Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Lk 1/ 4

Tsiviilasi nr 2-12-12466

Kostja oma 01.06.2012 vastuses (tl 36-39) hagi ei tunnistanud. Kostja tugines mh sellele, et hageja nõue on aegunud TsÜS § 142 jj alusel kõigi kõnealuse tsiviilasjaga seotud nõuete suhtes. Lepingu järgi pidi rahalise kohustuse täitmine toimuma hiljemalt 25.01.2009. TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi oli viimane aeg nõudega kohtusse pöördumiseks 25.01.2012. 02.10.2012 toimunud kohtuistungil kostja leidis, et kuna ta ei olnud teadlik toimuvast täitemenetlusest ja täitemenetlus toimus kolmanda isiku suhtes, siis ei ole aegumine katkenud. Oma 07.11.2012 vastuses kostja rõhutas, et täitedokumendi täitmiseks esitamine ühe solidaarvõlgniku suhtes ei mõjuta aegumist teiste suhtes (sh käenduse puhul). Analoogia korras kehtib sama põhimõte ka osavõlgnike suhtes. Saksamaa erialakirjanduses on leitud, et võlgniku huvide teatav eelistamine võlausaldaja huvidele on sellises olukorras õigustatud põhjusel, et võlausaldaja on nõude maksmapanekuga ise ülemäära viivitanud. Kostja leiab, et Riigikohtu asjas nr 3-2-1-153-10 esitatud seisukohad toetavad kostja seisukohta. Erandiks pandiga tagatud nõuete puhul on asjaolu, et nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele pandiga tagatud eseme arvel. Erand kehtib ka juhul, kui pantijaks on võlgnikuks mitteolev isik. Vastav nõue läheb üle kinnistu omanikule, kui tema täidab võlausaldaja nõude, kuid pantijal endal võib tekkida raskusi tagasinõude esitamisel algse võlgniku vastu, kes saab viitega nõude aegumisele keelduda selle täitmisest. Aegumise katkemine ei ole ka ära langenud. Kostja ei nõustu hagejaga selles, et intressinõudele rakendub tasu maksmise regulatsioon TsÜS § 147 lg 3 järgi. Hageja oma 21.06.2012 vastuses (tl 45-48) leidis, et hageja nõue ei ole aegunud, kuna aegumistähtaeg katkes Lepingu tagatiseks seatud hüpoteegi sundtäitmise alustamise hetkel 19.11.2009 TsÜS § 159 lg 1 alusel. Kostja oli pankrotis oleva ettevõtte juhatuse liikmena teadlik täitemenetlusest. Kostja teadmine täitemenetluse toimumisest ei mõjuta aegumist TsÜS § 159 lg 1 järgi. 15.10.2012 vastuses hageja selgitas, et hüpoteek ja nõue, mida hüpoteegiga tagatakse, ei ole üksteise suhtes sõltumatud ja seda ka siis, kui pantija ja võlgniku isikud kokku ei lange (nagu käesolevas asjas). Nende kahe õiguse – hüpoteegi ja tagatava nõude – omavahelist seost kirjeldab Lepingu p 8 („Lepingu täitmise tagamine“), mille kohaselt Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seatakse hüpoteek suuruses 500 000 krooni Valga linnas Kesk 924 asuvale korteriomandile. Nii sätestab ka hagiavaldusele lisana nr 3 lisatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (sõlmitud 31.07.2007) p 2.2: „Hüpoteegiga on tagatud kõik Hüpoteegipidaja nõuded Omaniku vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja ja laenusaaja FORGE PRODUCTIONS OÜ, registrikood 11319986, aadress Raatuse 20, Tartu linn 51009, vahel esimesel juulil kahe tuhande seitsmendal aastal (01.07.2007.a.) sõlmitud laenulepingust nr L07004/07T ja selle võimalikest lisadest“. Hüpoteegipidaja saab AÕS § 352 lg 1 järgi hüpoteegi alusel sundtäitmist üksnes juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, samuti pole hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus sõltumatu hüpoteegiga tagatavast nõudest (RK otsus asjas nr 3-2-1-8-10, p-d 10-12). Hüpoteek ei anna asjaõigusena hüpoteegipidajale abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müümist. Seda saab ta nõuda üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-8-10 tehtud otsuse p-s 12 kinnitanud, et see põhimõte kehtib ka juhul, mil juba algselt ei lange kokku kinnisasja omanik (pantija) ja võlaõiguslikult kohustatud isik. See on juhus, mil üks isik annab nõusoleku talle kuuluva kinnisasja koormamiseks hüpoteegiga sellise nõude tagamiseks, mille eest võlaõiguslikult vastutab teine isik. Võlausaldaja nõudeõiguse maksmapaneku seisukohalt pole seega vahet, kas nõuet tagab võlgnik ise või kolmas isik. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii n-ö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-153-10, p 13). Sellega on Riigikohus kinnitanud nõude ja seda tagava hüpoteegi seost aegumise aspektist. Käesolevas asjas tähendab see seda, et 19.11.2009 kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks avalduse esitamisega katkes Lk 2/ 4

Tsiviilasi nr 2-12-12466

TsÜS § 159 lg 1 järgi ka Lepingust tuleneva võlanõude aegumine. Uueks aegumistähtajaks sai seega 19.11.2012. Hageja esitas hagiavalduse 26.03.2012, st õigeaegselt enne aegumistähtaja lõppemist. Asjaolu, kas kostja teadis täitemenetluse toimumisest või mitte, tähendust ei oma. Hüpoteegipidajast võlausaldaja nõude maksapanemise õigused ei olene sellest, kes hüpoteegi väljastanud on – kas võlgnik ise või keegi kolmas isik. Oluline on see, et hüpoteek on olemuslikult seotud tagatava nõudega (p-d 6 ja 7) ja seeläbi võlgnikuga. Seetõttu ei mängi aegumise katkemisel rolli ka võlgniku teadmine täitemenetlusest. Kui see nii oleks, siis muutuks aegumise instituut võlausaldaja huvide kaitse osas hambutuks ja pahatahtlikud võlgnikud pääseksid oma teadmatusele tuginedes nõuete aegumise tõttu oma kohustuste täitmisest, hoolimata sellest, et võlgnikust sõltumatud aegumise katkemise tingimused olid täidetud. Kui ka mitte arvestada TsÜS § 159 lg-st 1 tulenevat nõude aegumise katkemist, siis igal juhul ei ole TsÜS § 147 lg 3 esimese lause järgi aegunud hageja hagiavalduses täpsustatud intressi tasumise kui „tasu maksmise nõue“ kostja vastu. 22.08.2008 sõlmitud Lepingu lisa (hagiavalduse lisa nr 4), mille kohaselt võttis kostja üle Forge Productions OÜ Lepingust tulenevad kohustused, lepiti Laenu põhisumma ja intresside uueks tagastamiskuupäevaks kokku 25.01.2009. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt käib tasu maksmise nõude aegumise arvestamine täisaastate kaupa, st et hageja intressinõude aegumine algas 01.01.2010 ja hagiavaldust esitamata oleks lõppenud 31.12.2012.

Tsiviilasi nr 2-12-12466

Ain Voot Forge Productions OÜ endise juhatuse liikmena ja osanikuna pidi olema teadlik ettevõtte sõlmitud laenulepingust ja asjaolust, et nimetatud laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks oli seatud hüpoteek kolmandale isikule kuuluvale kinnistule. Asjaolu, kas Ain Voot teadis täitemenetluse läbiviimisest, ei ole kohtu hinnangul oluline. Kuna kostja kohustus isiklikult täitma laenulepingust tulenevad kohustused, pidi ta eeldama, et juhul kui ta kohustusi ei täida, on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole hüpoteegi realiseerimiseks. Kuna eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt on nõue ja nõuet tagav hüpoteek omavahel seotud, siis vastavalt TsÜS § 159 lg-le 1 katkes nõude aegumistähtaeg 19.11.2009 täitmisavalduse esitamisega. Kohus nõustub hagejaga selles, et oleks ebaõiglane jätta arvestamata nõude aegumistähtaja kulgemisel kohtutäituri poole pöördumist. Kostja pidi tasuma võlgnevuse hagejale 25.01.2009. Juba sama aasta jooksul pöördus hageja kohtutäituri poole. Hagejal puudus võimalus kontrollida või mõjutada seda, kas ja millise aja jooksul õnnestub hüpoteegi realiseerimine. Oleks ebaõiglane panna võlausaldaja kanda risk, et kinnistut ei õnnestu pika aja jooksul täitemenetluse käigus võõrandada ja võlausaldaja nõue seetõttu aegub. Hageja nõue kostja vastu selgus alles pärast kinnistu realiseerimist 28.03.2011. Kuna aegumise katkemine tähendab sisuliselt aegumistähtaja uut algust tervikuna, mille puhul ei arvestata seni kulgenud aegumist (TsÜS komm vlj lk 503 p 2), siis hageja nõude aegumistähtaeg algas alates kinnistu realiseerimisest. Hagiavalduse esitamisega 26.03.2012 peatus nõude aegumine vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1, mistõttu ei ole hageja nõue aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 3 järgi kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuna kohus leiab, et antud juhul ei ole aegumise kohaldamine põhjendatud, tuleb menetlust käesolevas tsiviilasjas jätkata.

Kohtunik

Lk 4/ 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.