Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks- 10. detsember 2012 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-757
Tsiviilasi
Salva Kindlustuse AS hagi V.H.e vastu kahju hüvitamise nõudes summas 350 eurot
Tsiviilasja hind
350 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Salva Kindlustuse AS, registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16, Tallinn, lepinguline esindaja Kristiina esindajad Rea Kostja V.H., isikukood, elukoht, lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve Kohtuistungi toimumise aeg
27.11.2012
Rahuldada Salva Kindlustuse AS-i hagi V.H.e vastu. Välja mõista V.H.elt (H, isikukood) tekkinud kahju summas 350 (kolmsada viiskümmend) eurot Salva Kindlustuse AS-i (registrikood 10284984) kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud V.H.e kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid
Tsiviilasi nr 2-12-757
06.01.2012 esitatud hagiavalduse (tl 1-2) ja teiste menetlusdokumentide (tl 49-50, 61-62) ja kohtuistungil selgitatud kohaselt registreeris hageja Salva Kindlustuse AS kindlustusjuhtumi, mis toimus 10.07.2011 xxxxxxx vallas, xxxxxxxxx tn xx korteris nr xx. Nimelt sai kostjale V.H.ele kuuluvas sama elamu korterist nr x alguse veekahju, mille tagajärjel sai kahjustada hageja poolt kindlustatud S.M.-le kuuluv korter nr xx (kindlustusjuhtumi dokumendid tl 4-12), mis asub kostja korteri all. S.M. sõlmis 07.07.2010 hagejaga kodukindlustuse lepingu (poliisi nr 38110C1035748), mille kohaselt kindlustusobjektiks on siseviimistlus aadressil Xxxxxxxxx tn xx-xx, xxxxxxx ja kindlustusperiood on 23.08.2010 - 22.08.2011 (tl 13-15). Vastavalt kindlustuslepingule on hageja tekkinud veekahju hüvitanud, tasudes 350 eurot S.M.i arvelduskontole (tl 16-17). Omavastustus summas 63.91 eurot jäi vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja kanda. Hageja on saatnud kostjale võlgnevuse tasumiseks tagasinõudekirja, kuid võlgnik ei ole võlgnevust likvideerinud. Võlgnikul on jätkuvad vastuväited kõnealusele nõudele (poolte kirjavahetus enne kohtusse pöördumist tl 19-25). Hageja on seisukohal, et kostja ei taganud oma vara korrasolekut ning sellega tekitati kahju S.M.i varale. Kuna kostja poolt tekitatud kahju on hageja S.M.ile hüvitanud, palub hageja kostjalt välja mõista kindlustushüvitis summas 350 eurot. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja ei vaidle vastu, et Salva Kindlustuse AS-is on registreeritud kõnealune kindlustusjuhtum. Samas aga ei nõustu kostja hageja väitega, et kahjujuhtum sai alguse kostjale kuuluvast korterist nr x. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole püüdnudki süüvida tegelikesse kahju põhjustesse. Kostja on seisukohal, et tema kahju ei põhjustanud ja ei saanud ka midagi teha, et kahju ära hoida. Nii on Xxxxxxxxx tn xx majal oma pumbajaam, mis kostjast mittesõltuvatel põhjustel korralikult ei tööta. Pumbajaama töö häirituse tõttu võib majas mingitel aegadel vett mitte olla (korteriühistu tõend tl 41). Tavaliselt on sellisel juhul pöördutud AS Pärnu Vesi poole. Pärast süsteemi parandamist või korrastamist (kostja ei saa täpselt teada, mida tegelikkuses tehakse, et vee andmine taastuks) vastava info saamisel lubatakse korteriühistul Xxxxxxxxx pumbajaam jällegi tööle panna, et vee andmine taastuks. Igale sellisele lülitusele järgneb kogu maja läbiv veetorude värin ja järsk veesurve tõus. Kostja ei oma juurdepääsu pumbajaamale ja ei oma ka mingit infot selle kohta, millal keegi korteriühistu poolt volitatud isik selliseid sisselülitus tegemas käib. Kostja taotlusel on kohus nõudnud AS-ilt Pärnu Vesi tõendi kõnealusel perioodi asetleidnud rikete/remontide kohta (tl 76). Salva Kindlustus on võtnud korteriühistult kolmerealise seletuskirja, mis ei kajasta Xxxxxxxxx xx elamu olukorda (probleemi veesüsteemiga ega muid asjaolusid). Kostja poolt esitatud probleemid on suurepäraselt teada ka S.M.ile. Kostjale ei ole teada, kas hageja sõlmis S.M.aga kindlustuslepingu arvestusega, et esineb teatav veekahju risk või ei huvitanud see kindlustusandjat. Kostja on omalt poolt kõik teinud, et tema korteri piiridesse jäävas ulatuses on veesüsteem korras. Korteris on lähiajal (1,5 aasta piires) toimunud põhjalikud remondid (kostja esitanud fotod – tl 42-44). Kostja oli ka ise huvitatud, et veesüsteem toimiks ja poleks probleeme, seega tema ei ole kahju tekkimises süüdi. Kostja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05. Samas ei ole kostjale teada, mida reaalselt on teinud korteriühistu, et veesurve probleeme likvideerida. Kostja jaoks oli veeavarii samasugune üllatus nagu ka S. M.-le. Seega leiab kostja, et tema ei ole süüdi veekahju tekkimises S. M.. Lisaks märgib kostja, et tema arvates ei ole S. Xxxxxxxxx ka tegelikkuses mingit märkimisväärset kahju saanud. Sellest annavad tunnistust hagile lisatud fotod ja S. Xxxxxxxxxi
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-12-757 enda käitumine. Nimelt ei teatanud S. Xxxxxxxxx kostjale kordagi kahju tekkimisest, ei võimaldanud kostjal väidetavat kahju üle vaadata ja selle suuruses veenduda, kuigi kohtus kostjaga elamu trepikojas. Fotod aga näitavad selgelt, et tegemist on lahtivõetud laeplaatidega, millistel reaalset kahjustust sisuliselt olla ei saa. Kostja järeldab sellest, et kahjujuhtum on hageja poolt lahendatud kergekäeliselt ja kergekäeliselt on sõlmitud ka kindlustusleping, kus reaalseid asjaolusid ja riske arvesse ei ole võetud. Ühtegi dokumenti peale oletusliku hinnapakkumise ei ole samuti kostjale kahju suuruse kohta esitatud. Hageja märgib, et kostja ei ole pumbajaama rikke esinemist kõnealusel kuupäeval tõendanud, seega on nimetatud väide paljasõnaline ning tõendamata. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega KÜ Xxxxxxxxx 6 seletuskirja, milles korteriühistu 3 liiget kinnitavad, et kõnealune veekahju sai alguse siiski kostjale kuuluva soojaveetoru lõhkemisest. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid nimetatud tõendi ümber. Salva Kahjukäsitluse OÜ käsitleja A.N. on fikseerinud kannatanul S. Xxxxxxxxx tekkinud kahju vaatlusaktis ning fotodel. Vaatlusaktil on kahjukäsitleja märkinud järgmist: „ülemises korteris toimunud soojavee lekke tagajärjel on kahjustatud puitkilpidega kaetud lagi 12,6 m2 ulatuses, ka on kahjustatud laudistega sein 2,4+3,6m2, kokku 6 m2 ulatuses. Kannatanu on esitanud kõnealuste kahjustuste likvideerimiseks tehtavate tööde ning materjalikulu kalkulatsiooni Rewalstrand OÜ-lt. Hageja selgitab, et kokkupuutel veega puitmaterjal tõmbab end lainesse ning põhjusel, et nii lagi kui seinad said veeläbijooksust märjaks, vajasid need väljavahetamist. Puitvoodrilauaga kaetud sein vajas lahtivõtmist ning sellega kaetud sein kuivatamist. Kostja poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaksid vastupidist. Hageja on tõendanud (korteriühistu tõend), et veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist. Vastutusest vabanemiseks peab korteriomanik tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Korterist tulenevate võimalike ohtude eest vastutab kolmandate isikute ees korteriomanik ning temal lasub kohustus tagada ka korteri (sh veesüsteemi) korrasolek. Korteriomaniku süü ei ole sellisel juhul oluline, mida kinnitab ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06. Korteriomaniku mõjupiirkonnas on tema korteriomandis olevate veetorude ja muude seadmete korrasoleku kontrollimine. Võimalike veekahjude vältimiseks saab korteriomanik sulgeda peakraani. Veekahjude toimumise ohtu tuleb kortermajas elades pidevalt silmas pidada. Hageja on seisukohal, et teiste korteriomanike vara kahjustamine ei ole vabandatav sellega, et kostjal oli korterisse paigaldatud kaasaegne sanitaartehnika ning et varasemalt oli teostatud põhjalikud torutööd. 27.11.2012 toimunud kohtuistungil kuulas kohus hageja taotlusel üle tunnistaja A. N., kes menetles kõnealust kindlustusjuhtumit, käis kohapeal ja koostas vaatlusakti. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-12-757 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 järgi kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Antud asjas puudub vaidlus selles, et S.Xxxxxxxxxi korteris 10.07.2011 vaidlusalune kindlustusjuhtum aset leidis ning et hageja on selle eest 350 eurot S. Xxxxxxxxxile hüvitanud. Hageja nõue tugineb korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lõike 1 punktile 1. Selle kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtu arvates on ilmselge, et läbi lae alla valguva veega teise korteri kahjustamine on selliseks mõjuks, mis ületab tavakasutuse. Hageja on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, mille punktis 15 on muuhulgas öeldud: „Vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata.“ Seega ei oma asjas tähtsust kostja poolt väidetavalt tema korteris väljavahetatud torustik ja uus sanitaartehnika. Vabandatav saaks kostja rikkumine olla juhul või osas, milles see lähtuks vääramatust jõust, mille definitsioon on eelmärgitud KOS § 11 lõikes 3 ja VÕS § 103 lõikes 2 sisuliselt sama. Seda on kostja ka väitnud, selgitades veekahju tekkimist häiretega Xxxxxxxxx pumbajaama töös. Paraku on see väide jäänud paljasõnaliseks, sest AS Pärnu Vesi esitatud teatise kohaselt ei registreeritud kõnealusel päeval häireid Xxxxxxxxx tänava kinnistuid varustava puurkaevu töös ning juulis 2011 ei teostatud Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx põik tänavate veetorustike remonte. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kuigi kostja viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05 on mõnes aspektis ka käesoleval juhul asjakohane, oli selles kaasuses just tegemist olukorraga, kus vääramatu jõu esinemine oli tõenäoline. Nimetatud tsiviilasjas puudus vaidlus selles, et (vee)kahju tekkis keskküttesüsteemi plaanilise surveproovi läbiviimise tulemusena ning asjas tõusetus ka küsimus, kas (vee)kahju oli tingitud korterimandi reaalosa või selles väljapoole jääva torustiku avarii tõttu. Kostja esitatud korteriühistu Xxxxxxxxx 6 juhatuse liikme teade, et 2011.a juulis toimusid kõnealuses elamus sagedased veekatkestused seoses pumbajaama hüdrofoori rikkega, ei tõenda, et selline katkestus oli just 10.07.2011 või et see oleks põhjustanud hageja nõude aluseks oleva ja kindlustusvõtjale hüvitatud kahju. Iseenesest ei ole AS Pärnu Vesi ja KÜ Xxxxxxxxx 6 juhatuse liikme tõendid vastuolus, sest ei ole välistatud veesüsteemi häired ja/või veekatkestused mõnel muul juulikuu päeval. Kahju hüvitamise nõuded, sh KOS § 11 alusel esitatud, tuleb lahendada VÕS 7. peatüki sätete alusel. Sellele viitab ka kostja esiletoodud Riigikohtu lahendi p 10. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-12-757 juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus loeb esitatud kindlustusjuhtumi materjalidega (sh korteriühistu kolme liikme seletuskiri, vaatlusakt fotodega, kahjuavaldus) ning tunnistaja A.N. ütlustega tõendatuks, et kostjale kuuluvas korteris purunes 10.07.2011 soojatoru, mille tulemusena vesi lekkis S.M.i korterisse ning sellest tingituna sai kahjustatud tema vara. Vesi ei saanud lekkida kuskilt mujalt (tunnistaja kinnitusel oli tegemist kahekorruselise majaga), olukorra täpseks tuvastamiseks kostja korteris ei tekkinud aga võimalust. Kahjukäsitlejast tunnistaja andis kohtuistungil selgeid ütlusi kohapeal nähtu ja vaatlusakti koostamise ning fotode tegemise /mõõtmiste kohta. Tunnistaja sõnul ei olnud võimalik kostja korterisse pääseda, sest kostjat ennast kodus ei olnud, pealegi on õige hageja väide, et kohustust hageja kahjukäsitlejat korterisse lasta ei oleks hagejal olnud. See aga ei tee olematuks kahju tekkimist. Kohus on eelmärgitud põhjal piisavalt veendunud, et alumise korteri veekahju tulenes ülemisest, kostjale kuuluvast, korterist ning seetõttu on olemas nii kahju kui põhjuslik seos tekkinud kahju vahel. Kahju tekitas kostja korterist tulnud ja korteriomandi tavakasutust ületav mõju – valguv vesi. Kostja on seega rikkunud KOS § 11 lõike 1 punktist 1 tulenevat kohustust. Mis selle vee lekkimise täpselt põhjustas, ei õnnestunud kohapeal välja selgitada, kuid selline kahjulik mõju alumise naabri korterile ei olnud vabandatav KOS § 11 lg 3 mõttes ning kostja vastutab seega tekkinud kahju eest. Kahju suurus. Hageja on kannatanule välja maksnud seoses eelnimetatud kahjujuhtumiga 350 eurot, omavastutus summas 63.91 eurot jäi vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja kanda. Hageja on hagiavaldusele lisanud ka kannatanu poolt esitatud hinnapakkumise (tl 16, summa käibemaksuga 514.56 eurot). Kohus peab vähemalt hinnapakkumise köögi osa puudutavaid töid ja transpordikulusid vajalikeks, mida kinnitavad ka vaatlusakti fotod ja selle koostanud tunnistaja ütlused. Kokkupuutel veega tõmbab puitmaterjal end lainesse ning põhjusel, et nii lagi kui seinad said vee läbijooksust märjaks, vajasid need väljavahetamist. Puitvoodrilauaga kaetud sein vajas ilmselgelt lahtivõtmist ning sellega kaetud sein kuivatamist. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et kahju on hüvitatud kokkuleppelises summas ja tegelikult väiksemas summas kui hinnapakkumisel märgitu, sest hageja ei tundnud huvi, kas hinnapakkumise esitaja ka tegelikult tööd teostas. Hageja ja kannatanu/kindlustusvõtja vaheline kokkuleppeline summa on kohtu hinnangul hinnapakkumist arvestades mõistlik. Ka tunnistaja A. N on istungil andnud ütlusi, et hinnapakkumises toodud hinnad vastasid keskmistele hindadele, pigem olid isegi madalamad, kuna tegemist oli väikese firmaga. Seega ei ole kohtul kahtlust väljamakstud kindlustushüvitise summa vajalikkuses. Kostja ei ole esitanud (ega üritanudki esitada) tõendeid võimaliku kahju suuruse kohta. Asjaolu, et ülekuulatud tunnistaja oli (ja on) hageja töötaja, ei muuda tema ütlusi tõendina kohtu jaoks vähem usaldusväärseks. Kohtu hinnangul andis tunnistaja ütlusi objektiivselt ja tegelike faktiliste asjaolude kohta, tema ütlused langesid kokku asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Seega on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt nõutud kindlustushüvitis summas 350 eurot välja mõista. Kuna tegemist on lihtmenetluse korras lahendatava asjaga, ei näe kohus põhjust anda pooltele luba otsuse edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 mõttes.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-12-757 TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Toomas Talviste Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.