Võlaõigus › Töövõtulepingud

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Tartu Linnavalitsuse 30.06.2009 korraldusega nr 750 „Riigihanke „Tartu KHK Kopli 1A remonditööd“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ tunnistati riigihanke võitjaks Jaagor Grupp OÜ ja OÜ EKT Ehitus ühispakkumine. Jaagor Grupp OÜ ja Tartu Kutsehariduskeskus (edaspidi - TKHK) sõlmisid 15.07.2009 töövõtulepingu, mille alusel hageja teostas ehitustöid TKHK-s. Lepingu järgi pidid tööd valmima 28.08.2009. Ehitustööd vaadati üle ja tööde üleandmis-vastuvõtmise akt allkirjastati 01.09.2009. Ventilatsioonikambri vastuvõtu akt allkirjastati 04.09.2009, sest tellija soovis muudatustöid. Samas lepiti kokku, et hoone peasissepääs võetakse vastu 01.10.2009, sest tööde teostuse lahenduse esitas tellija pärast 01.09.2009. Peasissepääsu vastuvõtmine toimus kokkulepitud ajal, koostati objekti ülevaatuse protokoll ning vaegtööde teostamise tähtajaks märgiti 09.10.2009. Hageja luges viimased ehitustööd 09.10.2009 automaatselt üleantuks, kui TKHK esindajat nimetatud kuupäeval objektil ei olnud. 12.10.2009 esitas hageja TKHK-le arve nr 00024 summas 1 656 186 krooni (105 849.58 eurot) koos teostatud tööde akti ning lisatööde aktiga. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja esitas 21.06.2010 hagi TKHK vastu 1 656 618 krooni väljamõistmiseks, millele lisandub viivis 10 % lepingu hinnast, so 165 618.60 krooni. Hageja on seisukohal, et vaeg- ja lisatööd on hageja õigeaegselt valmis teinud ja esitanud need kostjale vastavalt varasemale kokkuleppele. Töö üleandmisel avastatud puuduste kohta koostati täiendav kokkulepe puuduste kõrvaldamiseks. Vaegtööd loetakse lepingu kohaselt automaatselt vastuvõetuks (töövõtulepingu p 2.6), mille alusel luges hageja viimased vaegtööd üleantuks 09.10.2009. Hageja on seisukohal, et hageja tasunõue on täies ulatuses sissenõutavaks muutunud. Objekti kohta koostati üleandmis-vastuvõtmisakt ning selles viidatud puudused kõrvaldas hageja kokkulepitud tähtajaks. Täitedokumentatsioon on TKHKle esitatud ning viimane on seda kinnitanud 01.09.2009 ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Hageja leiab, et töövõtulepingu alusel ei kuulunud lepingu kohustuste hulka köögikorpuse katuse renoveerimine, kuna puudusid selgitused ja joonised köögikorpuse katuse kohta. Hageja ei tunnista TKHK leppetrahvi nõuet, kuna viivitus tööde üleandmisega oli tingitud TKHK-st. Viimane esitas lepinguprojekti hagejale allkirjastamiseks hilinenult ning tööde teostamiseks jäi hagejale hanketeates ettenähtud 34 tööpäeva asemel 29 tööpäeva. Samuti takistasid hageja tööde teostamist samaaegselt samal objektil töid teostav OÜ Tevent ning TKHK poolt informatsiooni puudulik edastamine. Hageja leiab, et VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või TKHK tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisiko on tema enda kanda. Alternatiivselt nõuab hageja leppetrahvi vähendamist. Hageja nõuab viivist 12.10.2009 esitatud arve alusel, mis muutus sissenõutavaks 30.10.2009. Hageja nõuab viivist perioodi eest 31.10.2012-21.06.2012. Kuivõrd lepinguga on viivisenõue piiratud 10 protsendiga lepingu tasust, nõuab hageja viivist 165 618.50 krooni.

20.04.2012 esitas hageja kohtule taotluse täpsustada kostja isikut. Hageja on seisukohal, et kostjaks peaks olema Tartu linn TKHK kaudu. TKHK ja Tartu linn vaidlesid taotluse vastu ning taotlesid TsMS § 208 lõike 1 kohaldamist ja kostja asendamist. 13.06.2012 esitas TKHK vastuväite kohtu tegevusele ning taotles kostja kaasamist järgides TsMS § 208 lõiget 1. Kohus jäi seisukohale, et kuivõrd TKHK ei saanud olla tsiviilkohtumenetlusõigusvõime puudumise tõttu menetlusosaline, on võimalik kostjat täpsustada ilma kostjat asendamata. Kostja vastuväited TKHK vastas hagile, et 01.09.2009 aktis fikseeriti ühe osa tööde ehk sööklaruumide ülevaatus hädaolukorras, kus oli vaja toitlustada õpilasi. Vastuvõtmine ei toimunud ka seetõttu, et ei olnud kohal omanikujärelevalve esindaja. Vastuvõtmine ei saanud ka toimuda 09.10.2009, kuna TKHK esindajat ei olnud. Kutsehariduskeskus ei tunnista hageja arvet, kuna arve tõendamiseks peab sellele olema lisatud akt, mida esitatud ei ole. Täitedokumentatsioon anti üle alles 12.03.2010. Hageja teostas sööklakorpuse katusetööd puudulikult, jättes köögikorpuse katuse renoveerimata ning tekitades sellega kahju. TKHK tunnistas hagi 1 376 785 krooni (87 992.60 euro) suuruses summas. Tartu linn esitas vastuväited hagiavaldusele 05.10.2012. Kostja ei kiida tagantjärele heaks kõiki TKHK avaldusi ja seisukohti. Kostja tugineb toimikus olemasolevatele tõenditele ja TKHK seisukohtadele vaid konkreetselt viidatud ulatuses. Tartu linn võtab hagi osaliselt õigeks summas 78 692.46 eurot. Ülejäänud osas palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostjal on õigus lepingu mittenõuetekohase täitmise tõttu alandada tööde hinda ning nõuda tööde üleandmisega viivitamise tõttu leppetrahvi. Hageja nõue on sissenõutav osas, mis on üle antud 15.10.2009 ning mille kohta TKHK-l pretensioone ei olnud. Hageja viivisenõuet aktsepteerib kostja osaliselt, s.o ulatuses, mis puudutab õigeksvõetud põhivõlga. Kostja on seisukohal, et ei ole vaegtöid vastu võtnud. Fakt, et TKHK on asunud töö objekti kasutama, ei ole piisavaks tõendiks töö vastuvõtmise kohta. Hageja ei ole hoolimata korduvatest meeldetuletustest töö puuduseid kõrvaldanud. Kostja nõuab hinna alandamist madalama sordi põrandaplaatide kasutamise eest ning alandab seetõttu hinda 3 355.36 euro ulatuses. 1. sordi plaadi asendamine 2. sordi plaadiga kujutab endast töövõtulepingu nõuete rikkumist ning alandab sellel alusel hinda 25 % ulatuses. Madalama sordi põrandaplaatide kasutamine on andnud hagejale ehitusmaksumuse odavnemise ning seeläbi eelise riigihankel. Hinna alandamiseks piisab asjaolust, et hageja ei teostanud ettenähtud sooritust kostja poolt nõutud materjaliga. Kostja nõuab hinna alandamist lepingule mittevastava kvaliteediga tööde eest 13 216.80 euro ulatuses. Kostja alandab hinda võrdeliselt peatrepiga seonduvate puuduste kõrvaldamise kuludega (tl 56, II köide). Hageja on vaegtöödega põhjustanud peatrepi kiirema lagunemise ning on jätnud täitmata garantiikohustuse. Kostja alandab hinda trepi remondimaksumuse võrra. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole lepingus kokkulepitud kohustusi täitnud tähtaegselt ning nõuab töö üleandmisega viivitamise eest hagejalt leppetrahvi 10 584.96 eurot. Kostja palub hinna alandamisega seonduvad nõuded ja leppetrahvi nõue tasaarvestada hageja nõudega. Kostja on seisukohal, et hagi saab rahuldada osaliselt hagi õigeksvõtuna. Hagi õigeksvõttu ületavas osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Hagi on õigeks võetud esimeses menetlusdokumendis ning kostja oma käitumisega ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja palub seetõttu jätta hageja poolt kantud menetluskulud kuni Tartu linna menetlusest teavitamiseni hageja kanda TsMS § 168 lg 6 analoogia alusel. Kostja ei nõua hagejalt TKHK

poolt kuni 16.05.2012 kantud õigusabikulusid. Ülejäänud osas tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Juhul kui kohus leiab, et TsMS 168 lg 6 ei ole kohaldatav, palub kostja kohaldada TsMS § 162 lg 4 sätestatut ja jätta enne 16.05.2012 kantud menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja vastuväited kostja vastuväidetele Hageja ei tunnista leppetrahvi nõuet. Tööde üleandmise viivitus ei olnud tingitud hagejast, vaid TKHK-st. Põrandaplaatide 2. sordi kasutus ei avalda negatiivset mõju põrandale ning kostjal ei ole alust hinna alandamiseks. Kasutatud põrandaplaadid vastavad 1. sordi põrandaplaatide kvaliteedile ning kasutatud plaatidel esineb ainult toonierinevus, mille osas kostja ei ole pretensioone esitanud. Hageja on proovinud hankemenetluse käigus kostjalt teada saada, kas plaadi sorti on võimalik asendada. Kostja vastusest järeldas hageja, et kui kvaliteet on nõuetekohane, siis võib kasutada ka 2. sordi põrandaplaati. Plaatide kvaliteedile vastavust tõendab ka eksperdi antud arvamus. Kostja ei saa taganeda õigustoimingutest, mille jaoks oli TKHK-l volitus. Sellisteks toiminguteks oli tööde vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine/esitamata jätmine. Kostja on esitanud sisuliselt uue trepi ehitamise kulude nõude. Hinna alandamine uue trepi maksumuse võrra on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna see on esitatud enam kui kolm aastat pärast tööde vastuvõtmist. Hageja on seisukohal, et hoone peatrepp vastab kvaliteedile. Irdunud silikooni osas on hageja nõus tegema garantiitööd. Hageja ei ole montaaživahtu kasutanud trepi ehitamisel või parandamisel. Plaatide vale paigaldust ei ole ekspertiisiaktis käsitletud motiveeritult ega jälgitavalt. Hageja on seisukohal, et plaatide murdumine ja kulumine on ebaõige ekspluateerimise tulemus. Ühtegi trepiga seonduvat puudust ei olnud fikseeritud tööde valmimisel ja vastuvõtmisel, mistõttu on hinna alandamine alusetu. Kostja ei ole tõendanud, et trepi hilisem kulumine oleks olnud tingitud hageja puudulikust tööst. Ekspert on tuvastanud vaid plaatide füüsilise kulumise. Hinna alandamine ei saa võrduda täiesti uue trepi maksumusega, sest kostja on asja vastu võtnud ning sellest kasu saanud. TsMS § 168 lg 6 ei kohaldu hagi osalise õigeksvõtu korral ning kostja ei võtnud kohe hagi õigeks, kuna esitas eelnevalt kohtule mitu menetlusdokumenti, mille suhtes hageja pidi enne seisukoha võtma. Hageja oli sunnitud hagi kohtusse esitama TKHK tegevuse tõttu, kellel oli volitus tööde eest tasuda. Hageja ei ole käesoleva ajani raha saanud õigeks võetud hagi ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hageja väidetele Kostja jäi selle juurde, et on hagi osaliselt koheselt õigeks võtnud. Tartu linna käitumine ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja pidi kasutama söökla ruumi plaatimiseks 1. sordi plaate, nende kasutamata jätmine ei ole millegagi vabandatav. Töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmise tõttu on hinna alandamise eeldused täidetud. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on peatrepil sellised puudused, mis viitavad võimalikele ehitusvigadele. Hinna alandamine peatrepi remondi maksumuse võrra on põhjendatud ja tõendatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt hagi õigeksvõtuna. Ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada selle põhjendatuse tõttu. Kostja nõuded hinna alandamiseks, kahju hüvitamiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et TKHK sõlmis hagejaga 15.07.2009 töövõtulepingu TEV 04/09 (edaspidi – töövõtuleping, tl 10-12) riigihanke konkursil esitatud hanketeatele, pakkumusele ja projektdokumentatsioonile vastavate tööde tegemiseks. Tööde maht oli lepingu p 3.1. kohaselt 1 611 586 krooni. Muudatuste ja lisatööde tõttu arvestas hageja tehtud tööde tegelikuks hinnaks 1 656 186 krooni (105 849.58 eurot, arve nr 0024, 12.10.2009 tl 16).

Kostja ei ole sellise summa suurusele vastuväiteid esitanud. Seega oli kokkulepitud kogu tööde maksumus 105 849.58 eurot. Kostja oma 05.10.2012 vastuses hagile võttis hagi õigeks 78 692.46 euro (1 231 269.44 krooni) ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja ei ole hoolimata avaldatud õigeksvõtust asunud kohustust täitma, st maksma tasu vastuvõetud tööde eest. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb 15.07.2009 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmiseks välja mõista 78 692.46 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Töövõtulepingu punktis 4.3 on kokku lepitud viivise määr 0,35% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem, kui 10 % viivitatud summast. Kostja oma 05.10.2012 vastuses hagile aktsepteerib osaliselt sissenõutavaks muutunud tasult arvestatavat viivist (II kd tl 50). Hageja viivisenõue tuleb rahuldada kostja poolt nõude õigeksvõtu tõttu. Viivis tuleb välja mõista 78 692.46 euro suuruselt summalt 12.10.2009 esitatud arve nr 0024 tasumise tähtaja möödumisest, so 31. oktoobrist 2009 kuni 21. juunini 2012. Arvestuslik viivis ületab kordades lepingus kokkulepitud maksimaalset viivise määra, mistõttu kostjalt tuleb välja mõista viivis selle maksimaalses kokkulepitud suuruses, so 7 869.25 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse viivise osas tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hinna alandamist reguleerib VÕS § 112, mille lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kostja alandas hinda 25 % ulatuses plaatide paigaldamise hinnast, s.o 3355.36 eurot ( 52 500 krooni). Põrandate renoveerimise kogumaksumus oli 13 421.45 eurot (210 000 krooni) (tl 17). Kostja ei ole tõendanud mittekohase ja kohase täitmise väärtuste erinevust. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hinna alandamiseks piisab asjaolust, et hageja ei teostanud ettenähtud sooritust kostja poolt nõutud materjaliga. Hinna alandamisel tuleb arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Mittekohase ja kohase täitmise väärtuse peab tõendama hinna alandamise avalduse esitanud isik. Kui neid väärtusi pole võimalik kindlaks teha, siis peab ka seda asjaolu tõendama hinna alandamist sooviv isik. Antud juhul tuvastas ekspert (eksperdiarvamus tl 165-191), et sööklas on kasutatud 2. sordi keraamilisi põrandaplaate, mis on vastuolus riigihanke tehnilise kirjeldusega. Ekspert jäi seisukohale, et oleks ebaotstarbekas olemasolevat kvaliteetset põrandat üles võtta ja uuesti plaatida kasutades üksnes 1. sordi plaate. Plaatimistöö maksumus on mõlema sordi puhul sama. Ekspertiisiaktist nähtub, et 1. ja 2. sordi plaatide erinevus seisneb selles, et 2. sordil võib esineda mittehäirivaid toonierinevusi, praod ja väljatulnud killud ei ole lubatud ka 2. sordi plaatidel (tl 174). Samas ei ole ekspert tuvastanud häirivaid toonierinevusi visuaalsel

ülevaatusel. Ekspert tuvastas, et põrand vastab RYL 2. kvaliteediklassi nõuetele (tl 180). Kostja ei ole tõendanud, et ta on saanud väiksema väärtusega põranda 2. sordi põrandaplaadi kasutamise tõttu. Ekspert ei ole tuvastanud väärtuste erinevust kohase ja mittekohase täitmise vahel. On tuvastatud, et põrand vastab kvaliteedinõuetele ning välisel vaatlusel visuaalseid defekte ei esinenud. Hageja on juba hinnapakkumises arvestanud 2. sordi põrandaplaadi kasutamisega (tl 206). Kostjale tasumiseks esitatud arve sisaldab hageja väitel õiglase turuhinnaga ostetud põrandaplaatide maksumust. Nähtuvalt ekspertarvamusest ei saa hinnaerinevus olla 25 % kogu plaatimistöö hinnast, vaid ainult kasutatud põrandaplaadi ja 1. sordi põrandaplaadi hinnavahe. Kostja ei ole tõendanud kasutatud põrandaplaadi ja 1. sordi põrandaplaadi hinnavahet. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3 355.36 eurot põhivõlgnevusena. Kostja alandas hoone peasissekäigu trepi osas hinda 13 216.80 euro võrra, mis kuluks trepi remontimiseks. Hinna alandamise ulatus on võrdne uue trepi ehitamise hinnaga (hinnapakkumine II kd tl 56). Hinna alandamine on võimalik, kui on vastu võetud mittekohane täitmine, mille väärtus on väiksem kui kohasel täitmisel. Oma 05.10.2012 kirjalikus vastuses hagile on kostja ebajärjekindel, nõudes samas ulatuses kahju hüvitamist VÕS § 127 lg 1 alusel. Töö tellijal on kohustus tööd üle vaadata. Kohustus tuleneb VÕS §-ist 643, mille kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. 01.09.2009 ehitustööde üleandmisvastuvõtmisaktis (tl 13) nimetatud vaegtööde nimekirjas on kirjas, et peahoone trepi osas ei ole võimalik hinnata tööde nõuetekohasust. Peatrepi üleandmine lepiti kokku 01. oktoobriks 2009, sellekohane märge on ventilatsioonikambri vastuvõtu aktis 04.09.2009 (tl 14). 01.10.2009 objekti ülevaatuse protokollis (tl 15) leidis TKHK, et puudused on peasissekäigu varikatusel ning trepiesine kiviparkett on määrdunud. 01.09.2009 objekti ülevaatuse protokolli lisas (tl 61-63) on peasissepääsu kohta märgitud, et TKHK ei pidanud vajalikuks töid kontrollida ning vaegtöödeks on nimetatud vuukimata pesubetoonplaadid ning osaliselt paigaldamata tsementkiudplaat. Varikatuse ehitus oli sel ajal lõpetamata. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et vuukides esinev silikoon oli ekspertiisi tegemise ajaks osaliselt irdunud, plaatide nurkades esineb murdumisi ning trepiastmete vahel on kasutatud montaaživahtu ning esineb lubamatult suurt kulumist. Nimetatud puudusi ei ole kostja kui tellija poolt tuvastatud ei objekti üleandmisel ega ka hiljem ning neist ei ole hagejat teavitatud. Kostja esimene nõue töövõtjale kõrvaldada (peatrepi) ehituslikud puudused esitati läbi kohtu alles 02.04.2012. Tegelikult ei ole peatrepi puudusi ka selles nõudes lahti kirjutatud, vaid on ebamääraselt tuginetud (hageja tellimusel teostatud) ekspertiisi aktile: hoone peatrepp on teostatud ebaõige paigalduse ja kvaliteediga. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingtingimustele mittevastavusele tugineda. Ei 2010. ega 2011. aasta jooksul ei ole kostja hagejale esitanud ühtegi teadet lepingus kokkulepitud töö mittevastavuse kohta, rääkimata puuduste täpsest kirjeldamisest, mille kõrvaldamist nõutakse. Käesoleva ajani on arusaamatu, kas kostja ei ole rahul peatrepi katteplaatide vuukimise kvaliteediga, plaatide kvaliteediga, plaatimistööde kvaliteediga vm töödega. Seetõttu ei ole kostja või TKHK teatanud puudustest töös mõistliku aja jooksul ning VÕS § 644 lg 3 kohaselt ei saa kostja sellele tugineda. Kostja ei ole esitanud vabandavat põhjust, mis võis takistada puudusest teatamist. Samas on TKHK-l õigus garantiiajal nõuda töövõtjalt puuduste kõrvaldamist. Kostja on formuleerinud oma tasaarvestusliku nõude hageja vastu muude väidete hulgas ka lepingu mittekohase täitmise tõttu tekitatud kahju hüvitamisena. Kostja ei ole hagejale andnud

VÕS § 114 sätestatud tähtaega konkreetsete puuduste kõrvaldamiseks, mille edutuse järel oleks kostjal endal õigus asuda puudusi kõrvaldama ja nõuda tekkinud kahju hüvitamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Eeltoodu alusel jääb rahuldamata kostja tasaarvestuslik nõue 13 216.80 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 13 216.80 eurot põhivõlgnevusena 15.07.2009 sõlmitud töövõtulepingu ja arve nr 0024, 15.10.2009 alusel. Kostja on võtnud hagi õigeks 78 692.46 euro ulatuses, lahutades hageja 105 849.58 euro suurusest nõudest 3 355.36 eurot põrandate plaatimise töö puuduste arvel, 13 216.80 eurot peasissekäigu trepi puuduste arvel ning 10 584.96 eurot leppetrahvi arvel (II kd tl 54). Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja poolt nõutava tasu osas 10 584.96 euro ulatuses. Kostja on tasaarvestanud tema poolt nõutava leppetrahvi hageja poolt nõutava summaga, mille väljamõistmise osas kostjal ilmselt vastuväiteid ei ole. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10 584.96 eurot tööettevõtulepingu ja esitatud arve alusel. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Töövõtulepingu punktis 4.3 on kokku lepitud viivise määr 0,35% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem, kui 10 % viivitatud summast. Kohus rahuldab hagi ka kostja poolt vaidlustatud 27 157.12 euro ulatuses ning sellest tulenevalt mõistab välja viivise maksimaalses ulatuses, so 2 715.71 eurot. Arvestuslik viivis töövõtulepingus kokkulepitud määras ületab väljamõistetud viivist kordades. Töövõtulepingu punkt 4.4 kohaselt kohustub TKHK teatama leppetrahvi nõudest ühe kuu jooksul alates rikkumisest teada saamisest. Pooled ei vaidle selle üle, et leppetrahvi nõue on tähtaegselt esitatud. 01.09.2009 anti üle osa töödest kahepäevase viivitusega (tl 13). Kõikide tööde üleandmine ei olnud võimalik ventilatsioonikambri ja peasissekäigu ehitustööde lõpetamata jäämise tõttu (objekti ülevaatuse protokoll tl 61-63). VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud töövõtulepingut, kuna ei andnud kokkulepitud tähtajaks, so 28.08.2009 kõiki töövõtulepingus kokkulepitud töid üle TKHK-le. Hageja oli TKHK-le teatanud probleemidest, mille tõttu ehitustööd viibivad (ehitustööde päevik 28.07.27.08.2009, tl 28-33): sööklasaali konstruktsioon on eluohtlik, tööd on peatatud, projekteerija tutvub olukorraga ja annab lahenduse, lahendus anti 30.07.; tellija esindaja puhkusel, puudub tellijapoolne kontaktisik; paneelid ei vasta projekteerija antud mõõtudele; tellija ei korralda võimalust töötada nädalavahetustel; elektrikatkestus; teine töövõtja lõhub hageja paigaldatud katust ja seinu, vesi valgub äsjaplaaditud põrandale, hageja ei saa lõpetada viimistlustöid, sest seinad on taastamata (18.-27.07.2009). Hageja hinnangul kaotas ta temast sõltumatutel põhjustel töö tegemiseks ca 10 päeva. 01.09.2009 objekti ülevaatuse protokolli kohaselt (tl 63) olid selleks kuupäevaks peasissekäigu pesubetoonplaadid vuukimata ja osaliselt oli paigaldamata tsmentkiudplaat, milline töö tuli teha hiljemalt 06.09.2009. Peasissekäigu postid olid protokolli kohaselt plaatimata põhjusel, et tellija soovis kindlat plaati, mille tarneaeg oli 14.09.2009, paigaldamise tähtaeg oli sellest tulenevalt 30.09.2009. Varikatuse vineer oli tarnitud, kuid paigaldamine oli takerdunud valguskasti lahenduse puudumise taha. Lahenduse saamise aeg oli protokolli koostamise ajal teadmata. Need asjaolud tulenesid TKHK käitumisest, millele TKHK ja Tartu linn vastuväiteid toonud ei ole. Eksperdi hinnangul ei ole riigihankes esitatud projektid piisavad, et ehitustööd läbi viia tõrgeteta (tl 177). Hanketeate kohaselt oli tööde teostamiseks aega 34 tööpäeva, so 01.07.-17.08.2009 (tl 26), kuid töövõtulepingus oli aega vaid 29 tööpäeva, so 20.07.-28.08.2009 (tl 10). Seega oli lühenenud

tellimuse täitmise aeg, millega hageja arvestas pakkumist tehes. Samas pidi hageja lepingut sõlmides arvestama asjaoluga, et sõlmitud lepingut tuleb täita lepingus kokkulepitu kohaselt.

ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Selleks, et kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet.“ Seega ei ole piisav kostja paljasõnaline nentimine, et kostja on hagi õigeks võtnud, kuigi ta seda reaalselt täitnud ei ole. Hageja esindaja on esitanud kohtule hagi, märkides kostjaks tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet mitteomava isiku. Kohus on hagi menetlusse võtnud. Kohtumenetluse käigus täpsustas hageja esindaja omal algatusel kostja isikut, leides, et asjas on kostjaks Tartu linn, sest TKHK on Tartu linna (kutseharidus)asutus. See asjaolu võimaldas venitada kohtumenetlust maist kuni novembrini 2012. Kohus on seisukohal, et kui Tartu linn oleks vähemalt õigeksvõetud osas hageja nõude viivitamatult rahuldanud, oleks olnud mõistlik ja põhjendatud jätta hageja menetluskuludest osa hageja enda kanda. Kuid Tartu linna vastuväited ei ole erinenud sisuliselt TKHK vastuväidetest menetluses, kaasa arvatud hagi paljasõnaline osaline õigeksvõtmine. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaksid hageja menetluskulud jääma osaliselt hageja enda kanda, kui kohus rahuldab hagi terves ulatuses. Eeltoodu alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.