÜ OKG Ehitus laenulepingu krediidilimiidiga 1 000 000 krooni, intressimääraga 19% aastas, lepingu lõpptähtpäevaga 08.04.2008; laenulepingu tagatiseks on kostja käendus ja kinnistule asukohaga X X X, X seatud hüpoteek; hageja ja kostja sõlmisid 08.03.2007 käenduslepingu; hageja ja OÜ OKG Ehitus sõlmisid 08.03.2007 krediidi väljastamise kokkuleppe, mille kohaselt on krediidisaaja kasutusse antav summa 1 000 000 krooni ja see kantakse üle A. S. arveldusarvele; väljamakse A. S. arvelduskontole tehti 15.03.2007; hageja ja OÜ OKG Ehitus sõlmisid 18.04.2008 kokkuleppe nr 1, millega pikendati krediidilimiidi tagastamise lõpptähtaega kuni 08.04.2009; Harju Maakohus kuulutas 08.04.2009
määrusega välja OÜ OKG pankroti ja pankrotimenetlus lõpetati lõpparuande kinnitamisega.
15.Käesoleval juhul on tegemist tarbijakäenduslepinguga, kuna hageja ei tõendanud vastupidist. Kostja ei olnud käenduslepingu sõlmimise ajal äriühingu osanikuks ega juhatuse liikmeks. Käenduslepinguga lepiti kokku käendatavad kohustused, milleks on vastutus krediidiandja ees kõigi krediidiandja ja OÜ OKG Ehitus vahelisest krediidilepingust nr 0700424/251 ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmine lepingus toodud ulatuses.
16.Käenduslepinguga võib kokku leppida, et käendus laieneb ka tulevastele nõuetele, mis tekivad krediidiandja ja krediidisaaja vaheliste kokkulepete tagajärjel, millega muudetakse algselt käendatud nõuet. VÕS § 142 lg 2 kohaselt võib käendusega tagada ka tingimuslikku nõuet. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Kokkuleppe nr 1 näol on tegemist laenulepingu lisaga, millega pikendatakse krediidisumma tagasimaksmise tähtaega.
17.Kuna tegemist on tarbijakäenduslepinguga, siis peab kohus omal algatusel kontrollima tüüptingimuste tühisust. Siinkohal arvestas kohus VÕS § 42 lg-tes 1 ja 2 ning lg 3 p-s 22 sätestatut. Kostja tugines menetlusdokumentides tüüptingimuste tühisusele. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli võimalik tingimuste üle läbi rääkida ja nende sisu mõjutada.
18.Käenduslepingus sätestatud kostja kohustus tagada laenulepingu lisadest ning tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevaid nõudeid on tühine tüüptingimus. Seega on käendusleping selles osas osaliselt tühine.
19.Hageja ei tõendanud, et krediidisumma tagastamise tähtaja pikendamine oli kostjale ettenähtav. Käesolevas asjas tuleb arvestada käendatava kohustuse suurust (1 000 000 krooni) ja vastutuse maksimumsummat (2 000 000 krooni). Kostja märkis, et ta ei oleks olnud krediidisumma tasumise tähtaja muutmisega nõus. Nimetatud laen võeti Lõuendi tn 2 kinnistu ostmiseks ja laenu tagatiseks seati kinnistule hüpoteek. Tõendamata on kostja majanduslik seos krediidiliini lepingu ja põhivõlgnikuga, mistõttu saab lugeda kostja väite põhjendatuks, et ta ei saanud krediidiliini lepingust majanduslikku kasu. Isegi juhul, kui tegemist oli kostja tööandja võimalike äripartneritega, saab kostja isikliku majandusliku kasu saamise võimalust hinnata vähetõenäoliseks.
20.Käenduslepingu sõlmimisel esitas kostja hagejale isikuandmed. Ei nähtu, et hageja oleks käenduslepingu sõlmimise ajal kontrollinud kostja majanduslikku seisu või nõudnud sellekohaste andmete esitamist. Eeltoodud põhjustel ei saa lugeda sellist käenduslepingut kostja suhtes majanduslikult mõistlikuks. Asjaolu, et kokkuleppega nr 1 ei muudetud käendatava kohustuse suurust, ei tähenda, et sellega ei laiendatud kostja kohustusi hageja ees. Kostja tõi välja, et kohustuse täitmise tähtaeg oli tema jaoks oluline ja selle pikendamine halvendas tema olukorda. Kostja väidete kohaselt sai ta kokkuleppest nr 1 teada alles hagimaterjalidest ja hageja ei tõendanud vastupidist.
21.Samuti saab eeltoodud põhjustel lugeda käenduslepingu TsÜS §-st 85 tulenevalt osaliselt tühiseks TsÜS § 86 alusel. Kostja käendas äriühingu laenu ja tegemist ei olnud tema enda kontrolli all oleva äriühinguga. Kostja avaldas, et käendas laenu, teades, et selle tagasimaksmise tähtaeg on ühe aasta pärast ning see tähtaeg oli tema jaoks oluline.
22.Kuna käesoleval juhul sõlmis hageja põhivõlgnikuga kokkuleppe nr 1 krediidisumma tagastamise tähtaja pikendamiseks, siis ei saa olla hageja nõue põhivõlgniku vastu
aegunud. Käendaja esitas käenduslepingust tuleneva vastuväite, et nõue käendaja vastu on aegunud.
23.Kohus tuvastas eelnevalt, et käendusleping tagab üksnes 08.03.2007 lepingust tulenevat kohustust ja sellest tulenevaid kõrvalnõudeid. Seega tuleb tuvastada, millal sellest lepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks, sest VÕS § 145 lg 4 kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust.
24.Kostja leidis ekslikult, et kuna tegemist oli tähtajalise käenduslepinguga, mille tähtaeg oli 01.05.2010, siis pärast seda esitatud nõuete eest ta ei vastuta. Pooled leppisid käenduslepinguga kokku, et käenduslepingu tähtaja möödumisel vastutab käendaja edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuse eest. Tegemist ei ole ebamõistliku tingimusega, kuna selline eeldus on sätestatud ka seaduses (VÕS § 153 lg 3). Kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt tekkis kohustus enne 01.05.2010, siis ei ole käendaja vastutus välistatud.
25.Käendaja vastutus on oma tekkimiselt, kestuse poolest, sisult ning sissenõutavuse ja vastuväidete poolest sõltuv käendusega tagatud põhikohustusest. Põhikohustuse aluseks on krediidileping. Aegumise seisukohalt on oluline TsÜS § 146 lg-s 1 ja § 147 lg-s 1 sätestatu. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu tagastamata krediidisumma ja viivise nõude. Puudub vaidlus, et vastavalt 08.03.2007 lepingule tuli krediidisumma tagastada 08.04.2008. Seega muutus nõue sissenõutavaks 09.04.2008, millest algas kolme aastane nõude aegumistähtaeg. Kokkulepe nr 1 ei peatanud käendaja vastu esitatud nõude aegumist. Aegumise peatumise alused on sätestatud TsÜS § 160 lg-tes 1 ja 2 ning käesoleval juhul ei esine ühtegi nendest alustest. Eeltoodust tulenevalt muutus käendaja vastu esitatud nõue sissenõutavaks 09.04.2008 ja aegus 08.04.2011 kell 24:00. Hagi esitati kohtule 07.11.2011 ja seega on hagiavalduses kostja vastu esitatud nõue aegunud. Arvestades TsÜS §-s 144 sätestatut, on aegunud ka kostja vastu esitatud viivisenõue.
26.Kuna kostja vastu esitatud nõue on aegunud, siis puudub vajadus anda hinnang teistele kostja poolt esitatud väidetele, mis välistaks kostja hinnangul tema vastutuse hageja ees. Kohus jättis nende asjaolude suhtes esitatud väited ja tõendid hindamata.
27.Hageja märkis, et kostja käitus hageja suhtes vastuolus VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõtte rikkumise alusel võib olla tõkestatud erinevate õiguste kasutamine kostja poolt. Asjaolu, et kostja kohustust vabatahtlikult ei täitnud, ei tähenda iseenesest pahauskset käitumist. Esitatud hagi ja sellele esitatud vastuväited näitavad, et pooltel on õiguslik vaidlus nõude olemasolu ja maksmapaneku osas. Kohtu ette toodud asjaoludel ei käitunud kostja hageja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt ja seega ei saa välistada tema õigust tugineda nõude aegumisele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
28.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt tasumata krediidisumma 46 420,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 46 420,08 eurot hageja kasuks välja mõistmata ja teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega mõista kostjalt nimetatud summad hageja kasuks välja ja jätta menetluskulud kostja kanda.
29.Kohus kontrollis ebaõigesti omal algatusel tüüptingimuste kehtivust. Tüüptingimuste üle vaidluse puudumisel ei saa kohus omal algatusel seda teha. Kohus, leides, et käenduslepingus sätestatud kostja kohustus tagada laenulepingu lisadest ning tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevaid nõudeid, on tühine tüüptingimus, rikkus TsMS §-des 436 ja 439 sätestatut.
30.Kui maakohus sai käenduslepingu tüüptingimuste kehtivust hinnata, siis on tegemist kehtiva tüüptingimusega alljärgnevatel põhjendustel. Kohus leidis ekslikult, et tüüptingimus on VÕS § 42 lg 3 p 22 alusel tühine. Kohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et tegu on ebamõistlikult suure tagatisega. Võlausaldaja oleks võlgniku kohustuste rikkumisel õigustatud esitama võlgniku vastu nõude tagastamata põhivõla ja võimalike kõrvalnõuete osas kokku vähemalt 127 823,29 euro suuruses, mis oligi käenduslepingus märgitud vastutuse rahaline maksimumsumma. Laenulepingu järgi, millest tulenevate kohustuste täitmise eest kostja vastutab, pidi krediidisaaja tasuma intressi 19% aastas ja nimetatud kohustus on samuti käendusega tagatud. Käenduslepinguga seonduva olemuslikult suure vastutusriski tõttu ei ole ka äärmiselt ulatusliku vastutuse ülevõtmine käendaja poolt iseenesest heade kommete vastane. Tagatisfunktsiooni tõttu ei saa käenduslepingut ka suure summa käendamise korral pidada heade kommetega vastuolus olevaks. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades asjaoluga, et tagatise väärtus ei ületa tagatava nõude ja võimalike kõrvalnõuete võimaliku maksimaalsummat, on tüüptingimus kehtiv ja VÕS § 42 lg 3 p-s 22 sätestatu ei kehti. Kuna käenduslepingus märgiti konkreetne leping ja lepingu liik, millest tulenevate kohustuste eest käendaja vastutab, siis ei ole tegemist nn globaalse käenduslepinguga.
31.Käendusleping on kehtiv ja TsÜS §-des 85 ja 86 sätestatu ei kohaldu. Käendaja oli teadlik, et käenduslepingu tähtajaks oli 01.05.2010. Samuti võttis käendaja käenduslepinguga vastutuse laenulepingu lisadest ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevate kohustuste eest. Arvestades ülaltoodut ja VÕS § 401 lg-s 2 sätestatut, pidi krediidisumma tagastamise tähtaja võimalik pikendamine ja uute lepingute sõlmimine olema käendajale ettenähtav. Selliste asjaolude eest võttis käendaja vastutuse käenduslepingu ja VÕS § 142 alusel.
32.Kohtu poolt käenduslepingu kehtivuse sidumine käendaja poolt saadava kasuga on alusetu ja vastuolus mõistlikkuse põhimõttega. Samuti ei mõjuta käenduslepingu kehtivust kostja majanduslikust seisundist teadlik/mitteteadlik olemine. Kohus leidis ekslikult, et hagejal oli kohustus kostja majanduslikku seisu kontrollida. Käenduslepingu sõlmimise ajal puudus krediidiandjal eraõiguslikes suhetes kohustus tarbija majandusliku seisundit kontrollida. Sõltumata asjaolust, kas hageja kontrollis käenduslepingu sõlmimise ajal kostja majanduslikku seisundit või mitte, on käendusleping kehtiv ja sellest tulenevad kohustused kostjale siduvad. Hageja kontrollis enne käenduslepingu sõlmimist kostja maksevõimet ja käenduslepingu sõlmimise ajal oli kostjal rahalisi vahendeid käenduslepingust tulenevate kohustuse täitmiseks. Vastupidist kostja ei tõendanud.
33.Kohus leidis ekslikult, et kokkulepe nr 1 ei ole kostjale siduv, kuna sellega laiendati kostja kohustusi hageja ees ning VÕS § 145 lg 4 kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Siinkohal tuleb arvestada VÕS § 142 lg-tes 1 ja 2 ning 145 lg-s 2 sätestatut. Käenduslepinguga nõustus kostja tagama VÕS § 142 lg-s 1 sätestatud tulevikus tekkivat kohustust, sest pooled leppisid kokku, et käendus laieneb ka tulevastele nõuetele, mis tekivad krediidiandja ja krediidisaaja vaheliste kokkulepete tagajärjel. VÕS § 142 lg 2 puhul on tegemist VÕS § 145 lg 4 erinormiga. Kokkulepe nr 1 on VÕS § 142 lg 2 ja käenduslepingu alusel kostja jaoks siduv ja ta vastutab sellest tulenevate kohustuste eest täies ulatuses. On arusaamatu, kuidas kohus leidis, et käendusleping tagab üksnes laenulepingust tulenevat kohustust ja sellest tulenevaid kõrvalnõudeid. Kokkulepe nr 1 sisaldab laenulepingust tulenevaid kohustusi ehk kokkuleppega nr 1 muudeti laenulepingust tulenevate kohustuste tagastamise tähtaega. Seega, kuna käendusleping tagab laenulepingust tulenevat kohustust, siis on kokkulepe nr 1 kostja jaoks
käenduslepingu alusel siduv ja ta vastutab sellest tulenevate kohustuste eest täies ulatuses.
34.Kohus leidis ekslikult, et hageja nõude aegumistähtaeg kostja vastu algas 09.04.2008 ja et kokkulepe nr 1 ei mõjuta hageja nõude aegumistähtaja kulgemist. Kuna põhivõlgnik (ega käendaja) laenulepingut ja kokkuleppest nr 1 tulenevaid nõudeid ei täitnud, ütles hageja laenulepingu 16.12.2008 üles. Pooled leppisid kokkuleppega nr 1 kokku krediidisumma tasumise uues tähtajas, millega katkes varasem nõude aegumistähtaeg ja tagastamata krediidisumma osas hakkas kulgema uus aegumistähtaeg. Hageja poolt nõutav tagastamata krediidisumma muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisest ehk alates 16.12.2008 ja selle aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 17.12.2008. Lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg lõppes seega 16.12.2011. Ülaltoodust tulenevalt ja arvestades TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatut, aegunuks käendaja vastu lepingust tulenev nõue 16.12.2011. Kuna hageja esitas kostja vastu hagi 07.11.2011, siis ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud.
35.Nõude aegumise tähtaeg peatus kokkuleppe nr 1 sõlmimisega. Kokkuleppega nr 1 lükati laenulepingust tuleneva krediidisumma tasumise tähtpäeva edasi kuni 08.04.2009. Arvestades VÕS § 145 lg-s 1 sätestatut, on käendaja puhul tegemist solidaarvõlgnikuga ja tema suhtes kehtib muu hulgas VÕS § 68 lg-s 2 sätestatu. Täitmise tähtpäeva edasilükkamisest tulenevalt saab võlgnik võimaluse täita oma kohustusi uuel tähtpäeval ning selle ajani ei ole võlausaldajal õigus vastava kohustuse täitmist nõuda. Lähtuvalt VÕS § 68 lg-st 2 ja § 145 lg-st 1 kehtib see ka kostja suhtes. Peale kokkuleppe nr 1 sõlmimist ei saanud hageja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist ei põhivõlgnikult ega käendajalt kohustuste täitmise tähtaja edasilükkamise tõttu ajutiselt nõuda. Seda asjaolu toetab ka VÕS § 149 lg 1. Peale kokkuleppe nr 1 sõlmimist oli põhivõlgnikul kohustus laenulepingust tulenev krediidisumma tasuda hiljemalt 08.04.2009. Seega ei saanud hageja ka käendajalt nimetatud kohustuste täitmist nõuda kuni 08.04.2009 või kuni kokkuleppe nr 1 rikkumiseni. Arvestades TsÜS §-s 162 sätestatut, peatub nõude aegumistähtaeg muu hulgas ajaks, kui võlausaldaja ei saa võlgnikelt sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmist nõuda. VÕS § 68 lg 2 alusel kehtib TsÜS § 162 ka kostja suhtes. Ülaltoodust tulenevalt peatus laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg käendaja suhtes TsÜS § 162 ja VÕS § 68 lg 2 alusel. Kuna kokkuleppe nr 1 sõlmimisega on nõude aegumistähtaeg käendaja suhtes vähemalt peatunud, siis on laenulepingust ja kokkuleppest nr 1 tuleneva nõude aegumistähtaeg 06.12.2011. Seega ei ole hageja hagi kostja vastu aegunud.
36.Kuna hagi ei ole aegunud, tuleb kostjalt hageja kasuks 05.10.2012 seisuga välja mõista tagastamata krediidisumma 46 420,08 eurot. Viivise väljamõistmisel tuleb arvestada VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 401 sätestatut. Pooled leppisid kokku, et viivist tuleb tasuda 0,25% võlgnetavalt summalt päevas. 05.10.2012 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 192 708,38 eurot, mida hageja nõuab üksnes osaliselt, so summas 46 420,08 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
37.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
38.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata põhivõla 46 420,08 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 46 420,08 euro saamiseks ning jaotas menetluskulud.
39.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2ɪ).
40.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei võinud kontrollida omal algatusel tüüptingimuste kehtivust. Tüüptingimuste kontrolli peab kohus teostama ka siis, kui pooled ise ei ole seda vajalikuks pidanud.
41.Samas leiab ringkonnakohus, et mitmed maakohtu otsuse põhjendused ei seostu kohtu järeldusega käenduslepingu osalise tühisuse ja hagi aegumise kohta ning otsus on eeltoodust tulenevalt vastuoluline. Nii on maakohus viidanud otsuse põhjendava osa p-s 9 VÕS § 42 lg 3 p-le 22. Kuigi otsuse põhjendused ei ole selle sätte kohaldamise osas selged ja on vastuolus kohtu muude järeldustega, võib otsusest siiski aru saada selliselt, et kohtu arvates on 2 000 000 krooni suurune käendus ebamõistlikult suur. Samas ei nähtu otsusest, et kohus oleks tuvastanud tüüptingimuse tühisuse käenduslepingus märgitud käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma osas. Kohus ei ole hagi rahuldamata jätmist tagatise suurusega seostanud.
42.Ringkonnakohus märgib käenduse suuruse osas järgmist. Tarbijast käendaja vastutuse summaarse ülempiiri väljatoomine käenduslepingus piirab käendaja vastutust ja täidab samas hoiatusfunktsiooni, st peab tegema käendaja jaoks selgeks, et tema vastu esitatava nõude tegelik suurus võib (eelkõige intressi, viivise ja võimalike leppetrahvide tõttu) ületada oluliselt käendatava põhikohustuse algset suurust. Kuna kostja käendas nii 08.03.2007 krediidiliini lepingust tulenevat põhinõuet kui ka kõrvalnõudeid, ei ole kokkulepitud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ringkonnakohtu arvates ebamõistlikult suur.
43.Maakohus tuvastas, et hageja ei kontrollinud enne käenduslepingu sõlmimist kostja majanduslikku seisu ega nõudnud sellekohaste andmete esitamist. Samas ei leidnud kohus, et käendusleping on selle tõttu täies ulatuses tühine, mistõttu ei oma see käesoleva vaidluse lahendamisel ringkonnakohtu arvates tähtsust. Samuti ei oma tähtsust, kas käendusleping oli kostja jaoks majanduslikult mõistlik ega asjaolu, et kostja käendas tema kontrolli all mitteoleva äriühingu laenu. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus ka apellatsioonkaebuse sellekohastele väidetele hinnangu andmata.
44.Muus osas nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et käendusleping on TsÜS §-de 85 ja 86 järgi tühine vastuolu tõttu heade kommetega osas, milles lepiti kokku, et käendaja võtab endale krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja OÜ OKG Ehitus vahelisest krediidilepingust nr 0700424/25l ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest käenduslepingus toodud ulatuses.
45.VÕS § 142 lg 2 järgi võib käendusega tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Piisav määratletus tähendab tulevaste nõuete puhul eelkõige seda, et tulevase kohustuse tekkimise hetkeseisuga peab olema selge, et sellise kohustuse käendamine oli hõlmatud käendaja käendustahtega lepingu sõlmimise hetkel. Antud juhul maakohus sellist tahet ei tuvastanud. Maakohus põhjendas otsuses, mille alusel ta kostja käendustahte tuvastas. Muu hulgas tugines maakohus kostja väidetele, et kostja käendas laenu teadmisega, et tagasimaksmise tähtaeg on ühe aasta pärast ja pärast seda tema kohustused ei suurene, mistõttu oli kohustuse täitmise tähtaeg tema jaoks oluline. Hageja ei tõendanud, et kostja tahe käenduslepingu sõlmimisel oleks olnud teistsugune.
46.Maakohus leidis õigesti, et 18.04.2008 kokkuleppega nr 1 suurenesid kostja kui käendaja kohustused hageja ees. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks käenduslepingu sõlmimise ajal arvestanud või pidanud arvestama krediidisumma tagastamise tähtaja pikendamise ja sellega seoses käenduskohustuse suurenemisega. Käenduslepingu vastav punkt tulevaste kohustuste käendamise kohta on sedavõrd üldsõnaline, et kostja vastavat käendustahet sellest järeldada ei saa.
47.Asjas esile toodud asjaolude kohaselt kostjat kokkuleppe nr 1 sõlmimisest ei informeeritud ja ta ei saanud selle tingimuste osas oma seisukohta avaldada. Eelnimetatud kokkuleppe olemasolust sai ta teada alles 23.01.2012, kui talle edastati hagiavaldus koos sellele lisatud tõenditega. Ringkonnakohus leiab, et täiendavate kohustuste panemine käendajale, teda sellest teavitamata, on käendaja suhtes ebaõiglane, VÕS § 6 tähenduses hea usu põhimõtet rikkuv ega tooks endaga sama paragrahvi lg 2 mõtte järgi kaasa õiguslikke tagajärgi ka siis, kui vaidlusalune käendusleping oleks täies ulatuses kehtiv.
48.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et käendusleping tagab üksnes 08.03.2007 krediidiliini lepingust tulenevaid kohustusi. Kokkulepe nr 1, mis sõlmiti hageja ja OÜ OKG Ehitus vahel 18.04.2008, kostja suhtes ei kehti. Seega ei kehti kostja suhtes ka krediidilimiidi tagastamise lõpptähtaja pikendamine ja nõude aegumine ei peatunud kokkuleppe nr 1 sõlmimisega, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab. Maakohus leidis õigesti, et 08.03.2007 lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 09.04.2008 ja maakohtule 07.11.2011 esitatud nõue on aegunud. Seda ei muuda ka asjaolu, et käenduslepingu tähtajaks oli 01.05.2010. Aegumist arvestatakse käendatava kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast, mitte käenduslepingu kehtivuse ajast.
49.Maakohtu menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
50.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm
Imbi Sidok-Toomsalu
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.