Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt 1(4)

2-11-13354 rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt kinnitati Viru Maakohtu määrusega ts asjas nr 2-08-6692 hageja ja kostja vaheline kompromiss, mille alusel kostja nõustus maksma kutsehaigusega hagejale põhjustatud kahju hüvitamiseks 88,6% hüvise üldisest määrast. Et kostja nõustus maksma hagejale kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitist, on kostja kohustatud hüvitama ka kutsehaigusega seotud ravikulude ja abivahendite kulu. Hageja väitel on tal kutsehaiguse tagajärjel vaegkuulmine ja ta vajab kuuldeaparaati. Hageja ostis

2-11-13354

Kostja väitel on hageja esitanud hagi sama esemega, samal alusel ja sama isiku vastu, mis oli esitatud ts asjas nr 2-08-8892. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa tugineda varasemale menetluse lõpetamise määrusele hagi aluseks olevate asjaolude ja õigussuhete tõendamise osas, kuna menetluse kompromissiga lõpetamise määrus ei ole pooltele hagi aluseks olnud asjaolude osas siduv, sest kompromissi kinnitamisel kohus asjaolusid ei tuvasta ning pooltele on siduv vaid kohtuotsusega tuvastatud asjaolud ja õigussuhe. Kostja leiab, et hagiavaldusest ei selgu kostja poolt hagejale kahju tekitamise alused, põhjuslik seos ja kahju tekitamise õigusvastasus. Kostja väitel on kostja andnud ettevõtte, kus kostja töötas, üle teisele juriidilisele isikule ning seetõttu on kohustus hüvitada hagejale tervisekahju koos ettevõtte üleminekuga üle läinud teisele isikule. Kostja leiab, et hagiavaldusest ei selgu, kuidas hageja kuuldeaparaat on seotud kutsehaigusega. Samuti ei nähtu hageja esitatud püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusest, et hageja kutsealase töövõimetuse protsent 40% oleks võrreldes ts asjas nr 2-08-6692 kompromissi sõlmimise ajaga suurenenud. Kostja leiab, et hageja kulud on seetõttu seotud üldhaigestumisega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on oma väidete kinnitamiseks kohtule esitanud kohtule järgmised tõendid: leping (t.l.-2136, tõlge t.l.-37-44).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks tervisekahju hüvitis 154 eurot kuuldeaparaadi ostmiseks tehtud kulu katteks. Kostja hagi õigeks ei võta. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 04. jaanuari 2010 kohtumäärusega ts asjas nr 2-08-6692 kinnitati hageja ja kostja vaheline kompromiss, mille alusel kostja nõustus maksma hagejale kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitamiseks 88,6% hüvise üldisest määrast (t.l.-2). Hageja ostis 01. aprillil 2010 uue kuuldeaparaadi hinnaga 6225 krooni, millest tasus omaosaluse 2725 krooni (t.l.-5). Kostja kohtuväliselt hageja kuuldeaparaadi soetamise kulu ei hüvitanud (t.l.-6). Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11, võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 463 lg 1 ja lg 3 p 3 kohaselt, vigastuse või muu tervisekahjustuse tekitamise korral on kahju eest vastutav organisatsioon või kodanik kohustatud hüvitama kannatanule töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti 3(4)

2-11-13354 tervisekahjustusest tingitud kulutused (tugevdatud toit, proteesimine, kõrvaline hoolitsus, kulutused eriraviks jms.). Kahju hüvitatakse invaliididele – töövõimetuse kogu aja kestel. Hageja väitel on tal kutsehaiguse tagajärjel vaegkuulmine ja ta vajab kuuldeaparaati. Kostja esitas vastuväite, et hagiavaldusest ei selgu, kuidas hageja kuuldeaparaat on seotud kutsehaigusega. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Hageja püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusest (t.l.-58-59) selgub, et ekspertarst on hagejal tuvastanud müra toimest sisekõrva raske vaegkuulmise, maksatsirroosi progressiivse kulgemisega keskmise astme funktsioonihäirega, kroonilise bronhiidi hingamispuudulikkusega ja mõlemapoolse karpaalkanali sündroomi. Ekspertarsti arvamuse kohaselt on tervisekahjust tingitud lisakulud vajalikud retseptiravimite soetamiseks, sanatooriumi tuusikute soetamiseks 10päevaseks statsionaarseks või 14-päevaseks ambulatoorseks taastusraviks aastas ja sõidukuludeks raviasutusse või sanatooriumi. Kuuldeaparaadi vajalikkust ekspertarst märkinud ei ole. Muid tõendeid kuuldeaparaadi vajalikkuse kohta hageja esitanud ei ole. Kohus järeldab, et hageja ei ole tõendanud kuuldeaparaadi soetamise kulu seotust kutsehaigusega tekitatud tervisekahjuga. Hageja ei ole tõendanud, et kuuldeaparaadi soetamise ja sellest tingitud lisakulud põhjustas kostja. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida hageja ja kostja väiteid, mis puudutavad kahju hüvitamise kohustuse üleminekut, kuna kohus tuvastas, et kostjal ei ole tekkinud kohustust hüvitada hagejale kuuldeaparaadi soetamisega tekitatud kahju. Hagi hind Hageja nõueteks on välja mõista kostjalt tervisekahju hüvitis 154 eurot. Lähtuvalt TsMS § 123, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi esitamise ajal 24. märtsil 2011 kehtinud TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/. Hagihind on 154 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.